Rubriik: IT

itivärk

Katsetame

Pole saladus, et Kakk on tehisaru osas ikka päris ettevaatlik ja vahel lausa skeptik. See pilt, mis ülikoolist selles vallas kohati vastu vaatab, ei ole ilus. Aeg-ajalt näib, et tehisaru ja inimliku lolluse kasvud käivad käsikäes.

Aga teisalt ei ole nuga süüdi, et temaga mõni töll inimesi ründab – sellega saab ka asjalikke asju teha. Nii et proovima peab. Aga tüüpilise pingviinina on Kakul üsna selge arusaam, millised peaksid olema kriteeriumid:

  • avatud lähtekood (väga põhimõtteline eeldus – võiks veidi aidata nii inimliku sigatsemise kui ka tehisaru võimaliku ülekäte minemise vastu)
  • kohaliku paigalduse ja offlainis kasutamise võimalus (eeldab ka Linuxi tuge)
  • sisselogimise puudumine (natuke vähem Suure Venna ja suurfirmade toitmist)

Nii et hakkasin katsetama sellise elukaga nagu jan.ai. Kohaliku paigaldusega metamootor, millele saab alla laadida terve rea erinevaid tehisarumudeleid. Valik langes prantslaste Mistral 7B-le (mis peaks samuti põhimõtteliselt avatud koodiga olema).

Esimesed katsetused on igatahes päris lootustandvad.

Head mõtted

Leidsin Objektiivi portaalist ühe sealse tüüptemaatikaga võrreldes üsna teistlaadi kirjutise Karol Kallaselt: “Kuidas teha õpilased targemaks ja tõsta õpetajate palka“. Autor nimetab seda “mõtteharjutuseks” ja hoiatab ise, et asjad ei pruugi nii lihtsad olla.

Aga seal on mitu head mõtet Eesti hariduse jaoks. Vabade litsentside kasutamine, autoriõiguste haridusministeeriumile üleandmise võimaluse loomine (sarnaselt sellega, kuidas vaba tarkvara maailmas pakutakse võimalust need FSF-ile delegeerida) ja eriti tähelepanek aegunud autoriõigustega materjalide kasutusvõimaluste kohta (arvestades seda, et näiteks põhikooli taseme matemaatika on ju tegelikult pärit sajandite tagant).

Ka pabermärkmete kasutamisele võiks alla kirjutada (ise aga soovitaks paberi kõrval proovida vanemates klassides ka blogimist ja isikliku wiki koostamist – sellesama peegeldamise, läbikirjutamise ja andmete säilitamise mõttega).

Selle loo võiks ka “Õpetajate Lehes” avaldada.

Konverentsil

Sel nädalal sai kolm päeva vahelduva eduga konverentsil käidud. ICL2024 toimus siinsamas TTÜ-s, seega oli hea ligidal minna. Kirjutasime sinna Birgyga paar artiklit ka, üks tuli endal neljapäevahommikuses sessioonis ette kanda (slaidid läksid tavapärasesse paika SlideShare’is; lisaks tuli seal sessioonis ka tehniku rolli täita ja kõigi teiste ettekannete slaidindus samuti edukalt ekraanile toimetada).

Iseenesest oli ju ladus üritus, hulk inimesi nägi kõvasti orgunniga vaeva ka. Eraldi tooks välja toitlustuse – suurem osa söögist oli nii gluteeni- kui laktoosivaba. Ent siiski…

Ikka tuleb pähe mõte, et kas ülikoolid praegusel kujul on teaduse tegemise koht – võib-olla oli nõukapulkadel isegi õigus, kui nad teadusetegemise Teaduste Akadeemia uurimisinstituutidesse tõstsid ja lasksid ülikoolidel õpetamisele keskenduda. Tundub ikka veel (ja tegelikult üha enam), et sedasorti teadus on väga suur potjomkinlus, kus on edukad mitte tõsised teadlased, vaid pigem just süsteemi hästi selgeks õppinud, seda edukalt ära kasutada suutvad ning paindlikuma kutse-eetikaga kodanikud.

Praegu oli siin jälle suur masinavärk, mis jahvatas läbi “on kah”-ettekandeid inimestelt, kes siia ekstra seepärast olid üle ilma kokku sõitnud (samal ajal karjuvad igasugu rohepulgad, et lendamine tuleb üldse ära lõpetada) – võib-olla tulekski sedalaadi asju rohkem onlainis teha, tehnoloogia on tänaseks ju täiesti olemas.

Kõige ebameeldivam maitse jäi suhu ühest üsnagi “harju keskmisest” ettekandest, mille autoriteks oli märgitud… täpselt 20 inimest. Sama lugu kui “intellektuaalomandi” ja naaberõigustega: kui vint üle keerata, on tulemuseks karjuv absurd. Aga taas: juriidiliselt oli ju kõik korrektne. Ent milline motivatsioon jääb ühele tõsisele teadlasele, kes enda asju ausalt üritab ajada ja siis võrdluses sedasorti artikliveskiga järgmisel atesteerimisel “at-at-at!” saab, võib ette kujutada küll.

Et aga mitte jõrinaga lõpetada, siis mainiks ära ühe ettekande tänahommikusest sessioonist, mis pani täitsa huviga jälgima – üks eesti-läti seltskond uuris tehisaru kasutamist matemaatikatundides ja selle mõju õpilaste reaalsetele teadmistele. Vastused anti üsna diplomaatilises vormis… PhotoMath on iseenesest põnev rakendus ja mõnes rollis väga hea abiline, aga paraku võimaldab (taas kord, nagu mitmed muud AI asjad) lollidel rõõmuga lollideks jääda.

Elu kisub ikka üsna huvitavaks, üsna mitmes mõttes.

Täiesti nõus

… selle Riin Seema kirjutisega Õpetajate Lehes.

Paralleel AI ja alkoholi-tubaka vahel võib tunduda ehmatav, aga suhtumise osas on see täiesti täppi. “Me ei saa midagi teha!” ei ole lahendus mitte ühegi loetletud asja puhul (võib-olla veel täpsem paralleel kui alkoholi ja tubakaga oleks rämpstoiduga). Vaja on selgeid reegleid, veel enam aga nende selgitamist ja n.ö. inimlikku mõõdet.

Aga lähitulevikus paraku n.ö. eliit- ja “lollide koolid” selles osas ilmselt eristuvadki – heades koolides on AI roll piiratud ja inimfaktor tugevam, “matsidele” piisab ChatGPT-st (sellega on neid hea lihtne ka indoktrineerida, et nad ülearu ülemuste vastu ei joriseks).

Serveriuuendus

Täna sai Kakupesa server enne uue semestri algust edukalt Ubuntu 24.04 peale viidud.  Erinevalt eelmisest korrast pääses seekord üsna väikeste lammutamistega:

  • Veeb läks maha – varasem PHP versioon jäi ripakile ja tuli pärast käsitsi välja lülitada (a2dismod php8.1) ning uus moodul paigaldada (a2enmod php8.3).
  • PHP uuendus kaotas ära kaks PHP laiendust, tuli uuesti paigaldada (apt-get install php8.3-mbstring php8.3-intl).
  • Miskipärast jäi uuendusele jalgu OpenDKIM – võeti maha ja tuli uuesti paigaldada (apt-get install opendkim opendkim-tools)

Viimaks sai ka KakuWiki ära uuendatud 1.42 seeria peale – sel korral tuli andmebaasis suurem kolistamine (see tehti üsna põhjalikult ringi) ning peale uuendust karjusid kõik lehed “sisemist viga”. Lahenduseks oli LocalSettings.php sätetes $wgTmpDirectory-direktiivi väljalülitamine (kuna ma seal üleslaadimisi ei tee ja LaTEXit seal ka ei kasuta – teine võimalus on see ajutine kataloog korralikult ära häälestada).

Nüüd võiks jälle mõneks ajaks rahu majas olla. 🙂

TTÜ meilindus

Täna saadeti ülikoolist kiri, et 15. oktoobrist ei lubata enam ametlikku e-posti edasi suunata – seni oli see Kakupessa edasi saadetud. Mõned toodud põhjendustest olid arusaadavad (eriti arvestades suurt turbevõhikute osakaalu), mõned mitte niiväga.

Aga noh, üritame kohaneda. Evolutionisse tuli teha uus meiliprofiil ülikooli aadressiga, määrata menüüst serveritüübiks “Office365”, serveriks mail.taltech.ee ja enda meiliaadress. Palju muud polnudki – hakkas täitsa kenasti tööle (ilmselt on Microsoftis tõesti midagi vahepeal muutunud…). Edaspidi tuleb väikese tülinana end  ülikooli sisse logida ja meili saates vastav profiil valida (kodu või ülikool). Postisuunamine sai maha võetud ja kõik jäi üldiselt endisel kujul tööle.

Aga “taltech” e-aadressis on endiselt vastukarva (üsna mitmel põhjusel).

Süsteemiuuendus: Linux Mint 22

Enne õppeaasta algust tuli enda kodused arvutid uuele süsteemile viia (praegu on kujunenud nii, et kõik tööarvutid on Minti peale jäänud).

Esmalt muidugi varukoopiad ja uuendused. Etteruttavalt: unustasin Firefoxi järjehoidjad salvestamata ja pidin need üsna ümbernurga taastama. Võttis aega, aga tehtud sai. Alustasin lauaarvutitest ja jätsin läpaka kui kõige tähtsama viimaseks. Ega’s midagi, mintupgrade käima.

Esimesena lõpetas arwen (veel omaaegse IT kolledži päritolu HP lauamasin, kasutusel videosuhtluseks ja “sõprade arvutina”, kui keegi tahab külla tulles midagi teha). Veidral kombel suutis peale restarti joosta kinni nii hiire kui klaviatuuri – recovery mode aitas välja, pärast seda oli veel vaja paigastläinud lahutusvõime korda sättida ja – tehtud!

Teisena elrond (natuke uuem HP Steami, Spotify ja kergema multimeediumi jaoks). Täiesti veatu uuendus, kõik jäi paika.

Viimaks aragorn ehk enda läpakas. Sinna on igasugu värki paigaldatud ja uuendus jäi kinni kunagisest katsetusest pealejäänud Postfixi taha. Install seisma, Postfix maha, apt’iga seis paika ja uus mintupgrade.

Üldiselt väga hullu ei olnud – katki läks ID-kaardi värk, TTÜ-s kasutatav Fortineti VPN ning miskipärast tiriti maha Cairo-Dock (samas Compiz, WiFi, heli jms, samuti kohalikud serverid jäid kõik tööle). Mõnevõrra totter oli Firefoxi totaalne uuendus, nõuti uue profiili tegemist. Ja nagu kiuste olid ka järjehoidjad kadunud.

Nuhkisin Firefoxi kataloogis ja leidsin ./mozilla/firefox/mwad0hks.default/bookmarkbackups alt hunniku .jsonlz4-laiendiga faile.  Tuli paigaldada paar juppi (apt-get install lz4 lz4json), tekitada käsuga lz4jsoncat algsefailinimi | jq > uuefailinimi uus .json-fail ning importida see Firefoxi. Täitsa toimis.

Kokkuvõttes läks siiski üsna libedalt. Järgmise nädala lõpus peaks avanema Ubuntu serveri uuendus 24.04 peale, siis saab Kakupesa ka ära uuendada. Võib tähendada poolt tundi – või täispäeva tööd, kui midagi peeti läheb…

APDEIT 09.09: Üks jama jäi siiski üles (aga see ei ole otseselt vist uue Minti viga): peamine uudiseallikas Liferea lõpetab peale uuendamist ca 10 sekundiga töö segmentation fault’iga. Liferea on kogu aeg olnud lihtne ja kiire, aga räigelt ebakindel asi – paraku kasutatakse tänapäeval vist RSSi ja Atomit nii vähe, et head ja töötavat alternatiivi on raske leida. Õnneks on voonimekiri (OPML) alles – ootan mõne aja (ehk loksub ise paika) ja proovin uuesti. Seniks panin peamised uudisevood meilide juurde Evolutionisse (kust nende kasutamine tegelikult kunagi algaski).

APDEIT 2: Tänase Evolutioni uudisevoogude osa on kahjuks kohmakas, võtsin ajutiselt kasutusele QuiteRSSi – on küll KDE/Qt rakendus, aga töötab üsna kenasti ja välimuselt Lifereast väga ei erine. Hiljem, kui Liferea korda tehakse, võib tagasi kolida.

Exceli MM ja väike nostalgialaks

Las Vegases toimub ikka põnevaid asju. Slashdotis kajastatakse ka seal toimunud MS Exceli maailmameistrivõistlusi.

Tegelikult see idee ei olegi nii totter, kui esmapilgul võib tunduda (ameerikaliku maailmamastaabi võiks muidugi ära jätta). Kaku kunagine magistrijuhendaja Jüri Vilipõld pidas Excelit informaatika õpetamise põhitöövahendiks (ja temaga sai omal ajal seetõttu kõvasti vaieldud).

Selles võib temaga nõustuda, et tabelarvutussüsteemid (NB! Mitte ainult MS Excel) on kasulikud töövahendid ning soovi korral saab nendega päris lõbusaid asju teha. Omal ajal doktorantuuris (ca 1994-1999) tuli elatise teenimiseks sedasama Exceli-põhist informaatikat õpetada – ja et asi purukuiva funktsiooniuurimise tasemele ei jääks, sai sinna genereeritud (ilmselt mingil määral selle MM-i materjali esivanematena) päris suur hulk lollakaid ülesandeid.

Muuhulgas meenub filtreerimisülesanne lennujaama reisijatenimestikust terroristi leidmisega (tolle nimi oli Salmo Nella), eriti aga pärast Jüri poolt pikka aega kasutatud lugu nokastanud onu Augustist, kes peab kõrtsist tulles üle kitsa silla koju pääsema (mida rohkem ta joonud oli, seda tõenäolisemalt teelt kõrvale astus).

Ühel aastal sai Dublinis lähetuses käidud ja tagasi tulles kogu kevadine proovieksam Iiri-teemalisena tehtud (alates Dublini lennujaamast ja lõpetades kohalike pättide, politsei ja Paddy O’Sullivani pubiga). Teisel korral oli eksamiteemaks Padavere rahvusvaheline lennujaam, kolmandal aga sealsamas toimunud suur autoralli “Padavere Post ’99”.

Hakkasin kettal ringi vaatama, mitmed ülesanded on veel täitsa säilinud. 🙂