Näljane karateka

Kakk laekus õhtul Yuishinkai trennist, pesakond oli ammu söönud ja tuli midagi hamba alla saada. Pliidil oli pann eilse seenesoustiga ja potis paar peotäit keedetud sarvekesi. Ega midagi, improviseerime.

Pasta pannile sousti sekka, tuli alla ja segama. Sisse sorts veiniäädikat ja veidi suurem sorts sojakastet. Maitseks piprasegu, basiilikut ja karrit. Külmutuses leidus viilutatud poolsuitsuvorsti, kümmekond õhukest viilu rändas sealt pannile.  Viimaks sai ära häkitud pirakas tomat ja kah pannile kupatatud.

Segades kuumutada, kuni pannilt on suurem vedelik ära auranud (ca veerand tundi). Siinkirjeldatud laadungist jätkub ca kahele inimesele.

Igal juhul oli pann väga kiiresti väga tühi. 🙂

Paar segast pilti

Eile käisime ühe mõnusa trennipundiga Tartus kohaliku budoklubi rahvast utsitamas. Hästi vahva (ehkki väsitav) reis oli. Aga järgnevalt paar naljakat ülesvõtet mobla pealt….

Kemmerguvahtkond
Kemmerguvahtkond ehk “sensei ajab tähtsaid asju, mitte tülitada!”

Ropp masin
Huvitav, miks sellise nimega maaletooja kleepekas siia masina peale jäetud on…?

Päevaleht puhta lolliks keerand?!?

Üle jupi aja jälle üks suure urina koht…

Kuidas need tibiajakirjanikud riigikaitseõpet ilma relvaõppeta ette kujutavad? Nojah, arvestades hiljutist kurba lugu Soomes tuleb mõnel elukutselisel esteedil ehk tõesti sõnade “kool” ja “relv” samas lauses kasutamise puhul järgmine assotsiatsioon “koolitulistamine”. Aga see on puhtalt tema probleem, mitte Eesti riigi oma.

Või piirduksid nad euro-“diplomaatide” kombel näpuvibutamise õpetamisega? Tuleb meelde tore ulmemadinafilm [L] “Demolition Man”, kus tuleviku teletupsu-Ameerika relvastamata politseinikku instrueeritakse “autoriteetsel häälel” kurjamile “Olete arreteeritud, heitke maha!” ütlema ning kui see ei kuuletu ja võmmidele hoopis kolakat annab, on seakisa lahti:  “We’re police officers! We’re not trained to handle this kind of violence!”.

Eriti kõnekas on aga Kaku suure lemmiku Tolkieni “Sõrmuste isanda” raamatus see koht (filmi see paraku ei jõudnud), kus pahalaste käpa alla sattunud mökudest maavardjad üritavad koju jõudnud rändureid kinni võtta:

“What’s all this?” said Frodo, feeling inclined to laugh.

“This is what it is, Mr. Baggins,” said the leader of the Shirriffs, a   two-feather hobbit. “You’re arrested for Gate-breaking, and Tearing up of  Rules, and Assaulting Gate-keepers, and Trespassing, and Sleeping in  Shire-buildings without Leave, and Bribing Guards with Food.”

“And what else?” said Frodo.

“That’ll do to go on with,” said the Shirriff-leader.

“‘I can add some more, if you like it,” said Sam. “Calling your Chief Names, Wishing to punch his Pimply Face, and Thinking you Shirriffs look a lot of  Tom-fools.”

“There now, Mister, that’ll do. It’s the Chief’s orders that you’re to come  along quiet. We’re going to take you to Bywater and hand you over to the  Chief’s Men; and when he deals with your case you can have your say. But if you  don’t want to stay in the Lockholes any longer than you need, I should cut the  say short, if I was you.”

To the discomfiture of the Shirriffs Frodo and his companions all roared with laughter. “Don’t be absurd!” said Frodo. “I am going where I please, and  in my own time. I happen to be going to Bag End on business, but if you insist  on going too, well that is your affair.”

“Very well, Mr. Baggins,” said the leader, pushing the barrier aside. ‘But don’t forget I’ve arrested you.”

“I won’t,” said Frodo. “Never. But I may forgive you.”

EPLi tibid võiksid seega klassikuid lugeda ja mitte iga asja peale stringe täis higistada. Vabadussõja ajalugu võiks ka meelde tuletada (kergemas vormis aitab seda teha kasvõi “Tuulepealse maa” vaatamine, see ei tohiks päris üle mõistuse käiv mõttepingutus olla).

Laulusoov(itus)

… laulutähtede saatesse Margusele ja Birgitile: tehke ühes saates ära (siin juba korra mainitud) [L] Bon Jovi versioon Leonard Coheni “Hallelujah”-st. Kõik eeldused vingeks esituseks on olemas: meeslaulja (kui juba [L] “Mr Bojangles” nii vingelt tuli, tuleb ka see lugu), üks parimaid eesti naishääli toetamas ning lootustandvaim siinne bändikoosseis selja taga. Ja laul on näilisest lihtsusest hoolimata üsna nõudlik.

Seda tahaks täitsa kuulda.

Hooaja lõpp

Tänasega lõppes Kaku tsiklihooaeg. Märgade teksade ja lirtsuvate kingadega, aga ega see ei ole takistuseks.

Väikese kahjutundega sai öeldud head aega ka kolm aastat lahedaid sõiduelamusi pakkunud rattale. Kolme aasta kontole jäi umbkaudu 4000 miili ehk üle 7000 kilomeetri. Sama sõber, kes selle omal ajal Ameerikast siia tõi, võtab nüüd ratta tagasi, teeb väikese hoolduse ja paneb müüki. Aga kui keegi lugejatest peaks üht pea ideaalset algajate ratast soovima, siis võib teada anda – heas korras 2003. aasta Suzuki LS650P Savage otsib uut peremeest/-naist. Aga ettevaatust – eelmise segase omaniku vaim võib olla rattale kah külge hakanud… 😛

Aga ega hull lind sõitmist maha ei jäta. Kui kõik hästi läheb, tuleb järgmiseks hooajaks asemele midagi muud. Seda aga näitab juba aeg.

Töökoosolek Aveiro Ülikoolis

… nägi eile välja nii:

Võib ju harjumatu tunduda, aga saime hea ülevaate Aveiros tehtust ja arutasime ka siinpool kavandatud asju, mida SL keskkonnaga teha annab. Kohal oli muide ka arhitekt, kes kavandas Eesti saatkonna SL-is.

Muidugi jah, SL on täielik Forrest Gumpi box of chocolates – imelikke tegelasi on ikka väga palju. See aga ei vähenda asja üldist potentsiaali.

Teine elu

Ehkki Kakul on pikk jutuka- ja ka mudakogemus olemas, jäi selline paik nagu [L] Second Life seni veidi vaateväljast kõrvale. Esiteks polnud sellele vastavat ajaressurssi, teiseks oli sellest loetud igasuguseid asju (üsna karm pila on [L] getafirstlife.com).  Nüüd aga paistab, et IT Kolledž kavatseb tulevast aastast seal midagi põhjalikumat püsti panna.

Idee polegi enam uus – SL-ist leiab palju ja päris kuulsaid õppeasutusi. Näiteks Harvard Law School on seal kursusi pidanud. IT vallast saab idee poolest õpetada erinevaid “pehmemaid” asju (uusmeedia, ajalugu, litsentsindus – ühesõnaga, [L] ITSPEA rida), aga miks mitte ka progemise ja disainiga seonduvaid asju (näiteks ülesanne disainida mingi objekt ja panna see skriptide abil “elama”).

Portugalimaal Aveiros on SL-i õppetööalaste rakendustega juba päris pikalt tegeldud ja nüüd veebruaris peaks sealt tulema üks sell siia oma magistritööd tegema, Kakk pandi ITK-poolseks juhendajaks. See aga tähendab seda, et juhendaja peaks asjast natuke ikka eelnevalt jagama.

Nii sündiski Strix Windlow (märkus: eesnimi on vabalt valitav, perenimi tuleb üldjuhul valida paarikümne etteantud variandi seast), keda võib näha alloleval pildil istumas Eesti saarel saatkonna lähedal, mere ääres kivi otsas (pilt meenutab täitsa Saaremaad või mõnd muud sihukest kohta).

Strix Windlow

Esmamuljed on üldjoontes positiivsed. Muidugi on parajalt nuhtlus “paks klient” ehk kõva graafikaressurssi nõudev tarkvara – Kaku tuttuus Dell enda Inteli X3100 graafikaga veab välja üksnes minimaalse detailsuse (tõsi, ka keskmine detailsus näis veel talutav). Linuxil tuleb Compizi 3D-efektid mängimise ajaks välja lülitada, muidu läheb pilt veidraks.

Alguses sai jupp aega mässatud tegelase välimuse paikasaamisega. Tegelikult on uskumatult detailne see valikuterida – näiteks silmade vahekaugus, lõuanurk ja juukselahk on kõik sätitavad. Vaikimisi riietevalik annab ka enam-vähem viisaka välimuse (hiljem aga tasub külastada näiteks kohta nimega “NCI Kuula-New Citizens Incorporated”, mis on otsinguga leitav – sealt saab juba märksa realistlikumad asjad täiesti tasuta kätte. Muidugi on sel omaaegse “Brežnevi paki” kombel asjalikud asjad segi jamaga, aga viimast annab välja sortida).

Natuke nalja sai ka – kohe alguses õnnestus näha veidrat tegelinskit, kes täiesti ilma püksata mööda ilma ringi kolas. Just samal hetkel olin ühelt sealselt lahkelt mentorilt (vabatahtlikud, kes uustulnukaid abistavad) küsinud, kui palju siinkandis imelikke kodanikke on – enne kui ta vastata jõudis, lisasin “Well, I think I just got my answer”…

APDEIT: Kummaline kogemus oli vaadata virtuaalset päikeseloojangut sealsamas Eesti saare peal. Peab ütlema, et rohkem kui korra Türisalu pangalt loojuvat päikest vaadanuna oli fiiling üllatavalt sarnane.

Õige jutt

Ehkki [L] Leo Kunnase EPL-i loos on mõned faktid veidi küsitavad, on point õige. Juba Leedu-taolisel Euroopa mõistes arvestatava suurusega riigil on puhas palgaarmee sisuliselt kaitsevõime mahakandmine. Pisikeses Eestis sedavõrd rohkem. Totaalkaitse on ainus reaalne viis, kuidas seda maalappi on siin mingilgi moel võimalik enda käes hoida.

Kommentaarium on huvitav. Tõsiselt tigedaks ajab, kui palju on meie endi seas (vabandage väljendust) pasakotte ja reetureid. Õnneks on siiski ka kodanikke selle sõna õiges tähenduses – neid, kes ei tõmba võrdusmärki jobudest karjääripoliitikute ja kaitsmist vajava kodu vahele.

[L] Käärmani raamat on võrdluseks hea lugemine – hulk praktilisi soovitusi ja samas mitte mingeid illusioone “targa diplomaatia”, Genfi konventsiooni või kellegi appituleku osas. Ja tolle “ülekaaluka vaenlase” kohta käib üks hea tsitaat: “Meile verist jahti pidanud julgeoleku sõdurid tahtsid küll ülendust, ordeneid ja röövsaaki… kuid ei tahtnud miini otsa sattumist. Nende oma sõnadega: ”Ei taha, et mu soolikad ripuksid põõsastel”.”

Mini-Darwini auhind

… tuleks anda kahele anonüümseks jäänud tänavapätile, kes mõned päevad tagasi üritasid ühelt inimeselt väga ebaõnnestunult raha välja pigistada ning pidid hoopistükkis tulist valu kannatama. Preemiat väärivad nad seetõttu, et väljavalitud ohver küsis neilt peale mõningat vestlust ja selgitusüritusi otse, kas härrad soovivad kere peale saada ehk selle või hoopiski tolle teise hästituntud karatekoolkonna võtetearsenali läbi…