Proovimuljed

Meie töökas muusikakollektiiv kogunes täna õhtul jälle Harkujärvele harjutama. Algul olid kõik kangesti uimased ega saanud kuidagi mängu minema, pikapeale aga asi paranes. Võtsime ette veel ühe vana loo, Indrek L. “Variseri”. Omaaegne karm pungilik lugu, mille lõpufraas “Kas nüüd see | kas nüüd see | pimedus on sinu sees | kas nüüd see | isehakand pühamees?” omal ajal nii mõnegi kodaniku ebamugavalt nihelema võttis. Nüüdne versioon sai pehmem ja mõtlikum, jällegi kergelt clannadiliku vokaaliga.

Liisbeti “Aamen”, mida Olevistes esmakordselt mängisime, kõlas täna veel eriti omapäraselt – umbes nagu oleksid vennad Johansonid soomlaste Lordiga kampa löönud. Ja viimaks tabas kogu punti pooletunnine ajulühis.

Ilmselt oli see Hundu, kes toda kitrakäiku kammima ja “oi-oi-oi” juurde jorisema hakkas. Teised võtsid otsekohe vedu ning tekkis ääretult sürr spontaanne laul, mille esimese salmi featuuriks oli fraas “oi-oioi, bin Laden”, teises “oioi, emalendur” ning viimases “ostke kummiliimi”. Kõik kenasti kahe kitarri ja bassi saatel. Midagi sarnast sai kunagi koos Puravikuga tehtud õpetliku laulu “Vennad, peske sokke!” näol. Igatahes laulsid täna õhtul neli muidu ontlikku kodanikku Harkujärve kirikus poole tunni jooksul sihukest soga, mida kuuldes vist enamik tavainimesi oleks kähku kiirabi kutsunud.

Õhtu lõpetasime kerge söögiga Nõmmel Buldogi pubis, kõne all oli võimalik suvine lindistamine. Ehk õnnestubki….

Tõnismäele mõeldes

… on kohane tsiteerida klassikuid:

Need mehed, kes meile on õpetand Marxi
on jõudnud ka Karksi
Need jätid ja plätid, kes huiguvad huia
on jõudnud ka Nuia
Need närudes nirud, kes Virumaad kiruvad, ise
on imbunud Irru
Hulk buldoginäolisi nässe on parajaks peetud ja palgatud
valvureiks “Virru”

(Hando Runnel, “Laulud eestiaegsetele meestele” 1988)

25 kõikse sandimat toodet

PC World on kokku lugenud [L] 25 maailma kõige aegade sandimat tehnotoodet. Tegelikult on tegu siiski IT-toodetega nii riist- kui tarkvara vallast. Päris huvitav lugemine, asja kommenteeritakse ka [L] Slashdotis.

Ahjaa, küsimus Aabramile ja teistele keelehuvilistele: kuidas on eesti keeles ülivõrre omadussõnast “sitt”? Sitt, sitem, kõige sitem ehk…? Sitim?

Prohvetlus Saaremaal

Kunagi karmil nõuka-ajal panid kommarid Kuressaarde (ehk tollase nimega Kingisseppa) üles nimikangelase kuju. Ühel hommikul oli keegi kange saarlane pannud sinna ette paari suuri kalosse ning kirja “Hakka astuma!”

Täna räägivad [L] lehed, et Hansapanga automaadi ringitõstmisel olla kohalikud killuvennad pannud sinna sildi “PANKROT”.

Viktor on igatahes Kuressaarest ammu läinud. Mida me siit järeldame, Watson?

Aitäh, Vincent!

Kaku iiri sõber Vincent kinkis viimati Dublinis olles peotäie plaate, mille esitajad esialgu täiesti võõrad olid. Eva Cassidy avastasin tänu Vincentile juba eelmisel korral, Eliza Gilkysoni käisime seekord Dublinis lausa elusas esituses kuulamas. Nüüd siis kodus tööd tehes lükkasin mängima veel ühe Vincenti kingituse, [L] Gretchen Petersi 2005. aasta liveplaadi “Trio”. Selline intiimne kantri-folk, mõneti sarnane Eva Cassidy “Live at the Blues Alley”-ga.

Tjah, jääb üle veel kord tõdeda – Vincent kuulab ainult väga häid asju. Iirlaste “häda” vist – või on süüdi hoopis Vincenti liignimi: Lennon (Johniga sugulane siiski pole)…?