03.2014 arhiiv

Absurdopedagoogika

26.03.2014

Kakk on alati armastanud õpilastele kreisisid ülesandeid genereerida. Kunagi sai TTÜ tudengitele Excelit ja VBA-d õpetatud looga joogise peaga onu Augustist, kes peab kõrtsist üle silla koju jõudma. [L] Wesnothist ja Edgar Savipuhujast on siin Joras juba juttu olnud. Kodanik Maksile on samuti rida jaburaid ülesandeid tekitatud.

Nüüd siis võtsin Maksi eelmise aasta praktika ülesande ja söötsin inglise keelde ümberpanduna ette [L] TTÜ SPNW kursuse magistrantidele, kellele kulub turvakontekstis ka natuke [L] Pythoniga tutvumist ära. Lugu räägib superkangelasest (Erwin Eggplant the Nerdy Superhero), kes peab tuumasõjajärgsel Saaremaal pohmas peaga ärkamise järel praamile jõudma ja tee peal passivatest kohalikest muteerunud parmudest jagu saama  (abiks imeväelised banaanid, mida kasvatab Sõrve sääre tipus legendaarne läti erak Janis Kakis-Saldejums)… Proge ise on [L] siin.

Aga töötab. Absurd nimelt.

Muusikaelamus: Mike Oldfield, “Man on the Rocks”

04.03.2014

Kaku suur iidol Vanavälja Mikk on viimaks ometi hakanud uut muusikat tegema. Ja tulemus on paremate päevadega võrreldav.

Esialgu lasti Tuubi [L] see lugu.  Lihtne ja kaasakiskuv meloodia ning väga hea kogusaund. Mike on videost nähtu järgi üksjagu vanemaks jäänud, ent seda on toodud tasakaalustama üks noor ja natuke isemoodi isand. Luke Spiller (kelle ansamblist The Struts pole Kakk muhvigi kuulnud) näeb välja otse rabavalt sarnane vanadelt piltidelt maha astunud noore Freddie Mercuryga –  ka stiil on võrreldav ning häälgi ei jää palju alla. Igal juhul ütleks, et tegu on Mike’i ühe parima külalissolistiga läbi aegade. Lisaks on põnev detail ka bassimees Leland Sklari osalemine – sedasorti muusika puhul ei juhtu just sageli, et kogu plaadil mängib üht põhiinstrumenti päkapikulikult pika habemega 66-aastane härra.

Plaat ise on Oldfieldi kergemate/rokilikumate seast, ent kuulates siiski vaieldamatu Oldfield – kitarrisaund ei jäta mingit kahtlust.  Igal juhul aga tasus kindlasti ootamist.

APDEIT: Suurema käiamise järel on selgeks lemmikuks kujunenud [L] “Moonshine”.  Huvitaval kombel meenub mõnevõrra ka eestimaine Mr. Lawrence…  Aga seal plaadil on häid asju veel – muuhulgas ka kohti, kus isand Spilleri hääl tõepoolest äravahetamiseni Mercuryt meenutab.