Kaku ajaveeb
Viimasel ajal on üha enam hakanud kohtama uudissõna ühe popi seadeldise kohta – “tuulegeneraatorist” on saanud “tuugen”. Polegi nii hull mõte. Küll aga peaks seda siinkirjutaja arvates käänama samamoodi “poognaga” – “tuugen, tuugna, tuugnat”.
(Meediainimestel on aga ilmselt endiselt üsna poogen, kuidas käänata.)
Lugesin hommikusi uudiseid, ERR-is oli “Kultuuri kodu” rubriigis lugu Ita Everist. Päises seisab: “Seitsmendas klipis tehakse tänukummardus Ita Ever.”
Asjaosaline oleks sellist kirjaviisi nähes ilmselt miskit piprast pillanud.
APDEIT õhtupoolikul: nüüd on keegi tähele pannud ja selle ära parandanud. Paraku on sellist jaburat käänamatajätmist Eesti laiatarbemeedias ennegi päris palju nähtud – ükski eesti keele reegel sellist kirjaviisi ette ei näe.
Tänases ERR-i loos kirjutab Kristjan Port kahest uudissõnast.
“Ajumädanik” sobib brain rot’i vasteks üldiselt hästi, kuid on veidike liiga kange – tüüp, kes sihitult tunde mööda mõnd sotsiaalmeedialehte kammib, on kahtlemata totustunud (vist ka uudissõna…), aga igasugu mädanikud on märksa kõvem kraam. Ja võib-olla hoopis mitte “aju” (liiga bioloogiline), vaid “aru” – “arumädanik” oleks selgelt piltlikum. Veel üks variant oleks “aruhapnemine”.
Cory Doctorow’ enshittification on ingliskeelsena äge, siin pakutud toorlaen “enshitifitseerimine” ei anna tähendust selgelt edasi. Eesti keeles oleks sobiv variant täiesti olemas: “sitastamine”. Näitelause: “Facebook ja teised on enda teenused viimastel aastatel täiesti ära sitastanud”. Või kujutletav koolitus teemal “Teenusesitastus ja selle vältimine”.
Aga keelega mängimine on lõbus. 
… uusi keelendeid – tänases ERRis on
* “daatža” – tõenäoliselt on artiklis mõeldud nõuka-aegseid aiamaid sellistena, nagu venelased neist aru said (eestlastel olid suvilad). Aga isegi kui venepäraselt kirjutada, siis võiks seda õigesti teha.
* “piire nihestama” – see võib vist valus ka olla…
Ohjah, ajakirjandus.
Hr Lauri Vahemeri on kirjutanud Äripäevas artikli Lõuna-Euroopast ja pannud pealkirjaks “Vahemere vaatlus | Lõunas, nagu Eestiski, vimblevad rikaste kõrval palgavaesed”. Vimblevad?
Huvitav sõna. Vimb on ju kala (ladinakeelne nimi on ka vahva, Vimba vimba). Miks peaks palgavaesed käituma nagu vimb?
Või on tegu uustuletisega sõnade “vinduma” (või “visklema”) ja “tõmblema” kokkupanekust? See “vinduv tõmblemine” ei kõlagi väga halvasti (umbes nagu THI sõnause tulemused). Iseasi, kas Lõuna-Euroopa palgavaesed just seda tegema peaksid…
Guugeldamine muidugi tulemusi ei andnud ja EKI seda sõna ka ei tunne.
Tänapäeval on popp sõna “tehisintellekt”. Ka küberturvalisusest räägitakse palju. Tekkis aga küsimus: kuidas peaks nimetama tehisintellekti abil sooritatavat (küber)pettust?
Vastus: tehistillitus.
APDEIT 27.11: tuli mõte ka soomlastele vastavat terminit pakkuda – neil oleks see “tekokusetus”. Vähemalt Google sellist sõna esialgu ei tunne.
Slashdotis on kergelt jahmatamapanev lugu teatud liiki, ee… huvitavate inimeste tegemistest. Peab rebastele homme-ülehomme ITSPEA loengus “reklaamipausi” ajal lugeda andma.
Näis, millal see meile jõuab. Ühiskond peab ilmselt ikka päris lolliks ära minema, enne kui mõistus uuesti koju hakkab tulema.
Sain e-kirja, kus pahandati Kanal 2 “Täistunni” saates kuuldu üle. Hakkasin uurima, leidsin sama asja LHV foorumist. Ega midagi – kordus-TV on õnneks olemas.
Mis šokeeris, ei olnud mitte niivõrd (täiesti eestikeelsete) sõnade tähenduse mitteteadmine (ja isegi ehk mitte see, et mitteteadja oli (tulevane) keeleteadlane…), vaid enda teksti sirge näoga edasilaskmine peale sellist ämbrit. Aga ju on ajamärk seegi. Tartu ülikool on endale E. K. (kes omal ajal Martin Lutherit mustanahaliseks pidas) kõrvale järjekordse väärt väljalaske saanud.
Nii et teeme siis “karateed” edasi, kuni “tsunaami” kohale jõuab.
Kui aeg-ajalt jälle selliseid uudiseid tuleb, siis tekib küsimus: kas a) eesti filoloogidele on kusagilt tulnud karm käsk siinse rahva keel solkimise läbi kiiremini ära kaotada, või b) eesti filoloogide väljaõppes on suurem osa lingvistilisi õppeaineid asendatud millegi muuga (näiteks moodsa võuksodiga)…
Ah et “inimesed on neid sõnu harjunud hääldama teistmoodi”? Selle loogika järgi tuleks kirjutada ju ka “müia ea obune”? Üsna masendav.
Ja eilsete konkreetsete näidete järgi oli selge, et eesti filoloogidel ei ole erilist aimu, kuidas “karate” ja “tsunami” jaapani keeles häälduvad. Täpselt sama loogika järgi oleks täiesti normaalne, et nõuka-aegsetes Lääne teatmeteostes oli Eestimaa idapiiriks Chudskoye järv…
Ausalt öeldes hakkab tunduma, et eespooltoodud variantidest kehtib pigem b.
Eelmisel nädalal sai CM-i seltskonnaga Austrias Linzis käidud. Paraku läks asi osaliselt tervise nahka ja väga suuri tulemusi sealt ei saanud.
Aga vähemalt alati õpib midagi uut. Siinmail on juba ammustest aegadest suitsusaunades siga (või vahel ka lambaid, kodu- ja metslinde ning muid elukaid) suitsutatud – väga maitsev kraam ja säilib kah hästi.
Saksamaa vana kultuurriigina aga ajab asja peenemalt – nemad suitsutavad kaameleid. Rafineeritumat sorti rahvana on nad lausa lennujaama vastava teenuse püsti pannud (ja muidugi mitte matsliku suitsusauna, vaid härrasmeheliku salongi kujul)… Pilt Maini-äärse Frankfurti lennujaamast.
Järgmisel korral tasuks kaaluda kaameli kaasavõtmist. Kuigi nad võiksid ju sealsamas kõrval neid ise ka müüa.