Silt: näm-näm

(Tegelikult oleks võinud “sõnause” eeskujul ka “munaus” panna, aga paraku tähendab see soome keeli ämbrit elik peessekukkumist.)

Hommikuse munandamise variatsioone on ilmselt tuhandeid, aga tänahommikune tuli hästi mõnus ja saab seetõttu siia kirja pandud:
* 3 muna
* ca 50g sinki
* 3 viilu juustu
* 3 päikesekuivatatud tomatit
* supilusikatäis sissetehtud väikesi kappareid
* oks värsket tilli
* palsamiäädikat, oliiviõli, soola ja pipart

Sink kuubikuteks/viiludeks ja pannile, till ja tomat hakkida ning koos kapparitega sinnasamasse, sorts õli ja äädikat peale, tuli alla. Munad koos soolaga lahti kloppida ja kui ülejäänud sodi on piisavalt praadinud, siis pannile, natuke pipart juurde, tuli väiksemaks ja kaas peale. Kümnekonna minuti pärast juustuviilud kõige peale, lasta veel natuke kaane all praadida, siis keerata tuli maha ja lasta veel natuke tõmmata.

Üle päris pika aja oli õhtul aega sööki häkkida…  Kartulikott oli kergelt idanema hakanud, tuli ära realiseerida. Sellist kraami polnud varem proovinud teha, aga välja tuli täitsa söödav.

Vaja läks:

• 5-6 suurt kartulit
• 400g hakkliha
• 2 keskmist sibulat
• pool küüslauku
• pool purki adžikat
• kaks muna
• korralik sorts (100g?) hapukoort
• 6 suurt juustuviilu
• natuke õli
• soola, pipart ja provansi ürdisegu

Hakkliha koos hakitud sibula ja küüslauguga pannil läbi praadida, lisada soola ja pipart. Kartulid pooleks ja pooled õhukesteks viiludeks, ahjupoti põhja veidi õli ja siis kiht kartuliviile (külgedelt üles ka), natuke soola peale. Hakklihasodi pannilt sinna peale, siis 5-6 spl adžikat (kogus sõltub maitsest, kui tigedat tahta), kõik laiali siluda. Munad kausis lahti kloppida, hapukoor ja ürdisegu juurde ning korralikult läbi segada, siis vormi hakklihale otsa. Viimaks veel üks kiht kartuliviile.

Küpseb ahjus 200 kraadi peal 45 minutit. Siis võtta korra välja, panna peale juustuviilud ja küpsetada veel 15 minutit. Süüa saab sest ca 4-5 inimest (üksi jätkub paariks päevaks).

Jälle tuli algne idee isand Oliveri telesaatest – aga nagu alati, tuleb kohandada a) gluteenivabaks ja b) käepäraste materjalide järgi. Ühesõnaga, asi on midagi selle suuremat sorti gruusia nisuleiva sarnast, mida kunagi (enne tsöliaakiat) sai fännatud ja mida vist siiani müüakse (tavaleiva letis toimuvast ei ole enam ammu ülevaadet).

Vaja läheb:
* poolekilone kott gluteenivaba jahu (oli Schäri oma)
* ca kaks tassitäit keefiri (Gefilus; nagu ikka, panin tegelikult tunde järgi)
* pakk kuivpärmi
* peotäis soola
* ca pool pakki itaalia ürdisegu (tunde järgi; võib põhimõtteliselt ka ära jätta)
* natuke oliiviõli

Kaussi läks kokku kuivpärm, sool ja jahu, peale korralikku segamist läks juurde keefir ning siis läks suureks kolkimiseks – algul kahvliga, pärast esmast segunemist käsitsi. Kusagil poole peal panin juurde ka ürdisegu.

Viimaks oli tulemuseks täitsa kena taignakuul – pool läks külmikusse, teine pool plaadile (ca sentimeetripaksuselt; lapikuks tagumine õnnestub edukalt kahekorra keeratud küpsetuspaberi vahel). Natuke oliiviõli peale ja 200-kraadisesse ahju. Küpses 25 minutit, nägi lõpus välja täitsa sarnane poes müüdava gruusia leivaga ning maitses täitsa mõnus. Võib-olla tasub teinekord natuke pikemalt kergitada.

Eile tekkis jälle vajadus kähku süüa teha ja nagu mitmel korral varemgi, langes valik pasta kasuks (gluteenivabad fusillid). Juurde sai häkitud järgmine segu:

* kaks paksu viilu (~50g?) Gorgonzola juustu
* 2-3 spl hapukoort
* tubli sorts oliiviõli
* mõniteist rohelist konservoliivi
* pool teelusikat maisitärklist
* pool teelusikat musta pipart
* natuke riivitud muskaatpähklit ja Provence’i ürdisegu (ilmselt käib ka pitsamaitseaine).

Enamiku komponentidest võib enne kuumutamist vabas järjekorras kokku segada, ainult oliivid võib panna natuke hiljem ja maisitärklise päris lõpus, kui kõik on juba hästi segunenud. Kuumutada keskmisel tulel, kuni kõik on ilusti kastmeks muutunud (ja siis ca 5 min veel). NB! Soola ei ole siia vaja panna, juust ja oliivid annavad piisavalt.

Pole kaua enam toitu häkkinud. Aga avastasin kapis kaks viimase pädeva kuupäevaga kanafileed. Improviseerib jälle…

Fileed potti, sinna otsa
* väike peotäis (~ supilusikatäis) peensoola
* ca 1/2 teelusikatäit musta pipart
* ca 1/2 teelusikatäit jahvatatud muskaatpähklit
* sorts (1/3 tassi?) palsamiäädikat
* suurem sorts (pool tassi?) oliiviõli

(nagu siit nähtub, teeb Kakk süüa endiselt tunde järgi)

Kupatus potis segamini (võib fileedele ka sälgud lõigata, et kaste paremini imenduks) ja ca tunniks seisma (tegelikult võiks kauem lasta, aga õhtu tuli peale ja pidi söögi ära tegema). Samal ajal võib riisi ära keeta.

Siis kogu potisisu koos kastmega pannile ja ca 4/5 kuumusel lasta 35-40 minutit (vahepeal tasub fileesid keerata ka). Kastme võib pärast koos fileega riisi peale valada, hästi mõnus on. Juurde sobis (lisaks keeduriisile) klaas valget rieslingit.

Vita õpetas Kaku viimati Taanis hommikuti hummust sööma. Tegelikult polnud muidugi esimene kord – väga head sedalaadi asja tegi ka Anneli IT kolledži BitStopis (tunneme siiamaani väga puudust). Aga nüüd Taanist tagasi tulles olen paar korda päris edukalt ka ise sellise asja kokku seganud:

* 400g purk konserv-kikerherneid
* 3 tl tahinit ehk seesamipastat
* suur sorts head oliiviõli
* 4-5 keskmist küünt küüslauku
* üks väiksem sidrun või pool suurt
* soola ja musta pipart

Kodune pudrunui on nüüd hummusenuiaks ümber defineeritud – kogu kupatus tuleb kaussi kokku panna (kikerherned pesta ja nõrutada, küüslauk puruks pressida ja sidrun mahlaks teha) ja siis seda nii kaua nuiata, kuni jääb mõnus pasta. Kõlbab hirmhästi leiva peale – ja annab nii korraliku valgulaksu, et muidu üsna lihatoiduline Kakk sinna juurde enam liha ei tahagi (ühe keedumuna olen siiski kõrvale võtnud).

Üllatavalt lihtne ja samas mõnus kõhutäide, toidab  ära 3-4 inimest. Vaja läheb:
* kümmekond (150-200g) keskmist šampinjoni
* 350ml pakk Foodstudio kanapuljongit
* 3-5 küünt (sõltuvalt suurusest ja maitsest) küüslauku
* 200g (pool pakki) mingit külmutatud juurikasegu
* 50g võid
* ca kruusitäis kuuma vett
* väike sorts sojakastet
* soola ja pipart

Esialgu lähevad potipõhja  kooritud ja viilutatud/hakitud küüslauk, viilutatud šampinjonid, või ning sool ja pipar. Kuumutada pidevalt segades, kuni või on sulanud ja seened pehmed. Siis läheb juurde puljong, vesi, juurikad ja sojakaste. Lasta keema ja keeta keskmisel kuumusel ca 10 minutit.