Öirolaulud

Kuna esimest tutvustust ei näinud, läksin millalgi veebist uurima. Eelnevalt oli lehes kirjutatud, et jube jama on. Aga ei ütlekski, et võrreldes viimaste aastatega ekstra jamam oleks. Kaks täitsa head lugu, pooli võib teist korda ka kuulata. Nii et Kakk saadaks ühe kahest loost, mida on juba päris palju läbi kuulatud:
* Gerli ja Sal-Saller – vaieldamatult väga hea laulja, laul on ka enam-vähem. Gerli kannaks ka palju kõvema paueriga loo välja – ilmselt ei ole kahtlust, kes hetkel Eesti parim naislaulja on.
* Laura ja Sven – kunagine trennikaaslane on püsinud oma liistude juures ja teeb seda, mida üsna hästi oskab. Laul on hea (isegi parem kui Gerli oma), aga häirib sarnasus eelmise Laura looga (“Moonwalk”, mis omakorda sarnaneb Madonna ühe hitiga). Laura näeb ilus välja ja kannab ka laulu korralikult ära. Täisbänd laval koos kahe löökpillikomplektiga annab ka asjale juurde. Üldmulje meenutas omaaegset Sandrat ja tema abikaasat Michael Cretut. 🙂

Ülejäänutel on nii ja naa. Rohelist ilmavaadet propageerivad krišnaiidid olid vahvad, aga Pajusaar&Pilvre on küll paremaid lugusid teinud. Ninjadel oli laul igav. 2QS oli enda kohta hea (ebatüüpilise) loo teinud, aga see RHCP “Under the Bridge” -kitrakäik on juba praegu kõigil põiki hambus. Inese lugu oli eelmise aasta oma hale vari, Hele & Kristjan olid oma ilusa looga lihtsalt vales kohas.

Permit-and-proceed

Juriste on igasuguseid. Laias maailmas on Larry Lessig ja Eben Moglen, kuid on ka need ajukääbikud, kes PirateBay’d tõsimeelselt [L] absurdihuumoriga pommitavad. Meil Eestis on Eneken ja Wolli, kuid on ka BSA & Co. Nii et Issanda zoopark on liigirikas.

Lahe näide positiivse poole pealt on aga Linden Labs’i kiri ([L] siin koos aruteluga) viimase aja haipmängu Second Life ja selle paroodiasaidi [L] http://www.getafirstlife.com asjus. Juristid nimelt keelduvad ühele kaebusele reageerimast ja cease-and-desist kirja saatmast põhjendusel, et nende firma rangete personalivalikukriteeriumide hulka kuulub ka huumorimeele olemasolu. Seetõttu saadetakse hoopis permit-and-proceed letter.

Väga lahe pretsedent. Pealegi saab sealt head eeskuju inglise keele nüansside osas.

Putinjugend

Väga hea artikkel EPLis Jaanus Piirsalult.

Kunagi oli kah kusagil lääne pool üks Suur Tark Valitseja, kes ütles, kuidas ilma asjad täpselt käivad. Kõik, kes teistmoodi arvasid, tuli ära kaotada. Ajupestud pubekad käisid käsi püsti ja karjusid…. No hea küll, mitte “Uraaaaaa!”. Nemad karjusid: “Sieg Heil!”. Aga praegu tundub, et kui inimestele mõistus õigel ajal pähe ei tule, võib ajalugu varsti väga vastikul moel korduda – sedakorda aga meist ida pool.

Paganama irooniline on ainult, et praegused karjujad peavad end tollaste karjujate surmavaenlasteks – hakka või Marxi dialektikat vastandite ühtsusest ja võitlusest uskuma…

Vinge Veebileht(R)

Enn kommenteeris eespool singijuttu ja andis vihjeks Viiratsi lihatööstuse veebilehe (aitäh!). Aga seekord kommenteeriks pigem toda veebilehte ennast – see [L] http://www.lihatoostus.ee on ikka tõsine saavutus (vaadake koodi!)… Loodetavasti on Ennul õigus ja nende singid on head – aga nagu itimehed ei kipu vorste tegema, nii ei peaks lihatööstuse sellid veebi sepitsema. Konkreetne näide on tõsiselt jube MS-HTML’is õudusunenägu.

Huvitav loeng

Täna käis TLÜ-s rääkimas professor Hideshiro Kobayashi Niigata Ülikoolist, teemaks võitluskunstid ja nende roll isiksuse arendamisel (zeni kaudu). Päris huvitav käsitlus, üheks aluseks oli Ueda Shizuteru ja Yanagida Seizani pildiseeria “Kümme härga” – omapärane jaapanlik nägemus inimese võitlusest oma ihade ja soovidega (nagu budism seda üldiselt mõistab). Lõpuks jõudis jutt välja ka konkreetselt kendo juurde. Põhijäreldused olid siinkirjutajale ammusest ajast tuttavad, kuid ilmselt mitte kõigile kohalolijatele – ses mõttes läks igati täie ette. Pealegi ei olnud Kobayashi-sensei käsitlus mitte kitsalt budistlik – vähesed veebist leitud viited näitasidki usunditevahelise suhtluse suunas.

Publiku seas olid kohal mitmed eri trennidest tuttavad näod, lisaks üllatavalt naissooline tudengiseltskond. Kõva kiaiga kendovideolõik tekitas üksjagu elevust – ilmselt oli reaalselt budoga tegelenuid suht vähe. Ilmselt on enamiku eestlaste seas siiski võitluskunstide tüüpesindajateks Seagal, Norris ja van Damme… Sensei aga just hoiatas liigse võistlusmomendi ja “võit iga hinna eest”-suhtumise eest ning ütles otse, et selline arusaam viib inimese tegeliku arengu pigem negatiivseks. Sellest, et võitluskunstid ei ole sport, on meil trennides palju räägitud, ent paljudele ei jõua see tänini kohale. Jutuks tuli ka Takuan Soho ja “ken tai ichi jo” põhimõte. Kõigi sensei seisukohtadega Kakk siiski ei nõustunud – taustad on liiga erinevad. Aga väga huvitav oli ikkagi.

Omapärase puändina oli kaasettekandjaks kutsutud lääne kultuuriruumi esindav Joe Noormets TLÜ kehakultuuriteaduskonnast, teemaks “Keha uurimine spordis: kehalise praktika ja teadmise epistemoloogiad”. Siit oleks saanud väga huvitava vastanduse, kahjuks ei olnud kaht ettekannet omavahel koordineeritud. Kummalisel kombel suutis aga kaugelt ja teisest kultuuriruumist pärit professor oma ideid märksa lihtsamal ning samas mõtlemapaneval moel esitada kui meie oma poiss. Vist oli viimase jutt liiga tihe, tark ja ühetooniline. Ning Kakule tundub, et idamaa mehed on sellele valdkonnale tiba paremini pihta saanud kui Joe tsiteeritud antiik-kreeka/saksa koolkond – vähemalt selles osas, mis puudutab mitte üksnes teoretiseerimist, vaid kehakultuuri praktilist mõju isiksuse ja vaimu arengule (kasvõi juba see eespooltoodud tõdemus – võitluskunstid pole sport, vaid midagi enamat; lääne kehakultuur on vaimust ikkagi liiga lahus). Aga see on sügavalt personaalne arvamus.

Aga ikkagi väga huvitav loeng oli.

Intervjuu tropiga

Eespool sai kirjutatud kunni alamatest, kelle pangaarved ära puhastati. Nüüd on hakkajad svenssonid nuhkinud välja konkreetse tegija (võite 3x arvata, kust tüüp pärit on) ja saanud talt isegi [L] intervjuu – teeseldes Suurt Kurja Onu, kes tahab kolme tuhande ameerika raha eest teistele inimestele käkki keerata ja selleks tolle jobu programmi vajab. Õpetlik lugemine. Loodetavasti saab see laip (tüübi pseudonüüm on Corpse) varsti ära tuhastatud.

Sink ja vesi

Küsimus suurele ringile: kas keegi teab mõnd kohta, kus müüakse (enam-vähem inimväärse hinnaga) mingit sorti kodumaist sinki, mille paarisajagrammisest tükist ei õnnestu poolt tassitäit vett välja pigistada? Ostis Kakk üle hulga aja poest sinki – maitsel polegi väga viga, aga lirtsub ikkagi jubedat moodi.

Õnneks on vanemate juures maal võimalik ise liha suitsetada – nii et tuleb täielikult selle praktika peale üle minna, kuni sihuke kaasinimeste järelt varastamise komme ära kaob.