Silt: näm-näm

Plännleib

Jälle tuli algne idee isand Oliveri telesaatest – aga nagu alati, tuleb kohandada a) gluteenivabaks ja b) käepäraste materjalide järgi. Ühesõnaga, asi on midagi selle suuremat sorti gruusia nisuleiva sarnast, mida kunagi (enne tsöliaakiat) sai fännatud ja mida vist siiani müüakse (tavaleiva letis toimuvast ei ole enam ammu ülevaadet).

Vaja läheb:
* poolekilone kott gluteenivaba jahu (oli Schäri oma)
* ca kaks tassitäit keefiri (Gefilus; nagu ikka, panin tegelikult tunde järgi)
* pakk kuivpärmi
* peotäis soola
* ca pool pakki itaalia ürdisegu (tunde järgi; võib põhimõtteliselt ka ära jätta)
* natuke oliiviõli

Kaussi läks kokku kuivpärm, sool ja jahu, peale korralikku segamist läks juurde keefir ning siis läks suureks kolkimiseks – algul kahvliga, pärast esmast segunemist käsitsi. Kusagil poole peal panin juurde ka ürdisegu.

Viimaks oli tulemuseks täitsa kena taignakuul – pool läks külmikusse, teine pool plaadile (ca sentimeetripaksuselt; lapikuks tagumine õnnestub edukalt kahekorra keeratud küpsetuspaberi vahel). Natuke oliiviõli peale ja 200-kraadisesse ahju. Küpses 25 minutit, nägi lõpus välja täitsa sarnane poes müüdava gruusia leivaga ning maitses täitsa mõnus. Võib-olla tasub teinekord natuke pikemalt kergitada.

Haisujuustukaste

Eile tekkis jälle vajadus kähku süüa teha ja nagu mitmel korral varemgi, langes valik pasta kasuks (gluteenivabad fusillid). Juurde sai häkitud järgmine segu:

* kaks paksu viilu (~50g?) Gorgonzola juustu
* 2-3 spl hapukoort
* tubli sorts oliiviõli
* mõniteist rohelist konservoliivi
* pool teelusikat maisitärklist
* pool teelusikat musta pipart
* natuke riivitud muskaatpähklit ja Provence’i ürdisegu (ilmselt käib ka pitsamaitseaine).

Enamiku komponentidest võib enne kuumutamist vabas järjekorras kokku segada, ainult oliivid võib panna natuke hiljem ja maisitärklise päris lõpus, kui kõik on juba hästi segunenud. Kuumutada keskmisel tulel, kuni kõik on ilusti kastmeks muutunud (ja siis ca 5 min veel). NB! Soola ei ole siia vaja panna, juust ja oliivid annavad piisavalt.

Kana-viled

Pole kaua enam toitu häkkinud. Aga avastasin kapis kaks viimase pädeva kuupäevaga kanafileed. Improviseerib jälle…

Fileed potti, sinna otsa
* väike peotäis (~ supilusikatäis) peensoola
* ca 1/2 teelusikatäit musta pipart
* ca 1/2 teelusikatäit jahvatatud muskaatpähklit
* sorts (1/3 tassi?) palsamiäädikat
* suurem sorts (pool tassi?) oliiviõli

(nagu siit nähtub, teeb Kakk süüa endiselt tunde järgi)

Kupatus potis segamini (võib fileedele ka sälgud lõigata, et kaste paremini imenduks) ja ca tunniks seisma (tegelikult võiks kauem lasta, aga õhtu tuli peale ja pidi söögi ära tegema). Samal ajal võib riisi ära keeta.

Siis kogu potisisu koos kastmega pannile ja ca 4/5 kuumusel lasta 35-40 minutit (vahepeal tasub fileesid keerata ka). Kastme võib pärast koos fileega riisi peale valada, hästi mõnus on. Juurde sobis (lisaks keeduriisile) klaas valget rieslingit.

Hommikusodi

Vita õpetas Kaku viimati Taanis hommikuti hummust sööma. Tegelikult polnud muidugi esimene kord – väga head sedalaadi asja tegi ka Anneli IT kolledži BitStopis (tunneme siiamaani väga puudust). Aga nüüd Taanist tagasi tulles olen paar korda päris edukalt ka ise sellise asja kokku seganud:

* 400g purk konserv-kikerherneid
* 3 tl tahinit ehk seesamipastat
* suur sorts head oliiviõli
* 4-5 keskmist küünt küüslauku
* üks väiksem sidrun või pool suurt
* soola ja musta pipart

Kodune pudrunui on nüüd hummusenuiaks ümber defineeritud – kogu kupatus tuleb kaussi kokku panna (kikerherned pesta ja nõrutada, küüslauk puruks pressida ja sidrun mahlaks teha) ja siis seda nii kaua nuiata, kuni jääb mõnus pasta. Kõlbab hirmhästi leiva peale – ja annab nii korraliku valgulaksu, et muidu üsna lihatoiduline Kakk sinna juurde enam liha ei tahagi (ühe keedumuna olen siiski kõrvale võtnud).

Kiire seenesupihäkk

Üllatavalt lihtne ja samas mõnus kõhutäide, toidab  ära 3-4 inimest. Vaja läheb:
* kümmekond (150-200g) keskmist šampinjoni
* 350ml pakk Foodstudio kanapuljongit
* 3-5 küünt (sõltuvalt suurusest ja maitsest) küüslauku
* 200g (pool pakki) mingit külmutatud juurikasegu
* 50g võid
* ca kruusitäis kuuma vett
* väike sorts sojakastet
* soola ja pipart

Esialgu lähevad potipõhja  kooritud ja viilutatud/hakitud küüslauk, viilutatud šampinjonid, või ning sool ja pipar. Kuumutada pidevalt segades, kuni või on sulanud ja seened pehmed. Siis läheb juurde puljong, vesi, juurikad ja sojakaste. Lasta keema ja keeta keskmisel kuumusel ca 10 minutit.

Leivategu 2021

Üle pika aja sai jälle leiba tehtud. Kuna Finaxi jämedam gluteenivaba jahu, millest andis päris edukalt leivasarnast asja teha, on juba pikka aega turult kadunud ning saada on vaid valget tärkliselaadset Schäri jahu (soomlaste Sunnuntai on ka, aga see on kallim ning väga ei erine), siis on lihtsamat teed mindud ja poest gluteenivaba kraami ostetud (Schäri Surdegsbröd on täitsa hea peenleib, aga viis suurt viilu maksab 3.69, samas 3.40 eest saab terve suure Vital-vormisepiku).

Seekord sai aga katsetatud toortatrajahu ja Schäri seguga (mõlemat ca pool kilo). Muidu käis asi nagu varasemalt – juuretis liitri vee ja osa jahuga ööseks hapnema, järgmisel päeval uus juuretis välja ning ülejäänud jahu, sool ja seemned sisse. Kerkima jäi asi veel teiseks ööks, hommikul tainas plekist ahjuvormidesse ja ahju. Ühe netinõuande järgi panin ahjupõrandale keedetud veega poti, kütsin ahju algul 250 kraadi peale ja peale ahjupanekut keerasin 200-le, küpses 55 minutit. Nõuanne toimis hästi, varem pidevalt probleemiks olnud kivikõva koorik jäi seekord tekkimata. Välja tulid sellised:

leivad

Teeb teinekordki.

Aitäh!

Tänasega läks sisuliselt kinni kolledžis asuv BitStopi kohvik. Hirmus kahju on – nagu juba öeldud, oli see Kaku lemmiksöögikoht:
* väga head söögid (tihti täiesti restoranikraam)
* erinevalt mõnest muust paigast sai kindlalt gluteenivaba ninaesist
* vahva nimi ja logo (viimase osas oli natuke Kaku nokk ka mängus – “We hack food” tuli tegelikult siitpoolt)
* kriidisein, kuhu sai joonistada ja lolle värsse kirjutada
* ja muidugi “kahe peaga lohe” ehk Anneli ja Krista. Seal lennanud tekst sobinuks sageli mõnda püstijalakomöödiasse…

Paar pilti ikka ka:

BitStop
Suur seinalogo

BitStop
“Like it!” kriidiseinal

Anneli ja Krista
Peategelased: Anneli ja Krista

Kakk ütleb suure aitüma ja soovib edu edaspidiseks!

Jäätisetegu

… on nüüd juba paar korda proovitud.

Täiesti no-brainer tegelikult. 400g pakk vahukoort blenderisse, kergelt vahtu ja siis sinna otsa plekkpurgitäis magusat kondenspiima. Segada-vahustada veel natuke, siis segu tühja šašlõkiämbrisse ja ööseks sügavkülma. Põhimõtteliselt võib ka mingeid lisandeid (moosi, kakaod vms) panna, aga need võib ka pärast portsule lisada.

Jäätis on kõvapoolne, aga sellised on nad tänapäeval suht kõik. Vähemalt igasugust sodi on vähem sees kui poejäätistel – kui vanasti kõlbas jäätist piima asemel kohvi peale panna, siis nüüdset poejäätist ei saa, kohvi peale tekib mingi veider ollus ja maitse rikub ka ära. Sellega aga isegi kannatab juua.

Ägedad kolleegid

… on Kakul endiselt olemas.

Seekord jäi IT kolledži traditsiooniline cucli. (kuklipunkt) jätkuva pandeemia tõttu toimumata, ent kukleid sai ikka. Ja muidugi pidasid Krista ja Anneli ka Kakku meeles – aitäh!  Asjaosaline käis esmalt Glehni pargis kukleid liulaskmisega välja teenimas ja sai pärast kogu (täiesti gluteenivaba) krempli kenasti kätte.

Kaku kuklid