Kaks veebilehitsejat

Viimati sai läpakas XP käima tõmmatud kevadel Joensuus, kui üritasin kuidagimoodi sealse võõrastemaja WiFit tööle saada. Homme on plaanis IMKE [L] Open Source Management kursusega [L] Subversioni näppida ja selleks proovisin ära ka TortoiseSVNi nimelise Windowsi kliendi, seega käivitasin üle pika aja ka MS-i loomingu.

Muidugi hulk asju (antiviirus jne) olid aegunud, 3-4 restarti tuli kohe alguses teha. Aga kõige kõnekam oli veebilehitsejate uuendamine. Esmalt Firefox – uuendamise lihtsus jääb küll alla Ubuntu apt-get upgrade’ile, kuid paki allalaadimine ja käivitamine oli üsna no-brainer. Asjassepuutumatuid programme ei käivitatud ja lolle küsimusi ei küsitud.

Siis pakkus Windowsi üldine uuendamine ka Internet Explorer 7.0 paigaldamist. Kuna varem polnud seda nägema juhtunud, siis OK, proovime. Esmalt kontrolliti eraldi proge abil (WGA) minu Windowsi “ehtsust” (loe: mittepira-päritolu), siis küsiti mitu asja stiilis “Jätkamiseks pead lubama enda püksid rebadele tõmmata, porgandi tagumikku pista ning end köie otsas ümber Raekoja platsi talutada. Kas nõustud (J/e)?”, kontrolliti veel kord legaalsust… Viimaks venitati uus IE kohale, paigaldamine kestis kõvasti kauem kui Firefoxil.

Tõsi, esmamulje IE7-st oli senistest sama seeria toodetest vist kõige positiivsem. Kokkuvõttes aga oli jube hea meel, kui TortoiseSVN üle vaadatud sai ja masinale võis uuesti restardi teha ning Ubuntu üles buutida. Home, sweet home.

Kirik või korporatsioon?

Eespool “Jesus Campi” arutelus kasutas Chris küllalt kurja kalambuuri Austraalia nelipühikiriku Hillsongi kohta, asendades i e-ga. Natuke üllatas, kuna varem teadsin neid natuke vaid üsna hea muusika järgi, mida nad teinud on (muidugi on see üks kindel stiil ehk Praise & Worship, aga üpris hästi tehtud. Suur osa Eesti vabakirikuid laulab mitmeid laule ka teenistustel).

Asi hakkas huvi pakkuma, kuna üks seltskond sealtkandist on ka [L] Eestisse tulemas. Mis kummastama pani: asja reklaamitakse ülistusTEENISTUSENA – ja kasseeritakse selle eest 275 krooni näo pealt. Olgu kas piletitega kontsert (ka vaimuliku muusika kontserdid on ju piletitega – Bachi kantaate ei saa naljalt tasuta kuulata) või siis jumalateenistus, kus võib teha vabatahtlikke annetusi (mis mõistlikus koguses on igati normaalne – ruumide rent, küte, elekter jms maksab ju midagi). Eriti usuleiges Eestis jätab see inimestele väga veidra mulje.

Aga Hillsongi kohta on muidugi netist leida seda ja teist. Ka [L] Wikipedia artikkel kajastab üsna erinevaid seisukohti. [L] See siin aga on juba päris karm kriitika. Kui veidi eespool sai Hubbardit tsiteeritud (parim viis rikkaks saada on omaenda religioon luua), siis ilmselt piisab paljudel juhtudel ka omaenda sekti püsti panemisest (kütame inimesed massipsühhoosiga üles, korjame kümnist ja jätame maksud maksmata; lisaks veel inimeste ajude triikimine juhikultuse ja eduteoloogiaga).

Kakk on liikunud ligi paarkümmend aastat Eesti vabakoguduste ringkondades ning on kaugel arvamusest, et kõik nii käituvad. Tuleb aga nentida, et tundmatu pole sihuke süüdimatus ka Eestis.

WordPressi uuendus

Jora töötab nüüd viimaks uue WordPress 2.3 peal. Nähtavaimaks lisanduseks on ilmselt sildipilve juurdetulek, mis võimaldab kirjutiste paindlikumat iseloomustamist kui teemad (viimased aga jäävad ka alles). Tõlkepaki uuendasin ka ära, asi asub endiselt aadressil [L] http://www.kakupesa.net/wordpress (saadaval on ka eelmise versiooni 2.2 pakk). Praeguse hetkeseisuga tundub normaalselt toimivat.

EITS üldkogu läks sohu

Tegelikult ka. [L] IT Selts korraldas sel aastal oma üldkogu kahepäevase väljasõiduna. Esmalt matk Suursoos ja siis õhtune koosolek koos hilisema saunaga [L] Leppojal. Kohaletulijaid oli paraku vähe – ilmselt jäid paljud vihma kartma. Teel sadaski tublisti, ent kohale jõudes oli ilm juba parem ning soomatkal nägi isegi päikest.

Matkajuhi sabas sõitsime autodega sooserva. Seal keedeti esmalt matkapliidil suppi ja teed ning söödi kõht korralikult täis. Seejärel seoti jalgade külge räätsad ehk asjad, mis meenutasid minisuusa ja tennisereketi järeltulijaid (vt pilti), kätte anti Arnoldi stiilis kepid ja matk läks juba päris sohu.

Räätsadega Kakk ülaltvaates

Liikumine oli muidugi harjumatu. Ühelt poolt aitasid räätsad üle minna ka sihukestest kohtadest, kus palja jalaga oleks otsekohe ära uppunud. Teisalt oli keppidest küllalt vähe abi – vähegi tugevama toetamise korral vajus kepp poolest saadik mudasse. Mõnelgi õnnestus ka käpuli käia (k.a. siinkirjutaja) – reisijuht lõõpis veel pealegi, et temal on klientide osas lubatud loomulik kadu 5%… Esimesed kaks kolmandikku teed õnnestus teistega sammu pidada, siis aga keerasime Jaaniga veidi otsemat teed tagasi – jalad ei pidanud enam vastu. Riided polnud ka matkaks parimad (tulin nahktagi, teksade ja tossudega, kuna tulek läks veidi kiireks ja polnud aega midagi sobivamat otsida). Jõudsime metsast välja ja liikusime mööda teed tagasi, mingi aja pärast jõudsid ka teised järele. Lõpus pool viimast kilomeetrit läks uuesti läbi soo – enam ei hakanud räätsasid jalga panema, jalad olid niigi märjad. Viimaks saime autode juurde tagasi.

Igatahes sellist mahvi pole tükk aega saanud. Võhma jätkus, aga jalad olid täiesti läbi. Kaasaantud ca 0,3l kopsikuga sai soos joodud kolm täit ja tagasi jõudes veel kolm. Leppojale sõitsin paljajalu, kohale jõudes läksid tossud sauna kuivama. Õnneks andis Toomas mulle laenuks plätud jalga.

Järgnenud üldkogu istungi ajal oli tunne nagu NLKP kongressi delegaadil – algul vahtisin ilmselt üsna lolli näoga enda ette, väsimus oli nii suur. Hiljem läks siiski paremaks. Rahvast oli kohal nii vähe, et senise volikogu koosseisu tööperioodi pikendati.

Aga siit tulebki üleskutse – kohalikud itikad võiks ka liikmeteks tulla. Hea ja asjalik seltskond, isiklikud kontaktid erinevate IT rakendussfääridega (äri, riigiasutused, haridussfäär), lahedad üritused peale selle.

Üritus jätkus õhtusöögi ja saunaga. Koht oli mõnus, valida oli soome ja suitsusauna vahel. Kahjuks oli Kakk nii küps, et enam-vähem peale sööki kohe pööningule pessa ronis – saun jäi järele proovimata. Magada sai üldiselt hästi, ainult hirmus palav oli (saunasoojus tuli alt üles) ja mõned härrad norskasid, nii et maja vappus. 🙂

Hommikul kobisime peale kaheksat üles. Maja ees tekitas elevust pererahvale kuuluv minisiga, kes tähtsa näoga ringi tatsas, röhkis ja maad tuhnis. Väike kondiväänamine maja ees (jalad olid endiselt parasjagu kanged), siis pesema ja sööma. Peale sööki veel tunnike erialast ajurünnakut ja siis kodu poole.

Kokkuvõttes väga asjalik üritus.

Kontrakultuuri kah

Et jutud liiga tõsimeelseks ei läheks, siis vahele üks luuletus Contralt (with compliments taas kord sõber Aleksander Puravikult):

LÕKS´

minutiq ja tunniq lääväq
viitse mõtsan terve päävä
kävi üten tüü ja vile
kaibsõ mulku jänessile

kell es olõqki viil kümme
aga vällan joba pümme
kuulsõ mõtsast “jopptvoimattõ”
katõjalgne mulku sattõ

Jesus Camp

Sai kodus Märteniga seda vaadatud ja pikalt arutletud. Tema siis suht ateistlikult positsioonilt ja Kakk kristlikult (jah, meil on kodus lubatud oma peaga mõelda).

Raske film. Kohati tekib tõesti tunne – on see ikka reaalsus? Jõhker värk igatahes. Eks ka ise on nähtud üht-teist samast vallast, aga vist mitte nii hullu ajuseebitust. Et sihuke asi mitte kõige õigem pole, on vist siililegi selge.

Samas tuleb nõustuda filmi natukenegi tasakaalustama pandud [L] metodistist advokaadi Mike Papantonio väitega – see on mingi teine usund, mil pole kristlusega just eriti palju ühist. Viimast vähegi tundev inimene ei saa kuidagi nõustuda G.W. Bushi pappkuju avaliku ja ühise kummardamise, abordivastaste loosungite kasutamisega laste suude kinnikleepimiseks või paljude muude asjadega. Näiteks huvitav oleks teada, kas eestikeelsetes subtiitrites esinenud fraas “Ma nean ära Juuda lõukoera” ühe lapse esituses oli tõlkija lollus või reaalselt öeldud? Kahjuks läks ingliskeelne originaalfraas kõrvust mööda. “Lõukoer Juuda soost” on nimelt Piibli üks paljudest metafooridest Jeesus Kristuse kohta (Ilmutuse 5:5). Ja sarnaseid asju oli filmis veel mitmeid.

Omaette küsimus muidugi on see, kuivõrd selle filmi näitamine Eestis mõttekas oli. Kindlasti tuleb inimesi hoiatada Becky Fischeri taoliste kodanike eest, ent samas võivad võhikud teha filmist (mida kindlasti ei saa lugeda kristlusevastaseks tervikuna – tasakaalustamatuks aga küll; Becky Fischer esindab samavõrra kõiki kristlasi kui mõni pommivööga tolvan või peade mahasaagija kõiki moslemeid) järeldusi, mida selle autorid ehk ei soovikski. Ateismipropagandat loobitakse siiakanti niigi uksest ja aknast. Tegelikult oleks ETV-st aus näidata järgmisel nädalal vastukaaluks näiteks “Vend päikest, õde kuud” või mõnd muud teise vaatenurgaga lugu.

P.S. Peale filmi pani Kakk klapid pähe ja lasi Linnamuusikutel Põhjataevalaule ning Triskelel teisi vanu eesti vaimulikke rahvalaule laulda – aitas rahuneda ja teada, et tõelist asja ei kõiguta ei Kivirähk, Becky Fischer ega muu inimeste küündimatus.

Kolm trenni järjest

Tänane mahv tuli päris korralik – algul poolteist tundi Maksi kantseldamist lastekodus, siis tund kobujutsut (jälle algajate treenimine) ning viimaks korralik üldfüüsiline Kristiani ja Priidu escrimatrennis. Nii kimono kui escrimasärk kõlbasid pärast välja väänata.

Aga Maksi puhul on rõõm märkida tublit edasiminekut. Õppeaasta algus oli suht seevald ning seetõttu ei jõudnud ligi kolm nädalat sinna. Sell on aga vahepeal tublisti harjutanud – tooli peal istumine pole enam mingi probleem ning hingamisharjutused ei pane enam pidevalt haigutama (kopsumaht on sedavõrd paranenud). Ja bokken istub endiselt hästi käes. Täna väänasin talle veel paar jujutsuharjutust kaela. Näis, kaugele me selle hullu projektiga jõuame…

Filmielamus: The Last Samurai

(Jällegi mitu korda nähtud, aga pole varem kirjutanud)

Jajah, muidugi. Filmis on hulk faktivigu (alates sellest, et Jaapani armee moderniseerisid preislased, mitte jänkid) ja näpukaid (stiilis “mitu korda ma pean ühte ja sama meest maha lööma”). Kohati on asi hollywoodilikult seebine. Ja Tom Cruise on saientoloog.

Aga ikkagi on see hea film. Kapten Algreni lugu on esitatud puudutava kaasaelamisega, väga palju on ilusaid kaadreid ning toredaid pisikesi detaile. Mehed oskavad mõõka käes hoida – Saientoloogi-Tom oli kuuldavasti lausa kaks aastat enne trenni teinud (ja jaapani keelt õppinud) ning seda on näha. Mis aga peamine, Bushido olemus on päris ilusasti edasi antud (budohuvilised ilmselt mõistavad, mida siin mõeldud on). Katsumoto tegelaskuju on Ken Watanabe poolt väga mõjusaks mängitud.

Lisaks veel on toreda äratundmisena filmis näha ka Timothy Spalli (“Still Crazy” Beano Baggot) ja Hiroyuki Sanadat (“Tasogare Seibei” nimitegelane; siin teeb jällegi hea rolli mõõgakangelasest juurika Ujio’na).

Kokkuvõttes: nii hea film, et isegi palju selles sisalduvat jama ei suuda asja ära rikkuda.

Oimaeivõi

Üks tuttav härrasmees saatis natuke keeleseaduse rakendusi. Nuta või naera…

Tarbijakaitsest väideti - need sildid on pärit Eestimaa poodidest.
Tõepoolest, meenub ost kunagisest kaubahallist, kus tshekil kenasti kirjas "KÜLMUT.MERIAHV"
Hea ahven oli...

Keraamiline kohikann
Kakakoivad
Suitsu sea kotid
Koomavastane shampoon
Kreekäpali tort (kreeka pähkli)
Mood ja kondoom (Moet & Chandon)
Importnaistenahast käekindad
Allhinnatud naiste dressid
Pähklikoore jäätis
Külmutatud kakaplgad
Jämesool (müüdi soola)
Seefiir Kapuutsinom (capuccinomaitsega sefiir)
Kuumsuitsu loheribi (isegi lõheribi on veider toode)
Kuivatatud särk (kalaletis)
Keskturu kioskis müüs venelannast müüja mõni aasta tagasi kondiitritoodet "Napoleoni kübar". Sel oli hinnasilt kirjaga "Napoleoni kääbu". Sõna "kääbu"
oli hiljem õigemaks parandatud ja lõpptulemus - "Napoleoni käbu".
Seapraad Küpse tussukas (hiljem parandati "Seapraad KüpsetusSukas")
Ameerikast saabunud kiri aadressiga "Lääne-Nikumaa"

Neeru oad (kidney beans = aeduba)
Suitsupask (suitsutatud seapõsk)
Laima hõbedase ümbrisega assortiikarp "LAIMA HäBE"
Meestemasinal kootud kampsun
Hapuhoor
Seapraad loomalihast
Neljaviljapuuder
Portsjonkaka (kassatshekil pärast 1 portsjonilise kakaopaki ostmist
Piibulehe lõhnaga rulldeodorant
Kehakaal (Mustamäe Prismas müügil)
Peedi-küüslaulu salat
ACE Genital (kaubaks oli Ace Delicate)
Õuna-kabatski püree
Brelok jaanes (see oli jänesekujuline karvane
võtmehoidja)
Müügil õunad "Triibu" (tegelik sort oli Treboux)
Keemilise puhastuse tshekk: "Jope, sinine, ka putsi ääres karv."

Menüüs: oina munad - väga head, tervendavad naiste orgasmi (tegelikult oli mõeldud organismi)
Värske lesk (kalaletis)
LITSID KOGU PERELE SAKSAMAALT (JALATSIpoe aknal)
Tussikeel "Palmolive"

Juuksevärvi õpetus: "Proovi värvi ühe ruutmeetrisel peapiirkonnal"
Tuleauk (kalaletis)
Elustav shampoon
Kiimavastane shampoon
Prismas lasteraamat "Siil Fritsuke"
Poe aknal: "TOPID NAISTELE - 60kr"

Ekskrement formeerub. 😛

Ratastoolitrenn

Kakk treenib tavaliselt meie Endla tänava ratastoolirühma üle nädala esmaspäeviti Ryukyu kobujutsu alal, täna aga helistas Rein ja ütles, et jujutsut õpetama pidanud Priidul oli mingi õnnetus juhtunud ning Kakk tehku ise trenn ära.

Nonii, aega oli tunni ringis ning tuli kähku mõelda, mida teha – tavapärast kobujutsut ei tahtnud tegema hakata. Viimaks langes valik Escrima proovimisele, kuna me saime enda viimase projektitoetuse eest ka mõned escrimakepid. Mõeldud-tehtud.

Täitsa hästi läks. Tundub, et üsna väikeste kohandustega on see ka ratastoolis harjutatav. Eriti vahva oli see, et tehnikate demonstreerimisel võtsin abiks ühe uue selli meie trennis, kes on varem umbes aastajagu Wing Chuni harjutanud – täiesti pimedana. Ja nägemise puudumine ei takistanud tal ka Escrimaga hakkama saamist. Vinge. Aga ka ratastoolirahvas oli hästi tubli.

Igati positiivne elamus niisiis.