04.2020 arhiiv

Ennäe

29.04.2020

Väga hea lugemine Priit Pulleritsult. Toob välja nii poliitilise kallutatuse, ajupesu kui ka küsimused ajakirjandushariduse osas. Ja sellele kommentaarile, mis soovitab “suhtekorraldajad” ausalt “valetajateks” ümber nimetada, võiks suures osas samuti alla kirjutada (ehkki minu soovitus oleks pigem “hämaja”. Ja “suhtekorraldusbüroo” on “hämakontor” – kõlab ju kenasti?).

Koroonaturism

25.04.2020

Praegusel 2+2 ajastul ei tasu rattaga kuhugi terviseradadele ronida, Pääsküla raba rajad on ka rahvast täis ja nii kitsad, et reeglitepärane möödumine on üsna keeruline.

Tasub aga hoopis teha ekskursioon linna taha maale, kuhu ikka veel uusasundusi rajatakse. Seal on piisavalt laiad teed (uutes elurajoonides on enamasti ka eraldi rattateed olemas) ja saab mugavalt rännata. Ainus häda on tuul, kuna need kohad on üldjuhul keset lagedat maad ehitatud.

Täna läksin läbi metsa ja väikeste tänavate Männikule, sealt tavapärast rattateed mööda Sakku ja siis keerasin… kuhugi. Algul kolasin Sakus, vaatasin ära sinna kerkiva uue kiriku. Siis kondasin mööda elurajoone ja karupeekohti, viimaks jõudsin Saue küla (mille olemasolu oli uudis – Saue vallas elasin vanasti ja linna teadsin ka, aga küla mitte) kaudu Kanamale. Sealt siis Sauele, Laagrisse ja koju.

Läbisõit tuli täitsa kohane – nelikümmend kaks kilomeetrit. 🙂

Selgeltnägijate tuleproov

22.04.2020

Õhtune AK ei väsi ikka üllatamast. Nüüd siis anti teada, et osa riigikogulasi ja isegi ETV saatejuhid on ikka palju vägevamad hiromandid kui need mömmid  seal valitsuses. Nemad teavad täpselt, millisel kuupäeval koroonamäng ära lõpeb ja poed lahti tuleb teha. Ning kuna nemad on palju paremad hiromandid, siis… Teate isegi.

Oleks naljakas, kui poleks kurb.

APDEIT: vastukaaluks võiks ERR-i aga kiita selle avaldamise eest. Alguse otsa üle võib natuke vaielda (Lenin oli massimõrvar muidugi, Marxil puudus lihtsalt võimalus), ent artikli lõpus olev lugu on üsna hammustavalt geniaalne.

Olen vist türklane

22.04.2020

Vaatasin oma spämmikasti – sinna on kogunenud lisaks inglis-, hiina- ja venekeelsele jamale suur kogus türgikeelset sodi. Mõned kipuvad aeg-ajalt ka filtritest läbi pääsema ja maanduvad postkasti – need on just sellised pigem sisemaised kirjad. Keegi on kuskil ilmselt arvanud, et Kakupesa asub Anatoolias. 🙂

Eesti asi (heas mõttes)

16.04.2020

Kuidagi libises uudis siiani radari alt läbi – Riigi Infosüsteemi Ametilt väga kiiduväärt algatus. Zoomi ei tohiks üldse kasutada, teine suur praeguse aja asjapulkade lemmik MS Teams on samuti nii ja naa (Linuxiga on võimalik kasutada, aga ainult beetaversioonis ning firma renomee ei luba hoolimata nende viimase aja Linuxi-suunalistest sammudest neid veel niipea usaldada). Lisaks mainitud vestlussaidile toimib ka eraldi Jitsi leht.

Kui lõpuks jõuaks selleni, et Eesti riik suudab toetada vaba tarkvara põhist elementaarsete lahenduste komplekti avaliku teenusena, oleks see üks selle kriisi suurimaid saavutusi. Lõpuks võiks aru pähe tulla ja välisfirmade nuumamise riigi tasemel ära lõpetada.

Kirikus

12.04.2020

Kui kohale minna ei saa, siis saab vähemalt traatipidi kohal olla.

Aitäh isa Thomasele ja tema perele igapäevaste otseülekannete eest kogu kannatusnädala jooksul!

Tänan!

08.04.2020

Rõõm on näha, et Tehnikaülikooli IT-toe veebi on hakanud täitsa asised Linuxi-teemalised juhised ilmuma. Igal juhul TTÜ Toru VPN-i sai Minti selga ära häälestatud ilma mingite probleemideta. Aitüma kolleegidele!

Veel turvasoovitustest

07.04.2020

Leidsin veebist ühe küberturbeteemalise loo.

Autorit tean veidi ka isiklikult ja ta on vaieldamatult peaga sell (väga huvitava elukäiguga pealegi). Selle kirjutise osas on aga taas väike hämmeldus – kas loetletud sammud on ikka need, mida tuleks praegu esmajärjekorras teha?

Võtame artikli eelduse, et “mitte linkidel klikkida on võimatu”. Esimene küsimus on, kas e-posti ikka peab üldse veebipõhiselt ja HTMLi vormis kasutama? Siinpool on “vana kooli” puht-tekstipõhine ja kohaliku postkastiga lahendus tänini täiesti adekvaatne (selle lisaplussiks on võimalus tuhnida enda varasemas postis ka hetkel, mil võrguühendus puudub).

Teiseks see, et kas tõesti on nii võimatu õpetada inimestele enne klikkimist hiirekursoriga lihtsalt lingile liikumist ja vaatamist, millist tegelikku aadressi veebilehitseja selle all näitab? Olgu, mitte alati ei ole sigadused sealt selgelt näha (ja nagu Kieren õigesti märgib, on aadresse võimalik võltsida) – aga kui kiri väidab, et “mine siit enda GMaili” ja link näitab suvalinenigeeriasait.com-i (ja väga tihti näitab!), siis äkki ei ole ka tädi Maali ja onu Madis nii tuhmid ja saavad aru, et “oot, see pole ju GMail!”? Samas sellega, et suure osa inimeste rumalus/mugavus ning eriti harimatus/teadmatus on “müüdid”, ei saa küll kuidagi nõus olla.

Ülejäänud soovitustekomplekt on kahjuks ebaühtlane ning mõeldud üsna erinevatele sihtgruppidele. Sotsiaalrünnete koolitus? Ülemused. Logianalüüs? Puhtalt IT-inimeste rida, pealegi enamasti reaktiivne ehk tagantjärgitarkus. RFC 2350-ga ei oska 99% inimestest muhvigi peale hakata. CERTi uudiskiri on abiks väga kitsale ringile, kes a) saab sellest aru ja b) ei ole seda infot juba mujalt kätte saanud.

Samas puudub siit artiklist muuhulgas
* sotsiaalmeediakasutuse reeglistiku ja juhiste olulisus (natuke on üldsõnaliselt mainitud isikliku info avaldamise kontrolli vajadust, aga selle koha peal on vist vaja palju täpsemaid suuniseid – kasvõi FB kohta);
* veebilehitseja valik ja haldamine/turvamine (eriti privaatsussätted ja skriptihaldus – märksõna NoScript);
* kaugtöö läbimõeldud korraldus ja õigete vahendite valik  (märksõnad: Zoom ja zoombombing – võrdluseks, Jitsit ja BigBlueButtonit ei tea ilmselt kuigi paljud);
* laste harimine selles vallas – praegusel massilise e-õppe ajastul kriitiliselt tähtis; eriti just seetõttu, et kooli peale reeglina loota ei saa, kuna õpetajad on a) ülekoormatud ja b) veelgi vähem asjas sees;
* mobiilseadme valik ja haldus (eriti BYODi puhul ehk olukorras, kus tööd tehakse isiklike seadmetega – eriti praegu, kus töö käib eri paigus ning näost-näkku infokontroll on palju nõrgem);
* …ja loomulikult eriti habemega asi – oskus valida arvuti operatsioonisüsteemi ning seda edukalt hallata.

Selles mõttes on Mikko Hyppöneni hiljutine avalik veebiseminar märksa kasulikum infoallikas. Ei oskagi arvata – ehk suutis üsna kergekaaluline veebiportaal Kiereni arvamusi omasoodu tõlgendada..?

Einoh…

02.04.2020

Ikka vaatad ja imestad… Kas “Aktuaalse Kaamera” saatejuhile on keegi käsu andnud stuudios peaministriga lolli mängida…? Täiskasvanud ja koolis käinud inimene ei tohiks otse-eetris käituda ja küsida nagu hellitatud teismeline, keda Viru keskusse hängima ei lubata. Rääkimata sellest, et teisele inimesele vahele rääkimine on matslik. Kõige krooniks oli aga lõpus mühatus “Noh, hea küll!” (ülekuulamine on lõppenud!).

Tase. Tõsine tase. Rahvusringhääling…

Ma loodan…

01.04.2020

… et valitsusel jätkub oidu meedia rahaküsimine kuu peale saata. Koroonakriisis ei ole seal suurt midagi muutunud (vt näiteks see ja see). ERR kilkas hiljuti, et on kõige “usaldusväärsem”, pidades suurt hulka viiruse levikuinfot jälgivaid inimesi kohe enda fännideks…

Olgem ausad, enamikul praegusest Eesti massimeediast võiks – ja tegelikult tuleks – lasta loomulikku surma surra. Ja see hõlmab ka ERR-i – nii televisiooni, raadiot, veebi- kui trükimeediat. Mis praegu eriti vastu hakkab, on ving “andke meile raha” paralleelselt süüdimatu tõrvamise jätkumisega.

Natuke meenub “Still Crazy” filmi stseen, kus bänd kutsus ajakirjanikud pressikonverentsile; need tulid, sõid ja jõid bändi kulul ning kukkusid siis neid (üsna ERR stiilis) mõnitama – lõpuks pani noor kitarrist nad tõsiselt paika (you bunch of wankers!).

Tjah… Valitsus on, mis ta on, aga saab seni hakkama. Kas aga keegi kujutaks tõsimeeli ette, et praeguses olukorras juhiksid Eestit puust kell ja sinised sokid…?

(Tore oleks, kui selle jutu asemel saaks mõne lõbusa aprillinalja visata. Kahjuks ei saa.)