Silt: näm-näm

Oberblenderführer 2025

Iga-aastane maasikahooaeg tuli seekord natuke hiljem (suvi on seni üsna külm olnud) ja hea oligi – vannitoaremondi pikendusena läks väljavahetamisele ka külmkapp (koos nõudepesumasinaga) ning marju poleks enne kuhugi panna olnud.

Nüüd on aga uus kapp paigas ning üks sügavkülmariiul sai kaht undamise ja nõidumisega äramoosistatud maasikakasti ääreni täis. Üks pärines seekord Keila turult, teine Mustamäe omalt. Lisaks sai marju söömiseks toodud veel ka Balti jaama turult, nii et seekordne geograafia läks märksa laiemaks.

Järgmise hooaja smuutinduse üks põhikomponente on seega ära ladustatud. 🙂

Küpsisekatsetus

Kodus oli remondi ajaks magusavaru suht ära tarvitatud, nüüd oli tahtmine miskit nokka võtta – proovib siis üsna klassikalist gluteenivaba küpsist ehk tootratrajahust kaneeliküpsiseid. Kaneel on üsna tugeva maitsega ning katab seetõttu osaliselt tatra maitse ära (omal ajal haiglates sai tatrapuder tõeliselt vastikuks ning seda ei armasta siiani – toortatral on seda spetsiifilist maitset õnneks märksa vähem).

Tegin suht tavapärase muretaigna:
* poolekilone kott toortatrajahu
* 250 g margariini (järgmine kord proovin võiga ka)
* 3 muna
* näputäis (~0,5 tl) soola
* paar lusikatäit suhkrut taignasse
* suhkrut ja kaneeli pealeraputamiseks (maitse järgi)

Kõik see tuli segi tampida ja natuke seista lasta, siis ahjuplaadile laiaks pätsida (siit sai enam-vähem täpselt ühe plaaditäie). Seejärel puistata taignale esmalt õhukese kihina suhkrut ja siis kaneeli (võib ka enne läbi segada, mina seekord nii ei teinud). Lõigata plaadil taignasse ruudud (või mis iganes kujundid) ja panna paarikümneks minutiks ahju 220 kraadi peale (pärast keerasin natuke vähemaks).

Tulemus sai täitsa võrreldav poekraamiga.

Kalapanemine (supi sisse)

Eilne katsetus ühe üsna suure potitäiega. Komponendid:

* ca 600g forellifilee (lõhe käib ilmselt sama hästi)
* veerandliitrine Foodstudio kalapuljong
* pakk külmutatud juurikaid (porgand, brokoli jne)
* 1 sellerivars
* 1 keskmine sibul
* vaksapikkune jupp porrut
* 2 suuremat küünt küüslauku
* väiksem tassitäis (kohvitass?) oliiviõli
* paari oksa jagu tilli
* suurem klaas valget veini
* paar tassitäit keedetud vett
* soola ja pipart

Alguseks läksid potti sibul, küüslauk, seller ja porru (kõik hakitult), õli ja sool-pipar. Kui see kõik kenasti klaasjaks praetud, läks juurde viilutatud forellifilee (koos nahaga, mille võiks pärast välja võtta), juurikasegu ja puljong, natuke hiljem ka vein ja keedetud vesi. Till tuleks ära hakkida ja pool sellest potti visata (koos vartega), ülejäänu võiks jätta serveerimiseks taldrikusse lisamiseks. Seda potitäit sai keskmisel tulel keedetud mingi poole tunni jagu.

Tulemus sai täitsa tarbitav.

Jäätisetegu jätkub

Pärast seda, kui mõne aja eest laktoos (lisaks gluteenile) ka menüüst välja jäi, ei olegi vist enam jäätist ostnud. Tuleb ise teha.

Varasemas retseptis tuli kondenspiim asendada enda tehtuga (kuigi on ka mõned poevariandid, kasvõi kookospiim). Suurt kunsti ei ole – kunagi noorena sai nõuka-aegse defitsiidi tingimustes endale ise lehmakommi keedetud ja sellega võrreldes väga vahet ei olegi. Piim peab nüüd lihtsalt laktoosivaba olema.

Viimatise, päris hästi õnnestunud jäätisevariandi saab nii:

  • 400g laktoosivaba (oranž pakk) vahukoort
  • tassitäis pruuni suhkrut
  • tassitäis laktoosivaba piima
  • 3-4 spl maasikamoosi (sügavkülmast võetud, suvel kokku segatud laar)
  • üks küps banaan
  • pool suuremat sidrunit

Alustada tuleb kondenspiimast – suhkur ja piim potiga tulele. Lasta keema (ettevaatlikult, muidu võib üle minna) ja keeta keskmisel tulel pidevalt segades 20-30 minutit (sõltuvalt sellest, kui kõva karamellimaitset tahta). Lasta maha jahtuda.  Laktoosivaba piima puhul tundub segu peale tekkivat mingi veider vaht, mis tuleks sealt keetmise ajal ära riisuda.

Kui kondenspiim on jahtunud, siis vahukoor koos väikese suhkrulisandiga blenderisse ja vahtu. Siis juurde kondenspiim, maasikamoos, banaan ja poole sidruni mahl. Ajada veel natuke segamini, valada sobivatesse topsikutesse (ise kasutan hapukoore ja kodujuustu omi, mis on paraja suurusega) ja sügavkülma. Järgmisel päeval kannatab juba ilusti süüa.

APDEIT 07.10: Avastasin Coopist ka Baltika firma laktoosivaba kondenspiima, seega ise keetmine ei ole enam hädavajalik. Vahetevahel aga tasub seda siiski teha, tulemus maitseb paremini.

Frikadillum

… ehk katsetused käredate aasiapäraste frikadellidega.

Frikadellisegu:
* 400g hakkliha
* peotäis hakitud peterselli
* peotäis hakitud rohelist sibulat
* 5 küünt küüslauku (pressitud või hakitud)
* pöidlasuurune jupp ingverit (riivitud või hakitud)
* ca 1 kuhjaga tl tšillimoosi (saab asendada 1 väikese või 1/2 suure hakitud tšillikaunaga)
* sorts oliiviõli
* soola

Supi jaoks:
* 2 keskmist kartulit, kuubikuteks hakitud
* 2 keskmist porgandit, viilutatud
* 3-4 šampinjoni, kuubikuteks hakitud
* jupp ingverit (keetmiseks, pärast välja võtta)
* veidi hakitud rohelist sibulat
* 1/2 suurt või 1 väike pakk Foodstudio puljongit
* kuuma vett

Frikadellisegu kokku segada ja kahvliga läbi hakkida. Supp keema ja kuuma supi sisse tõsta teelusikaga sobivas suuruses frikadellid (võib käe vahel ka veeretada, aga lusikast piisab). Keeta ca 20 min, vahepeal tuleb pealt vahtu ära tõmmata.

Sõltuvalt supisööjate arvust võib sellest kogusest ka kaks laari frikadelle saada (aga vürtsika asjana säilib külmikus vabalt mitu päeva).

Oberblenderführer 2024

Juba traditsiooniline iga-aastane  turulkäik ja sealt maasikakastiga kojulaekumine (sel korral võtsin muud kraami ka) ning undamine ja nõidumine blenderiga. Hind oli kasti eest 35 eurot ehk kilo kohta 8.75, viimase aja hullu inflatsiooni tingimustes suht normaalne. Kvaliteet oli nii ja naa, aga külmkapi ja smuuti jaoks käib kah.

Sel korral vist piisab sellest ühest külmikuriiulist – eelmisest aastast on veel üks karp alles, kuna smuutisse sai vahepeal rohkem Coopis müüdavaid külmutatud vaarikaid-mustikaid pandud. Ja järgmisel suvel ehk vahetab köögitehnika välja, siis oleks hea külmik enam-vähem tühjaks süüa. Aga järgmise hooaja smuutide jaoks on nüüd üks põhikomponente jälle olemas.

Caramba!

Vanasti üheksakümnendatel, kui siiakanti igasugu uued söögikohad tekkima hakkasid, sai päris palju mehhiko omi külastatud. Eriti meeldisid igasugused tortiljadega toidud (burrito, enchilada, fajita jt).

Siis tekkis millalgi gluteenijama ja mehhiko toit jäi tahaplaanile (ehkki mõningaid sellesarnaseid asju sai teinekord siiski tehtud). Korduvalt käis ka läbi idee ise gluteenivabalt tortiljasid teha (pasta ja pelmeenidega õnnestus ju hakkama saada), aga miskipärast realisatsioonini ei jõudnudki.

Eelmisel nädalal Coopis käies aga avastasin eksootilisemate asjade letist (sushikraami, tai kastmete ja ka muu Tex-Mex -värgi kõrval) Old El Paso nimelised tortiljad. Täitsa gluteenivabad ning kõrvalolevatest tavalistest isegi mitte kordades kallimad. Jee!

Esmane katsetus üle pika aja:
* pakk tortiljasid (6 keskmist plänni)
* 400g hakkliha
* 1 keskmine porgand
* 1 sellerivars
* 10cm jupp porrulauku (muidu oleks sibula pannud, aga see tuli ära tarvitada)
* 5 küünt küüslauku
* peotäis värsket peterselli
* purk punaseid konservube
* purk purustatud tomateid
* gluteenivaba sojakastet, oliiviõli ja palsamiäädikat
* soola ja pipart
* lisandiks hapukoort (laktoosivaba) ja tomatisalsat

Kahjuks ei olnud kodus jalapeñot, aga sai ilma hakkama. Algul juurikad peeneks ja pannile koos õli, äädika ja sojakastmega natukeseks marineerima, siis tuli alla ja hakkliha sinna otsa, praadida pruuniks. Viimaks kõige otsa nõrutatud konservoad ja -tomat ning kuumutada tugeval tulel pidevalt segades, kuni suurem osa vedelikust on aurustunud.

Tortiljad tuleks teise panni peal vähese õliga pruunikaks praadida (kuumal pannil minutijagu kummaltki poolt), tõsta plännile tubli ports teisel pannil kokkusegatud sodi ja keerata plänn kahekorra, panna juurde salsa ja hapukoor ning – nämm-nämm. Selle pannitäiega sai kenasti kõik kuus tortiljat ära varustada.

Anneli küpsised 2.0

Ligi kaheksa aasta eest (natuke parematel aegadel) õpetas tollal IT Kolledži kohvikut pidanud Anneli huvitava viisi gluteenivabu küpsiseid teha. Nüüd jäi retsept silma, proovisin veidi muudetud kujul uuesti:
* ca 400g Schäri gluteenivaba jahu
* ca 300g Nussa pähklikreemi
* 2 suurt supilusikatäit maapähklivõid
* kaks suurt muna
* paar peotäit rosinaid
* tass leiget keedetud vett

Jahu, munad, maapähklivõi ja Nussa kausis segi tampida – kui jääb kuiv, siis sorts vett juurde. Hästi läbi sõtkuda, siis rosinad ka sisse ja veel natuke. Tunnikese võiks taignal seista lasta.

Seejärel küpsised paberiga kaetud ahjuplaadile (sel korral tegin lihtsal viisil – paras kogus tainast ploomisuuruseks kuuliks, see plaadile ja litsuda seal laiaks) ja ahju (oli 200 kraadi, aga võib ilmselt veidi vähemaga teha).

Natuke meenutas poes müüdavaid gluteenivabu Gulloni šokolaadiküpsiseid – järgmisel korral võiks proovida samamoodi šokolaadikilde sisse segada.

Oberblenderführer 2023

Maasikate osas hirmutati sel aastal, et jäävad hirmus kalliks ja võib tünga ka saada (osta kodumaiste pähe kreeklasi). Oli asi siis vihmases ilmas või milleski muus, aga täna õnnestus neljakilone kast saada Nõmme turult ühe Tartumaa preili käest 25 eurorahaga (6.25 kilo eest peaks praeguse inflatsioonitempo juures päris normaalne hind olema). Ja tüng vist ka polnud – eks allapoole oli muidugi rohkem pisemaid marju pandud, aga maitse oli küll üsna ehtne.

Kodus tuli jälle undamine & nõidumine blenderiga, üks külmikuriiul sai resultaati peaaegu täis. Kui jõuab, võiks järgmisel nädalal natuke veel tuua. Igahommikune smuuti ruulib endiselt.

Munandus

(Tegelikult oleks võinud “sõnause” eeskujul ka “munaus” panna, aga paraku tähendab see soome keeli ämbrit elik peessekukkumist.)

Hommikuse munandamise variatsioone on ilmselt tuhandeid, aga tänahommikune tuli hästi mõnus ja saab seetõttu siia kirja pandud:
* 3 muna
* ca 50g sinki
* 3 viilu juustu
* 3 päikesekuivatatud tomatit
* supilusikatäis sissetehtud väikesi kappareid
* oks värsket tilli
* palsamiäädikat, oliiviõli, soola ja pipart

Sink kuubikuteks/viiludeks ja pannile, till ja tomat hakkida ning koos kapparitega sinnasamasse, sorts õli ja äädikat peale, tuli alla. Munad koos soolaga lahti kloppida ja kui ülejäänud sodi on piisavalt praadinud, siis pannile, natuke pipart juurde, tuli väiksemaks ja kaas peale. Kümnekonna minuti pärast juustuviilud kõige peale, lasta veel natuke kaane all praadida, siis keerata tuli maha ja lasta veel natuke tõmmata.