Chess, vürtsidega

Kakk pole Spice Girlsi eriti fännanud. Omal ajal võis see ehk laivis lõbus vaatepilt olla, aga ise selle nägemise eest poleks maksma küll nõustunud.

Nüüd aga leidsin paari aasta taguse video, kus neljakümnendatesse jõudnud Sporty ja Baby võtavad ette üsna suure tüki – ABBA-poiste Chessist pärineva dueti I Know Him So Well.  Üllatavalt kena kuulamine (ehkki see on ilmselt siiski “keeratud” versioon – kuid Tuubist leiab ka ühe üsna otse lauldud variandi, mis on konarlikum, aga täitsa võrreldav).

Fänniks veel ei hakka, aga märksa paremini tuleb arvama hakata küll.

Bach. Sebastian Bach.

Sellenimelisi muusikuid on teatavasti kaks (tõsi, ühel oli seal ees veel “Johann”). Üks ei vaja ilmselt tutvustamist, teine on “Skid Row” nimelise rokkbändi laulja – päris sama kaliiber muidugi pole, aga hea hääl on ikkagi (üks näide on siin).

Aga tegelikult tahtsin hoopis tuua näite sellest, kuidas üks hispaania kitarripunt kahe Sebastiani read omal kombel kokku pani. Suurema Bachi Toccata ja fuuga D-moll kõlab üsna väiksema Bachi stiilis.

Asi näeb natuke välja nagu Idiokraatia-filmi “kitarriarmee”, aga kõlab väga uhkelt.

Idee ERM-ile

Pakuks vastavatud Eesti Rahva Muuseumile välja uue atraktsiooni nimega “Kohtupäev”.

Selleks on suur ekraan, millel on kodaniku X pilt tagantvaates. Kodaniku istmiku kohal on ala, kuhu külastajad võivad jalaga lüüa. Jalahoobi tagajärjel avaneb kodaniku all Põrgu ning kodanik lendab jubedalt kisendades sinna sisse.

Temaatiliselt on asi kindlalt omal kohal, kuna Eestimaal on viimset kohtupäeva usutud päris pikka aega ning kohati usutakse ka praegu.

(mõte tuli seda siin lugedes.)