Exceli MM ja väike nostalgialaks

Las Vegases toimub ikka põnevaid asju. Slashdotis kajastatakse ka seal toimunud MS Exceli maailmameistrivõistlusi.

Tegelikult see idee ei olegi nii totter, kui esmapilgul võib tunduda (ameerikaliku maailmamastaabi võiks muidugi ära jätta). Kaku kunagine magistrijuhendaja Jüri Vilipõld pidas Excelit informaatika õpetamise põhitöövahendiks (ja temaga sai omal ajal seetõttu kõvasti vaieldud).

Selles võib temaga nõustuda, et tabelarvutussüsteemid (NB! Mitte ainult MS Excel) on kasulikud töövahendid ning soovi korral saab nendega päris lõbusaid asju teha. Omal ajal doktorantuuris (ca 1994-1999) tuli elatise teenimiseks sedasama Exceli-põhist informaatikat õpetada – ja et asi purukuiva funktsiooniuurimise tasemele ei jääks, sai sinna genereeritud (ilmselt mingil määral selle MM-i materjali esivanematena) päris suur hulk lollakaid ülesandeid.

Muuhulgas meenub filtreerimisülesanne lennujaama reisijatenimestikust terroristi leidmisega (tolle nimi oli Salmo Nella), eriti aga pärast Jüri poolt pikka aega kasutatud lugu nokastanud onu Augustist, kes peab kõrtsist tulles üle kitsa silla koju pääsema (mida rohkem ta joonud oli, seda tõenäolisemalt teelt kõrvale astus).

Ühel aastal sai Dublinis lähetuses käidud ja tagasi tulles kogu kevadine proovieksam Iiri-teemalisena tehtud (alates Dublini lennujaamast ja lõpetades kohalike pättide, politsei ja Paddy O’Sullivani pubiga). Teisel korral oli eksamiteemaks Padavere rahvusvaheline lennujaam, kolmandal aga sealsamas toimunud suur autoralli “Padavere Post ’99”.

Hakkasin kettal ringi vaatama, mitmed ülesanded on veel täitsa säilinud. 🙂

Moblanäppimine

Eelmisel nädalal ilmus Fairphone 5 jaoks ka ametlik LineageOS-i tugi. Nagu juba varem kirjutatud, ei olnud FairphoneOS-il tegelikult häda midagi – ainus tüütu faktor oli kogu Google’i kupatuse kaasapanek, mistõttu seda tuli ka alailma uuendada. Nii et riskisin ja vahetasin mobla süsteemi juba vanast ajast tuttava Lineage’i vastu – viimati Samsungil oli 18.1 ehk Android 11 analoog, nüüd aga tuli versiooniks 21 ehk Android 14 (FP enda süsteem on versiooni 13 analoog).

Tegin selle õpetuse järgi ja väikeste konarustega läks kõik õnneks. MindTheGappsi ehk Google Appsi aseainet tuli paigaldada kaks korda, esimesel läks midagi viltu. Sättimist pärast siiski jätkus – muuhulgas ei toiminud (ka peale Google’i kontosse sisselogimist) Google’i kalender ja kontaktid.

Kalendri jaoks ei olnud muud varianti kui installida Google’i enda kalendriäpp (seda ei pea kasutama – vabatarkvaraline Etar hakkas peale teise äpi paigaldust tööle), kontaktide jaoks tuli leida rakenduste alt Google Play Services ja sellele kontaktidele ja telefonile ligipääsuõigused anda. Ei ole kõige ilusam lahendus – kunagi hiljem, kui vaba aega rohkem, peaks proovima üldse Google’ist vabaneda.

Aga vähemalt saab nüüd jälle kõnesid vastu võtta ilma ekraani pühkimata (helinuppude abil) ja äratuskella hommikuti kinni panna telefoni raputades. Mõlemad on väga mugavad asjad, mis vanal Samsungil töötasid ning FP enda süsteemis samas puudusid. Uuema asjana jätsin kasutusse Discreet Launcheri, millega jõudsin vahepeal juba sõbraks saada.

Kolledži 24. aastapäev

… peeti enam-vähem vanade traditsioonide kohaselt (tort + Limpa) maha IV korruse terrassil. Nägi mitmeid vanu tuttavaid ka. IT kolledži omaaegsest sisust on tänaseks üsna vähe alles jäänud, aga korraks oli vähemalt vana tunne tagasi.

Ja aastapäeva puhul otsustas üks pardimamma otse välisukse ette lillepotti endale pesa teha… Eks näe, kas ta peab seal tõesti lõpuni vastu.
Pardipesa lillepotis
(kolleeg Katrin A. foto)

APDEIT 04.06.24: part pidaski vastu – eile võttis ta jalad alla, uue pesakonna (seitse poega) sappa ja sooritas rahvamatka ilmselt lähima veekogu juurde. Suuna järgi otsustades sihtis ta teispool Raja tänavat asuvat Glehni kalmistu kanti. Mõned kolleegid olid lausa tänaval liikluse kinni pannud, et jalakäijad saaksid turvaliselt üle tee minna… Maja jututuba ülikooli Teamsis oli igatahes pilte ja videoklippe täis.

Nihkes tehisaru

Hea kolleeg, TTÜ suurandmete kaasprofessor Innar Liiv tegi iseenesest lihtsa, ent põneva katse ja küsis valimiskompassi küsimusi (mida tavaliselt kasutatakse vastaja maailmavaate tuvastamiseks) ChatGPT käest.

Tulemus aga ei ole üldse üllatav. Tehisaru “treenitakse” tohutu hulga talle “sissesöödetud” andmete abil. Seega esiteks loeb see, kes on nende sissesöödetud andmete autor ja mida tema maailmast arvab. Teiseks valib need andmed välja ja söödab sisse keegi, kelle maailmavaade seeläbi samamoodi tehisarule edasi kandub (inimene, kes usub näiteks astmelisse tulumaksu, valibki vastavad andmed, kasvõi alateadlikult).

Nii et läänemaailma ülikoolides selle sajandi jooksul toimunut arvesse võttes ei ole absoluutselt üllatav, et tehisaru on pesuehtsaks sotsiks õpetatud. Hulluks teeb asja see, kuidas järgmine põlvkond inimesi üles kasvab.

Omal ajal said N. Liidu sügavustest välismaale pääsenud rämeda kultuurišoki osaliseks. Võimalik, et tulevikus võib läänemaade inimestega, kes enda ideoloogilisest mullist välja lähevad, samamoodi juhtuda.

Telefonivahetus

Sämm laulis ikka päris kaua – Samsung Galaxy S5 sai soetatud 2014. aasta keskpaigas, nii et peaaegu kümme aastat. Kroom kulus maha ning lõpuks läks katki ka laadimisava kate (mida juba 2014. aasta hindajad kehvaks pidasid) – aga alles poole aasta eest. Algne Android sai vahetatud LineageOSi vastu ning sellega töötas telefon aastaid.

Aga juba mõne aja eest oli kuulda, et ametlikku LineageOS 19.1 ehk Android 13 analoogi enam sellele telefonile ei tehta. Märtsi alguses teatatigi, et tuli 18.1 (Android 11) viimane uuendus ning rohkem ei saa. Seega tuli hakata ringi vaatama.

Vaja oli telefoni, mis a) kestaks sama kaua kui S5, b) oleks töökindel, c) oleks võimalikult vaba tarkvaraga ning d) mitte väga antiikne juba ostes. Viimane punkt jättis paraku välja Replicanti-põhised, küll täiesti vaba tarkvaraga, ent aegunud asjad. Töökindluse taha jäid veel mõned vaba tarkvara projektid.

Lõpuks võtsin hollandlaste Fairphone 5 – otsustas lubatud kümneaastane eluiga, modulaarsus (vahetada saab 10 eraldi juppi, sh muidugi ka akut), mingil määral ka väidetav “rohelus” (Kakk on endiselt mõtteviisilt roheline, ehkki praegust rohepööret ulmeliseks totruseks peab). Tarkvara on Fairphone OS – Android 13 põhine, aga üllatavalt sodivaba (sisuliselt võrdne LineageOS-iga) süsteem. Varasemad mudelid 4 ja 3 on saadaval ka eelpaigaldatud LineageOS-iga, seega ilmselt on arvestatud selle peale kolimisega ka 5 puhul ja tõenäoliselt tulevikus võtan selle ka ise ette (ehkki ka praegune süsteem lubab viit suuremat Androidi versiooniuuendust – sama palju elas üle ka S5 LineageOS-i peal, mille põhiversioonid üldjuhul vastavad Androidi omadele).

Ülekolimine läks ladusalt ja kõik vajalik hakkas ilusti tööle. Väiksemaid teravaid nurki oli (näiteks ei ole FP-l enam füüsilist esipaneelinuppu ja enamik asju tuleb ekraanilt teha). Vaikimisi ekraanihalduri (launcher) asendasin Discreetiga (tarkvara osas läks F-Droidi varamu lisamine ladusalt ning üldjuhul üritan tarkvara ainult sealt paigaldada).

Nii et vaatame, kui kaua see aparaat kestab. 🙂

Loll, aga järjekindel

Keegi tont üritas Budokani veebi ukse taga paroole proovida. Suht igapäevane asi, aga seekord tuli ta 300+ masinaga robotvõrguga. Lollina näitas end aga seetõttu, et proovis vaid üht (olematut) kasutajat ja lasi kogu botnetile kahekuulise bänni panna. Aga ju ta otsib järgmised masinad.

Geograafia oli seekord päris huvitav – peamiselt India, aga oli ka jupp Aafrikat, mõned saidid Euroopast ning isegi paar jaapanlast.

APDEIT 04.04: jätkus ka järgmisel päeval. Lihtsalt tilgub ca pooletunniste vahedega.

Deklarikeeramine

Laupäeva õhtupoolik läks tuludeklaratsiooni tähe all.

Väga hull ei olnud, aga kiikse esines küll. Eeltäidetud deklaril oli kogu välisaktsiate värk põhikontole seekord üldse lisamata jäetud, see-eest oli seal PIK, mida üldse deklareerima ei peagi. Tuli kõik maha võtta ja käsitsi uuesti põhi-investeerimiskonto infoga täita. Firefoxiga läks deklar aeg-ajalt lolliks ja ruigas, et “teil pole seda õigust teha” – õnneks Chromium toimis paremini.

Ning kui rubriiki 8.8 ehk välismaal makstud tulumaksuga asjad sai panga maksudeklarist ära täita, siis 6.5 ehk väärtpaberirubriigi alla tuli need dollaritest eurodesse saada. Viimaks leidsin, et on olemas summaarne euroarvestus 8.8 all – lõin sinna ühe aktsia dividendid sisse ja sain nii kasutatava kursi kätte. Ainuüksi nende kahe rubriigi peale kulus vist ca neli tundi.

Ülejäänud asjad läksid libedamini. Eks nüüd ootab, mida teisel pool asjast arvatakse.

Külalised kolledžis

Mõne nädala eest küsis Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühendust vedav vana tuttav Leena, kas nad saaks ehk kolledžis enda arutelukoosolekut pidada. Kuna veidi varem sai neil ühel teisel üritusel veidi klaverdamas käidud, oli seltskond juba tuttav. Tuli ka idee meie maja robotitorkimist tutvustada. Paar head kolleegi olid lahkesti nõus appi tulema.

Vaade robotist
Janika vaates tehtud robotipilt – Kakk ajas saali poolt kägu vastu…

Üritus läks eile kenasti. Janikal õnnestus Düsseldorfist robotiga kohale tulla (tegelikult isegi kahega) ja vahva tutvustus teha. Muuhulgas oli ka juttu sellest, et kaugosalusroboti kasutaja ja ratastoolis olev liikumispuudega inimene satuvad sageli üsna sarnaste probleemide otsa (olgu see siis põrnitsemine, lollakad küsimused või isegi üle võlli abivalmidus).

Külalised jäid väga rahule. Aitäh Janikale, Katrinile ja Leole, kes appi tulid!

John Walker (mitte viski)

Tutvusin ühe huvitava inimesega. Kahjuks nii, nagu see sageli juhtub – tagantjärele.

John Walker asutas koos kaaslastega 1982. aastal Autodeski – firma, mis pani aluse AutoCADile ehk maailma levinuimale joonestus- ja projekteerimistarkvarale. Siiani on jäänud mulje, et Autodesk on olemuselt Microsofti-sarnane monopolist ning mitte ülearu armastatud.

Tuleb aga välja, et algus oli hoopis teistsugune. Firma rajati 13 “karvase” poolt (pilt siin lehel on üsna kõnekas), kes panid enda säästudest kokku 59 000 dollarit ja hakkasid välja töötama lihtsasti kasutatavat joonestustarkvara (esimesed versioonid olid mõeldud hoopiski Unixi tööjaamadele – tollased arvutid ja ka tarkvara olid ikka veel spetsialistide värk). John Walker on ühes enda kirjutises (vt allpool) öelnud enda kohta: “I’m an engineer by training, a computer programmer by avocation, and a businessman through lack of alternatives” ning samas tekstis selgitanud ka seda, miks ta end ja teisi endasuguseid “häkkeriteks” nimetab.

Seega oli AutoCAD alguses peaaegu klassikaline häkkeriprojekt (tõsi, vaba tarkvara ei ole see kunagi olnud, tegu oli algusest peale ärivaraga) ja tegijadki olid samast ooperist. Ja John Walker oli üks neid tarku inimesi, kes peale ettevõtte ülestöötamist taipasid õigel ajal kõrvale astuda ning hakata päris enda elu elama.

Ta loobus ettevõtte juhtimisest 1986. aastal (peale edukat börsileminekut aasta varem), jätkas töötamist programmeerijana kuni 1994. aastani – ja kui talle ettevõttes toimuv vastukarva hakkas käima (paraku asendusid häkkerid järjepanu pintsaklipslastega ning tulemuseks oligi selline, pigem ebameeldiv Autodesk, mida me viimastel aastakümnetel oleme näinud), lahkus firmast. 850 tuhande tollase maailma suuruselt kuuenda tarkvaraettevõtte aktsiaga ehk umbkaudu 45 miljoni tollase dollariga.

Walker kolis 1991. aastal Šveitsi ja tegeleski ülejäänud elu sellega, mis teda päriselt tõmbas. Pani püsti ühe naljaka nimega veebilehe (ühelt poolt on see paroodia USA Fermilabi aadressil, teisalt tähendab fourmi prantsuse keeles sipelgat) ja kirjutas sinna aastate jooksul terve hunniku põnevat lugemist (õnneks on olemas Interneti Arhiiv – seega kui ka algne leht peaks maha võetama, säilib materjal tulevastele põlvedele). Näiteks

  • Autodesk File – Autodeski ajalugu, aga mitte ainult; seal on ka üldist tehnikaajalugu ning sellisena on see väärt lugemine.
  • Hacker’s Diet – põnevas vormis kirjutatud õpetus nohikutele sellest, kuidas enda tervise eest hoolt kanda; suuresti Walkeri enda kogemuse pealt (väidetavalt 98 => 66 kg). Siit aga pärineb ka see eespool toodud tsitaat ning ka häkkeri mõiste on lahti seletatud.
  • The Digital Imprimatur – 2003. aastast pärit vägagi ettenägev kirjutis “Suure Vennaga” seotud ohtudest.
  • Tools for Online Privacy – hea sissejuhatav lugemine privaatsusest Internetis ja mõned abivahendid.
  • The Stratified Bible – huvitav töövahend Piibli uurimiseks (nagu arvutiteaduse suurkuju Donald Knuth, oli ka Walker kristlane).
  • Your Sky – onlain-planetaarium.
  • Blockchain Tools – mõned 2023. aastal loodud töövahendid plokiahela jaoks.
  • FourmiFood – mõned põnevad retseptid.

Juba see väike valik näitab ilmekalt, kuivõrd laia haardega see mees oli. Ja ta oskas elada – tasub eeskuju võtta.

Godspeed.