Monumendipalagani vahelduseks võiks tuletada meelde hoopis ühe teise monumendi, millest omal ajal luuletas isand Villu Tamme. Aga samalaadseid ideid nagu tolle luuletuse kangelasel tuleb mõnel päriselus ka. Näiteks kujundada oma põld selliseks nagu [L] siin pildil. Või [L] siin.
Kuu: mai 2006
“Super Size Me” IT-variant
Wired News kirjutab ühe selli [L] 18-päevasest katsest. Nagu [L] pealkirjas mainitud filmi autor, võttis ka tema endale kohustuse tarbida kõiksugu saasta, mida ette antakse – avas kõik saadetud meilimanused, klõpsas kõigile reklaamidele jne jne. Päris lahe lugemine.
Proovimuljed
Meie töökas muusikakollektiiv kogunes täna õhtul jälle Harkujärvele harjutama. Algul olid kõik kangesti uimased ega saanud kuidagi mängu minema, pikapeale aga asi paranes. Võtsime ette veel ühe vana loo, Indrek L. “Variseri”. Omaaegne karm pungilik lugu, mille lõpufraas “Kas nüüd see | kas nüüd see | pimedus on sinu sees | kas nüüd see | isehakand pühamees?” omal ajal nii mõnegi kodaniku ebamugavalt nihelema võttis. Nüüdne versioon sai pehmem ja mõtlikum, jällegi kergelt clannadiliku vokaaliga.
Liisbeti “Aamen”, mida Olevistes esmakordselt mängisime, kõlas täna veel eriti omapäraselt – umbes nagu oleksid vennad Johansonid soomlaste Lordiga kampa löönud. Ja viimaks tabas kogu punti pooletunnine ajulühis.
Ilmselt oli see Hundu, kes toda kitrakäiku kammima ja “oi-oi-oi” juurde jorisema hakkas. Teised võtsid otsekohe vedu ning tekkis ääretult sürr spontaanne laul, mille esimese salmi featuuriks oli fraas “oi-oioi, bin Laden”, teises “oioi, emalendur” ning viimases “ostke kummiliimi”. Kõik kenasti kahe kitarri ja bassi saatel. Midagi sarnast sai kunagi koos Puravikuga tehtud õpetliku laulu “Vennad, peske sokke!” näol. Igatahes laulsid täna õhtul neli muidu ontlikku kodanikku Harkujärve kirikus poole tunni jooksul sihukest soga, mida kuuldes vist enamik tavainimesi oleks kähku kiirabi kutsunud.
Õhtu lõpetasime kerge söögiga Nõmmel Buldogi pubis, kõne all oli võimalik suvine lindistamine. Ehk õnnestubki….
Aitame Linnarit
Linnar on tulnud välja tänuväärse ideega: sarnaselt [L] abiratta looga defineerida (nüüd juba globaaltasemel) üle sõna [L] idiot . Tegu on nimelt tolle toreda onuga, kes [L] iga SMSi ja meili eest tahab EL-is hakata raha küsima.
Flickr
Kakk otsustas ka natuke [L] Flickr’it näppida, lihtsalt tutvumise mõttes. Eriline fotograaf ei ole, aga paar pilti [L] panin välja. Näis, ehk hakkab sinna midagi kogunema. Ahjaa, litsents on [L] Creative Commons’i Attribution-NonCommercial-ShareAlike.
Tõnismäele mõeldes
… on kohane tsiteerida klassikuid:
Need mehed, kes meile on õpetand Marxi
on jõudnud ka Karksi
Need jätid ja plätid, kes huiguvad huia
on jõudnud ka Nuia
Need närudes nirud, kes Virumaad kiruvad, ise
on imbunud Irru
Hulk buldoginäolisi nässe on parajaks peetud ja palgatud
valvureiks “Virru”
(Hando Runnel, “Laulud eestiaegsetele meestele” 1988)
25 kõikse sandimat toodet
PC World on kokku lugenud [L] 25 maailma kõige aegade sandimat tehnotoodet. Tegelikult on tegu siiski IT-toodetega nii riist- kui tarkvara vallast. Päris huvitav lugemine, asja kommenteeritakse ka [L] Slashdotis.
Ahjaa, küsimus Aabramile ja teistele keelehuvilistele: kuidas on eesti keeles ülivõrre omadussõnast “sitt”? Sitt, sitem, kõige sitem ehk…? Sitim?
Maikuu värk
Seda pilti vaadates on küll hea meel, et täna tsikliga tööle ei tulnud.
Vaesed jalgratturid, kes täna Nõmme ringil võidu sõitsid…
Prohvetlus Saaremaal
Kunagi karmil nõuka-ajal panid kommarid Kuressaarde (ehk tollase nimega Kingisseppa) üles nimikangelase kuju. Ühel hommikul oli keegi kange saarlane pannud sinna ette paari suuri kalosse ning kirja “Hakka astuma!”
Täna räägivad [L] lehed, et Hansapanga automaadi ringitõstmisel olla kohalikud killuvennad pannud sinna sildi “PANKROT”.
Viktor on igatahes Kuressaarest ammu läinud. Mida me siit järeldame, Watson?
Aitäh, Vincent!
Kaku iiri sõber Vincent kinkis viimati Dublinis olles peotäie plaate, mille esitajad esialgu täiesti võõrad olid. Eva Cassidy avastasin tänu Vincentile juba eelmisel korral, Eliza Gilkysoni käisime seekord Dublinis lausa elusas esituses kuulamas. Nüüd siis kodus tööd tehes lükkasin mängima veel ühe Vincenti kingituse, [L] Gretchen Petersi 2005. aasta liveplaadi “Trio”. Selline intiimne kantri-folk, mõneti sarnane Eva Cassidy “Live at the Blues Alley”-ga.
Tjah, jääb üle veel kord tõdeda – Vincent kuulab ainult väga häid asju. Iirlaste “häda” vist – või on süüdi hoopis Vincenti liignimi: Lennon (Johniga sugulane siiski pole)…?