17.01.2007 arhiiv

Kunni juures

17.01.2007

Jätkates eilse kroonika poolelijäämise kohast… Eile mängis suur osa seltskonnast õhtul bingot ning imede ime, isegi võitsid (Meelis 100 SEKi ja Kai 150). Pärast läksime sööma ning vana hea eesti kombe kohaselt toimus rootsi lauas SSS (Sittamoodi Suur Söömine). Aga mis teha, kui toit nii hea oli… 🙁 Kajutisse minnes oli kõht üsna raske.

Ise kerisin tublisti enne keskööd pessa. Enamus seltskonnast aga pani pikalt pidu ning arvestades kolleeg Hansu initsiatiivikust omal ajal Roomas ei olnud ka mingi ime, kui öösel hakati kajuteid mööda kondama ja hommikupoole ööd Hansu asemel hoopis Meelis teisel magamisasemel põõnas… Magada kuigivõrd ei saanud, kuna laev liikus põhjalikult mööda sinusoidi ja vahel virutas laine parajaid põrakaid. Kummalisel kombel tajus liikumist pimedas palju teravamalt, niisiis jätsin algul üldse tuled põlema (aknaid meil polnud). Hommikupoole läks rahulikumaks ja sai natuke magada ka.

Hommikul ronisime eri aegadel ja eri nägudega pesadest välja ja kobisime toituma. Kella kümne paiku (kohaliku riigirootsi aja järgi) ronisime kuivale maale ning otsustasime suure söömise neutraliseerimiseks teha 3-4 km jalutuskäigu Vasa muuseumi. Kunn oli vist käskinud nii paljude tähtsate külaliste auks isegi ilmal ilusaks minna – nii ilusat päikest polegi kaua aega näinud, mis terve (küll lühike talvine) päev paistis.

Vasa muuseum oli vinge koht, väga põhjalik ekspositsioon ja palju infot. Nii jäigi ajapuudusel oma pool väljapanekut nägemata, filmi jõudsime siiski ära vaadata. Seejärel läksime veetaksoga üle lahe ning läbi vanalinna kunni lossi vaatama. Lossi ees tegid rootsi poisid (ja isegi paar flicka‘t) vahtkonnavahetust ja päris vingelt, arvestades seda, et tegu on tavaliste ajateenijatega. Mardi jutu järgi käivad rootsi poisid kõik mingil ajal kunni valvamas ning see on kõigile sugulastele suur asi, pidavat isegi polaarjoonelt Stockholmi vaatama sõitma.

Kunn üle vaadatud, läksime lõunale ühte idamaisesse toidukohta, kus sai 79 kunni raha eest korraliku bufee, isegi sushi oli sees (Tallinnas sellise raha eest niisugust sushikõhutäit vist ei saagi). Nii et Kakk sai korralikult maki’t ja ka päris sushit pugida. OK, asja väline külg jättis kõvasti soovida (mõni õrna hingega nihonjin oleks seda nähes kas kokale kõva asjaga pähe löönud või seppuku sooritanud), kuid maitse oli igatepidi tipptopp (ingver ja wasabi kaasa arvatud).

Kõht täis, tüürisime keskvaksali metroopeatusse ja sealt allmaaraudteed pidi Gärdeti jaama. Sealt edasi veel väike jalutuskäik ning oligi ring täis. Nüüd istume uuesti laevas ning räägime Victoria konverentsiruumides tulevikuplaanidest. Õhtul toimub jälle vist SSS ning homme peaksime uuesti kodumaile saama.