Teine nägu. Sama jutt.

20.08.2017

Üksvahe sai siin kirjutatud sellest, et vabariigi aastapäev tekitas vaid kurva õlakehituse. Nüüd oli juhtfiguur vahetunud, tunne oli aga sama. Sest jutt oli ju sama – täditsev-manitsev multikultimull.

Ühelt poolt on hea meel näha, et mu kooliõde on elus kaugele jõudnud. Teiselt poolt tuleb paraku tõdeda, et ta ei ole minu president.

Eelmine kord aitas masendavat muljet leevendada Ivo Linna. Seekord oli natuke abi ansamblist “Ott & Vanad Torisejad”, kes “Rahu” meeldejäävaks laulsid.

Kümnesse

31.07.2017

Midagi üllatavat Postimehest. Hardo Pajula on seekord küll täiega märki tabanud.

Huvitav, kust see “sõss” ingliskeelse “SJW” (Social Justice Warrior) vastena pärit on? Pole enne kohanud, aga näib ülihea leid olevat. Lisaks otsetõlkelühendile võib tähendada ka “sõgedat sissi”, mis on samavõrd tabav.

APDEIT 07.08. Postimehe arvamuslugude rubriik sai täies ulatuses läbi kammitud ja näib, et see on praegu märgatavalt mitmekesisem kui mõni aeg tagasi, kui selle üheülbalisuse tõttu enda RSS-lugejast välja viskasin.  Üllatav, aga positiivne – nii et panin uuesti lugejasse.

Tänase päeva puhul

04.06.2017

… ei saa jätta taas kord küsimata: kui kaua veel…?

Nemad teavad kõike

07.05.2017

Kaugel USA-s olid valimised (tegelikult lausa mitu korda). Teispool maakera, ühe väikese Põhja-Euroopa riigi rahvusringhäälingus teati alati täpselt, keda on õige ja hää valida, ning sellest anti kohalikule rahvale valju häälega teada.

Soomes olid valimised. Sellesama riigi rahvusringhääling teadis absoluutselt, kes on õige ja kes ei ole. Ja andis valjusti teada.

Šotimaal oli rahvahääletus. Jälle teadis selle riigi rahvusringhääling täpselt, kuidas peab. Jälle tehti kõva häält ka.

Siis oli rahvahääletus terves Suurbritannias. Jälle sama lugu.

Austrias valiti presidenti. Jälle.

Siis olid valimised Hollandis. Taas kord.

Nüüd olid valimised Prantsusmaal. Ja selle riigi rahvusringhääling teadis jälle täpipealt, mismoodi korralik inimene peab valima.

Nad võiksid seal välismaal oma valimised üldse ära jätta. Tulgu siia – kesklinna Lomonossovi, vabandust, Gonsiori tänavale – ja küsigu kohe, kuidas on õige.

Tänaseks päevaks

26.04.2017

… võiks hoopiski meenutada üht vene lugu natuke hilisemast ajast: 2013. aasta eurolugu “What If”.

Heas mõttes eurolaul, siiras esitus, head esitajad, kena meloodia. Tekst meenutab siinkandiski hitiks saanud omaaegset sakslaste Nicole’i rahulaulu. Ilus mõte.

Ja ometi… Dina küsis omal ajal “What if”. Üks tema kaasmaalane vastas siis ja vastab ka täna “No shit”. Või ütleb seda omas keeles ja märksa koledamalt.

Ettevõtluskontost

21.01.2017

Eesti riigiisad on käinud välja idee luua süsteem, kus väikeettevõtjad võivad endale luua ettevõtluskonto, kuhu kantavast rahast läheb automaatselt 20% maksudeks ning mingit paberimajandust ei ole vaja.

Ühelt poolt on see tänuväärt mõte. Mida enam inimesi valib kala asemel õnge, seda parem. Mustalt tegemist võiks vähemaks jääda ning mõnigi tegelane, kes paberimäärimist ei salli, hakkab ehk põhitöö kõrvalt ka mikroettevõtjaks.

Teiselt poolt on paraku jäetud märkamata, et kuluvaba ettevõtlust ei ole olemas. Ka “peaga töötajatel” on vaja töövahendeid – õpetaja vajab paberit ja kirjutusvahendeid,  börsikonsultant vajab (enamasti tasulist) ligipääsu erinevatele infoteenustele jne. Ja “itti” vajavad ilmselt tänapäeval kõik. Füüsilise töö  puhul on asi kordades hullem – ja paraku on Eestis maapiirkondade väikeettevõtjad vist pigem selle rubriigi omad.

Seega praegu jäetakse kulud rahumeeli kõik ettevõtja kanda (käibemaksust ei vabasta ju keegi), makse kooritakse aga täie raha eest. Natuke meenutab suure ja väikese Peetri lugu – “Algul sööme sinu leivakoti tühjaks, pärast sööb igaüks enda oma.”

Seega jääb Kakk vähemalt esialgu FIE-ks edasi (põhitöö kõrvalt muidugi). Loodetavasti ei hakata seda ettevõtlusvormi veelgi enam kottima kui seda seni tehtud on.

Oravareform

08.01.2017

Nüüdseks on siis kaks Eesti suurparteid oma juhttöllid välja vahetanud. Pilt on kohe natuke parem.

Mis isand Pevkurisse puutub, siis omaaegne algus oli konarlik (kunagi on ka siin sel teemal kõvasti jõrisetud), aga vastupidiselt ootustele tuli temast (eriti reformlase kohta) lõpuks üllatavalt ontlik sotsiaalminister. Ja erinevalt paljudest üle-laipade-turnijatest ja üle kere tavotiga määritud tegelinskitest sai tema hakkama üsnagi sirgeselgselt. Nii et kui jõudis kätte eelmine juhtorava valimine, siis ei olnud tegemist üldse võrdse valikuga, oli Tolkienilt võrdpilti laenates valik inimese ja kääbiku vahel (ei mõtle füüsilist kasvu, vaid maailmapilti ja arusaamu). Oravad valisid aga kääbiku – mis sellest välja tuli, on hästi teada.

Seekord pandi siis vastu rämeda suuvärgi ja suure kirvega päkapikk… Isegi üllatav, kui selgelt valik tehti. Mine tea, ehk hakkab isegi valimistel osalemine tulevikus veidi mõttekam tunduma. Kui see teine suurpartei enda blatnoilepingu prügikasti viskab ja sorts Thulsa Doomile (sorry, Arnold!) ust näitab, siis võiks Eesti poliitikas natuke puhtamast õhust rääkida.

Olen rikas

18.11.2016

Uus valitsuskoalitsioon tunnistab Kaku ilmselt kõrgepalgaliseks (kõigi töökohtade pealt kokku). Päris uhke tunne on. 🙂

Natuke muidugi tuleb rohkem makse maksta kui enne. Ja ilmselt kooritakse järgmise auto pealt mingi raha juurde. Aga kui sellega saavad praegu häbematult vähe teenivad lasteaednikud natuke parema elu peale ja koolides tekib õpetajate kohtadele konkurss, nii et igasugu õelutsejad ja kõlkapüksid välja jäävad, siis on Kakk küll heameelega nõus seda maksma. Tinunni Kakk oluliselt ei tarbi ja limonaadi kah eriti mitte, nii et need aktsiisid väga ei torgi (smuutimaksu loodetavasti ei tule).  Võimalik dividendide tulumaksu vähendamine on ka tore uudis – saab ehk oma personaalse pensionisamba natuke toekamaks.

Veidi on muidugi küsimus, kas see seltskond ikka on hoolega kõik tulud-kulud kokku löönud, nii et mõne aja pärast mõnda ebameeldivat üllatust paistma ei hakka (nagu varemgi mainitud, sotsidel on oskus teiste raha lugeda oluliselt suurem kui enda omaga vastutustundlikult ringi käia).  Aga ausalt öeldes on üle pika oravahooaja jälle natuke lootust, et Eestit veidikenegi arukamalt juhitakse. Vähemalt siseriiklikult – globalistlikke totrusi teeb see seltskond kardetavasti samasuguse innuga kui eelmine.

Elu näitab.

APDEIT 10.12 – kahjuks näib, et optimismiks ei olnud kuigivõrd alust (tegelikult oleks pidanud kohe aru saama, et SD sisulisel juhtimisel ei olegi eriti muud võimalust). Globaallolluste osas oli õigus, riigi eest hoolitsemises on paari esimese nädala jooksul näidatud peamiselt vaid peataolekut – mis ei takistanud käitumast täpselt eelmise valitsuse kombel, sõites opositsioonist tuimalt üle. Esmalt lubatud dividendide tulumaksu alandamine (mis oleks ehk pannud säästma ja investeerima just selle seltskonna, kes tegelikult kala asemel õnge vajaks) jäeti sisuliselt ära, automaksuga tehti hookuspookust. Maaeluministrist ei räägigi (parim kild oli LHV foorumis, kus ministrit võrreldi advendikalendriga: iga päev avaneb uus patt). Jääb loota, et vähemalt vaesemad inimesed oma lubatud rahanatukese kätte saavad. Muus osas on same shit, different toilet.

“Ja siis algas Lollidemaal suur segadus”

24.09.2016

See omaaegne sm Nossovi tsitaat sobib tänasesse päeva hästi.

Ausalt öeldes olin suht kindel, et “valitakse ära” ja Eesti saab halbadest variantidest ühe halvema. Praegu aga kukkus välja olusid arvestades ehk isegi kõige paremini – säilis mingigi lootus, et järgmise ringiga leitakse üles keegi asine inimene, kelle puhul ei tuleks ei sise- ega välismaal piinlikkust tunda. Väga tõenäoline ei ole, aga päris võimatu ka mitte.

Seda naljakam on aga vaadata seda hirmsat sebimist, mis pärast lahti läks. “Poliitiline kriis”, “60 mittehääletajat on süüdi”, jne jne.  Aga õnneks vähemalt said mõnedki aru peamisest – kogu poliitiline establishment on end täis teinud (ehkki see ei toimunud täna, vaid umbkaudu viimase kümnendi jooksul) ning tegelikult oleks vaja “puhtaid lehti”.

Eks elu näitab, kuhu see lugu keerab ning kuimitu iteratsiooni riigi- ja valimiskogu vahel pendeldamist vaja on, et salongikõlblik tulemus saavutada.

Sotside õige nägu

09.06.2016

Veel mõne aja eest poleks uskunud, et sotsiaaldemokraadid minu jaoks valimiseelistuste rea lõppu, isegi Keskist mööda kukuvad. Ilmselt pidasin neid natuke naiivseteks, ent haritud ja näiteks oravatega võrreldes märksa enam sotsiaalset õiglust ja tasakaalu  (ehkki teinekord valel viisil) rõhutavateks tegelasteks.

Viimase kuu aja jooksul on pilt selgemaks läinud.  Sotsiaalset õiglust loota on sealt sama tõenäoline kui omaaegselt NLKP-lt: paberi peal jah, tegelikkus on teine. Kui on vaja Euroopas kannuseid teenida või mõne “tunnustatud filosoofi” haiget ideoloogiat promoda, on neil omaenda rahvast täiesti savi.

Tänan, ei.  Ja nii arvavad vist nii mõnedki veel.

APDEIT: Võimalik, et Eestis on viga sotside ladviku taustas. Need on mugava elu peal jõukad inimesed, kes on reaalsete sotsiaalprobleemide kohta vaid lugenud. Nii asendavadki europopid (kultuur)markstlikud mõttemängud tegelike probleemidega tegelemist. Näiteks  liigsest sisserändest tingitud probleemid tulevad just lihtinimeste kraesse, tõkkepuu taga kinnistes kogukondades elavaid kodanikke see kuigivõrd ei puuduta.