Rubriigi ‘IT arhiiv

Nohikud ja managerid

04.11.2017

(Sel nädalal pidid ITSPEA e-õppurid IT-profi teemat lahkama, nii et ajakohane värk.)

Slashdoti nohikuarmee on taas päris huvitava kommentaariumi tekitanud – seekord siis sellest, miks ja kuidas töötajaid edutatakse (alguseosa; lõpus räägitakse algsest teemast kah 🙂 ). Loomulikult on ära mainitud ka Peteri printsiip.

Lisaks veel kaks klassikalist humoorikat lugemistükki samal teemal – häkkeritele manageridest ja vastupidi.

Kaks meediat

28.09.2017

Täna annab Kristjan Port ERR-is lugejaile soovituse lahkuda “tõejärgsuse” vältimiseks sotsiaalmeediast.

Osaliselt võib seda üleskutset mõista. Sotsiaalmeedia on nagu va Forresti kommikarp – pole aimugi, mis sealt järgmisena ette jääb. Kui kitsendada soovitust ainult edevusvõrgustike peale (Instagram, Snapchat, üha enam ka Facebook), siis võiks isegi nõustuda.

Ent tänase meediapildi tingimustes hakkab isand Pordi üleskutse kõlama sarnaselt soovitusega “Ära triipu tõmba, tõmba piipu!” ehk lihtsalt ühe kurja asendamisega teisega. “Traditsiooniline” meedia on olnud alati kallutatud (vanemates ja stabiilsemates ühiskondades ei ole ühe või teise kanali kallak isegi mingi saladus) ja ainuüksi selle juurde tagasipöördumine lükkaks inimese lihtsalt praegu pumba juures oleva seltskonna mõttemulli sisse – kasvõi sellesama üleskutse ilmutanud kanali nimes on esimene R-täht paras anekdoot.

Vahe “vana” ja “uue” vahel tuleb sisse eelkõige sellest, et “uues” on mõnevõrra lihtsam jälgida erinevate mõtteviiside kanaleid. Ühte RSS-i lugejasse võib lükata kasvõi kõrvuti Trumpi ja Clintoni, Ossinovski ja Helme, Memokraadi ja Objektiivi.  Hakata tellima samade rühmade häälekandjaid paberil või üritada jälgida neid teles ja raadios oleks üsna lootusetu üritus.

Nii et pigem tuleks mitte sotsiaalmeediast loobuda, vaid kasutada seda isegi rohkem, ent valivalt ja teadlikult. Tuua (mõnevõrra sarnaselt Wikipedia NPOV-reegliga) kokku eri seisukohad (välistades kohe alguses mistahes kanali neutraalsuse!) ja siis kasutada sünteesiks omaenda kaalikat.

It’s better manually

15.09.2017

Pealkirjas toodud lauset kasutasid Vanade Aegade irvhammastest häkkerid kuuldavasti lühendi “IBM” lahtiseletamiseks – ent sama lause sobib päris hästi ka TTÜ õppeinfosüsteemi ehk ÕIS-i kirjeldamiseks. Mõned senised kogemused:

  • Vahetulemusi (seminariettekanded ITSPEA päevaõppes, kogu blogimine ja foorum ITSPEA e-variandis) ei ole (esialgu?) üldse võimalik sisestada. Võrdluseks: seni IT kolledžis kasutatud rakenduskõrgkoolide ÕIS lubas õppejõul absoluutselt kogu hindamissüsteemi vastavalt vajadusele ümber teha, kõigi tegevuste (k.a. eksam – ITSPEA eksami osakaal on kursusest sõltuvalt 30-40%) osakaalu sai vabalt muuta.
  • Õpperühmade infot ei ole aine deklareerijate nimekirjas olemas, kogu 160-pealine päevaõpe on ühe ja sama koodi all. Rangelt võttes ei ole see ÕIS-i tegijate bläkk, küll aga ülikooli oma. Nüüd tuleb seminarides n.ö. käsikaudu kirja panna, kes millises rühmas on (kui tahta osalemiskordi registreerida).
  • Tudengite ainedeklaratsioonide kinnitamine käib individuaalsete “linnukestega” iga tudengi nime ees, masskinnituse võimalus puudub. Kui tudengeid on üle 300, on see ikka üsna väga nüri tegevus.
  • Peale paarikümneminutist passiivsust logiti süsteemist hoiatamata välja (vt eelmist punkti – kui keegi peab näiteks käima tolle pika protsessi kestel eemal midagi lahendamas ning näeb tagasi tulles, et peab otsast alustama, on ikka eriti lõbus olla).
  • Eksamiteks tuleb õppejõul endal aegsasti ajad kirja panna – ent nagu selgus, käib ruumide tegelik broneerimine hoopis mujalt, seega ÕIS-i peale loota siin ei saa.

IBM indeed. Õnneks on olemas Kakupesa, kuhu saab jooksvate tulemuste tabelid üles laadida ja jätta ÕIS-i üksnes deklaratsioonide ja lõpphinnete jaoks. Aga optimaalsest lahendusest on asi küll valgusaasta kaugusel.

APDEIT: rääkisin ühe kolleegiga, kes küsis järgmise küsimuse: “Kuidas saab mainitud õppeasutus sirge näoga õpetada kasutajaliideste disaini?”.

Uus on unustatud vana

27.06.2017

Tänased uudised järjekordsest pahavarakampaaniast.

Meenutus LWN 1999. aasta kroonikast: “Melissa creates difficulties worldwide. Linux users yawn.

Rohkem pole vist mõtet midagi lisada.

Musavarustus

26.06.2017

Täna sai autonina keeratud Stanford Musicu poole ja sealt üht-teist soetatud. Esmalt sündile uus sustain-pedaal – kuna klaverina kasutamine moodustab seal üsna arvestatava osa, saab pedaal tublisti vatti ja eelmine väsis ära (üritasin parandada, aga varsti oli jälle kutu). Siis oli hull idee veel üks koordinatsioonitreenimisvahend soetada ja sai endale väike lihtne djembe ostetud. Kunagi ühes kirikulaagris sai mängu ABC teada ja näib, et va Tuubis on õppematerjali päris palju. Hea näpuharjutus igatahes ning ehk leiab see ka mõnes laagris veel kasutust.

Viimaks aga tahtsin vanale akustilisele Yamaha kitarrile uusi keeli ning siin oli valik põhimõtteline: Ernie Ball. Lihtsalt seetõttu, et lugu sellest, kuidas vana rokimees omal ajal BSA ja Microsofti täiega seenele saatis, on ühtaegu lõbus ja õpetlik.  Ja vähemalt veel hiljaaegu elasid need sellid rõõmsalt Linuxi peal edasi (Wikipedia see leht väidab, et elavad tänini).

Lehmakombinaat

20.06.2017

Täna oli kokkusaamine TTÜ kolleegidega, kellega koos tuleb järgmisel õppeaastal (juba TTÜ all) üldaineid hakata õpetama. ITSPEA võeti hästi vastu – aga kohe tekkis ka küsimus, et kuidas seda 300 inimesele õpetada?

Senine IT kolledži praktika on olnud lisaks päevaõppe voorudele teha seminarid, kus iga tudeng saab vähemalt ühe ettekande pidada. Kaug- ja õhtuõppes on kasutusel MOOC-stiilis avatud e-kursus, Aga häda on selles, et mõlema variandi puhul on praktiline lagi kusagil 150 osaleja juures (päevaõppes 5 seminarirühma, e-kursusel kogu seltskonna suurus). Nüüd on ilmselt ainsad variandid  a) kogu seltskonna jagamine kahe õppejõu vahel või b) võimaluse leidmine seltskond kahe semestri vahel jagada.

Üldiselt aga näib, et IT kolledži TTÜ-ga liitumise esimesed viljad hakkavad juba küpseks saama. Tunne on nagu lehmakombinaati tööle sunnitud mahefarmeril…

Huvitav projekt

19.06.2017

Avatud lähtekoodiga versioon Microsofti Visual Studio Code’ist on porditud päris mitmele platvormile.

OK, sellel firmanimel on paljude jaoks halb lõhn juures ning ka praegu ei ole üldse kindel, millise nurga alt embrace, extend and extinguish peagi paistma hakkab. Samas on MIT litsents väga levinud ning vähemalt selle koodibaasiga on otseseid sigadusi raske teha.  Ja kui keegi oleks veel kümmekond aastat tagasi pakkunud, et MS levitab tulevikus mingit mittetriviaalset tarkvara vabalt (Stallmani tähenduses), oleksid paljud ilmselt küsinud, mida huvitavat ütleja tarvitanud on.

Maailm muutub tõepoolest.

Kuidas ei tohi e-teenust luua

12.06.2017

Varasemat Tuulelaevade e-pileti teenust sai kasutatud korduvalt – ei mingeid jamasid, kõik toimis. Nüüd vahetus seal vedaja ja kliendid suunatakse veeteed.com peale.  Kogemus:

  • Alustame nimest – miks pärgli pärast istub Eesti saarte vahelise liikluse teenus .com-domeenis ja on samal ajal üdini eestikeelse nimega…? Nii veeteed.ee kui (näiteks) estonianwaterways.com oleks olnud märksa selgema sisuga.
  • Ostsin pileti – aegsasti ette, juuli lõppu. Vaikimisi lükati liikumissuunaks “saarelt ära ja siis tagasi saarele”. Lolli peaga sai ära kinnitatud. Nojah, juhtub – oma tähelepanematus ju. Aga ikkagi, miks on vaikimisi selline suund, mida ilmselgelt kasutatakse vähem (ei ole vist vale eeldada, et inimesi, kes sõidavad nädalavahetuseks mandrile, on märksa vähem kui neid teisi)? Ja suunavahetus oli kõike muud kui selgelt ära näidatud (lõpuks uuel katsel – peale käesoleva seebiooperi lõppu – õnnestus, aga see käis ikka väga “ümber augu”).
  • Saadeti kinnituskiri – see oli HTML-vormingus ning muutmiskoodi kättesaamiseks tuli meiliklient korraks HTML-i peale ümber häälestada. Viimaks sai kirjast koodi kätte.
  • Üritasin reisi ära muuta. Selgus, et seda saab teha vaid kuni kuu aega ette… Miks peab pileteid kaugemale müüma, kui muuta saab vaid piiratud aja sees?
  • Helistasin kirjas toodud numbrile – ehk saavad nemad sealt tellimust muuta. Laiutasid käsi, ei saa. Küsimusele, mis saab siis, kui “kuu aega enne”-tähtpäevaks on vastav reis juba välja müüdud, ei osatud mingit arukat vastust anda.
  • Hakkasin reisi tühistama. Selleks tuli lisaks vastava lingi klõpsamisele täita sihuke “läbi-ussi-emmi”-ankeet, et tühistasin tühistamise. Tuli aga välja, et tühistamise tühistamist polnud samuti ette nähtud ja valesti makstud reisi raha läks lihtsalt kaotsi, kuna tagasikandmise arve jäi kirja panemata ja uut võimalust ka ei antud.

Näib, et veeteed.com ei ole just kõige teravamate pliiatsite valmis vorbitud.  Tudengite jaoks õpikunäide sellest, mis juhtub puuduliku süsteemidisaini ja sama puuduliku testimise korral – tõenäoliselt on edaspidi pingevabam vana kooli lähenemine sadamast pileti ostmisega. E-riik, johhaidii…

Kevadsemestri bilanss

08.06.2017

Lõppeva semestri “saak”:

  • esimene juhendatud doktor (tubli, Birgy!)
  • üks TLÜ bakalaureusetöö
  • üks EIK diplomitöö (isegi kaks – ühel juhul tegin konsultandi rollis sisuliselt juhendaja tööd)
  • terve EIK kaug- ja õhtuõpe ITSPEA-st e-õppes läbi lastud (ca 120 aktiivset tudengit)
  • paras ports töid retsenseeritud (eri koolides ja õppetasemetel)
  • TTÜ atesteerimine läbitud (ehk läheb sügisel vaja)

APDEIT 16.06: lisandus EIK suurepärase õppejõu (2.-3. koht pingereas) tiitel. Neljast viimasest aastast kolm korda pole paha tulemus. 🙂

xBase aastal 2017

08.06.2017

Kunagi, kui Kakk veel ülikoolis käis, oli Eesti Vabariik just taaskehtestatud ja nii läks vaja igasugu erinevaid registreid ja andmebaase. Üsna varakult õnnestus tänu isand Jüri Vilipõllu (kellest hiljem sai ka magistritöö juhendaja) abile pääseda TTÜ-s personaalarvutite ligi (kui kaaskannatajad pidid veel SM-4 ja muude vene jubeduste peal higistama) ning ühes II korpuse Microbee-nimeliste masinate klassis esmakordselt torkida tollal uudset tarkvara nimega dBase II. Hiljem tulid dBase III+, Foxbase+, Clipper, Paradox, FoxPro (paraku ostis viimaks va MS Foxi ära ja edasi läks juba selle firma jaoks tavapärast teed).

Aga peamiselt Foxbase+-iga sai 90-ndate algul valmis häkerdatud Eesti Invaregister (oli tollal sihuke andmekogu) ning ka Tallinna mitmes sotsiaalabiametis kasutatud samalaadne süsteem. Mõnda aega sai kooli kõrvalt päris korralik poolproff oldud – õnneks jäi olemata paljude teiste eakaaslaste probleem kooli lõpetamisega.

Millalgi hiljuti sai nostalgialaksuna uuritud, kas tänapäeval veel mõne xBase-i (nagu neid eespoolnimetatuid üldiselt üheskoos tunti) käima ka saab – eriti Linuxil. Otsest mugavat varianti ei leidnud, küll aga võiks edaspidi vabama hetke tekkides torkida näiteks Harbouri. Üks sedalaadi asjade koondleht on siin, guugeldades leiab üht-teist veel.

(Muide, isegi va Turbo Pascal, mida me koolis väänasime, on versioonis 5.5 ajaloolise artifaktina saadaval.)