Rubriigi ‘IT arhiiv

Poleerib pingviini

02.03.2021

Aeg uuesti õppima hakata…  Aprilli keskel peaks LPIC-1 sertifikaadi aeg täis saama, seega peaks aprilli alguses uuesti IT Koolitusse eksameid tegema minema. LPIC-2 jaoks on ka korduvalt hoogu võetud, aga see tahab suuremat õppimist ning koroonast hoolimata on tegemist päris paksult (130 tudengit, 14 diplomandi, sel nädalal näiteks veel lisaks oma 15 tundi virtuaalseid – klapid, mikker ja MS Teams – kavandikaitsmiskomisjone). Seega tuleb esialgu taas olemasolevat pikendada. Niisiis: aa, bee, hakka pähe…

Kohe esimese veerandtunniga sai ka midagi uut teada: Mintis (ja Ubuntus) vastab /bin/sh -sümlingi tagant mitte Bashi (nagu võinuks eeldada), vaid hoopis väiksem ja kiirem Dashi käsukest. Vat siis.

Videovärk

26.01.2021

Üldiselt mulle e-õppe juures video kasutamine ei meeldi – tülikas luua, veel tülikam uuendada ja võtab palju ruumi. Sel semestril aga tuli ka e-kursuste avakohtumised ära jätta (vähemalt kaks esimest nädalat on ülikool distantsõppel) ja nii eesti- kui ingliskeelne tutvustus videosse teha.

Oli päris huvitav kogemus. Kasutasin kolleeg Joeli soovitusel OBS Studio nimelist vahendit (vaba tarkvara, kõik kolm suurt platvormi). Paar imelikku kiiksu leidsin, aga üldiselt sain kenasti hakkama (esimene pikem tulemus läks SPEAIT lehele üles).

LibreOffice ja Compiz

08.01.2021

Läpakas on Mint 20 Mate Compizi 3D-efektidega – eelistan akende vahetamiseks kasutada Ring Switcherit (töölaudade vahetamise kuubikut kasutan ka vahetevahel, aga viimasel ajal vähem, töötan enamasti ühel töölaual).  Mingi selle nädala uuenduse tulemusena ilmus veider puuk – Writeri (ja ainult, Calc ja Impress jäid korralikult tööle) käivitamisel oli selle aken läbipaistev, näha oli ainult aknapäis. Probleem esines nii eraldi tühja Writeri käivitamisel kui dokumendiga koos avamisel.

Viga on kirjeldatud siin – ja õnneks töötas ka sealsamas pakutud ümbernurgalahendus. Võtsin libreoffice-gtk3 paki maha ja panin libreoffice-gtk2 asemele. Dialoogiaknad näevad natuke vanaaegsemad välja, aga asi vähemalt toimib korralikult.

APDEIT mõne tunni pärast: GTK2 hakkas siiski Calci lahtripiiridega vigurdama ja tuli tagasi vahetada – ent veidral kombel hakkas GTK3 peale uuestipaigaldust tööle…

Metafoor

06.01.2021

Nokkisin täna kolledži adminnide praktikakaitsmisel paari ohvrit, kes oma praktika ühes Eesti riigiasutuses tegid. Kohati läksid seal ka muud tegevusekirjeldused sinna “Kuidas tehakse IT-d” (või Dilberti ja XKCD) kanti, aga IT-süsteemide administraatori lõpupraktika tegemist pea 100% Windowsi-põhises ettevõttes sai võrreldud autokooli selle variandiga, kus sõidetakse ainult automaatkäigukastiga ning lubadesse tuleb ka vastav märge (manuaaliga sõita ei tohi).

Lisaks sai selgemaks ka tõsiasi, et Windowsi massilise leviku taga riigisektoris on peamise motiivina tuvastatav asjapulkade hirm vastutuse ees – pappi pritsides (ka arutus koguses rahva raha raisates) on alati võimalik näidata näpuga kellegi teise peale. Ise tehes ja enda peaga mõeldes oleks see lihtsalt veidi keerulisem.

Uusaasta häkkeritega

01.01.2021

Lubasin mõne  nädala eest tudengitele, et uuendan aastavahetusel ESR Hacker-HOWTO tõlke ära (selgus, et viimasest torkimisest oli juba ligi viis aastat möödunud). Täna sai Viini kontserdi ja suusahüpete vaatamise vahel ära tehtud.

Kõigile külastajatele soovitakse käesolevaga head uut aastat ka. 🙂

Oeh

23.12.2020

Kulla ERR – kui tahate küberturbeteemadel lugu teha, siis Eestis on päris palju selle ala asjatundjaid. Miks te nende käest sedalaadi asjadele kommentaare ei küsi?

See jutt siin meenutab paraku “Häkkerite” filmi Richard Gilli. Juhtusin sama inimest kuulma ka laivis ühel selle aasta virtuaalkonverentsil, kus ta samamoodi “häkkerite kultuurist” rääkis – täielik puder klassikalistest tarkvarakogukondade häkkeritest ja internetipahalastest (piltlikult öeldes “siga ja kägu on ju mõlemad loomad!”).

Koroonaülikool

07.09.2020

Reedel hakkasid tulema teated, et TTÜ-s on esimesed nakatumised tudengite seas. Väikese kaalutlemise ja kolleegidega nõupidamise järel sai laupäeval kogu ITSPEA kursus viidud e-variandile (tavaliselt on see kavas kevadel). Lisaks kolis kursus Wikiversityst ära TTÜ IT kolledži wikisse – õppetöö jääb ka seal samasuguseks, lihtsalt Wikiversitysse tekkis eelmisel aastal paar imelikku haldurit, kes vajalikku sisu lambist ära kustutavad. Tuli teise liivakasti minna.

Tudengid suhtusid üleminekusse hästi, ainus  mure on taas kord nendega, kelle eesti keele oskus on ülikoolis õppimiseks selgelt ebapiisav. Sama jama on olnud juba paar viimast aastat (peamiselt on seni olnud tegemist Ida-Virumaa inimestega – paberil võib keeleoskus olemas olla, aga sisuliselt see väga sageli paraku ei tööta). Näis, kuidas seekord läheb. Kokku oli ÕISis hommikul 171 deklaratsiooni…

Kella 14-ks oli välja kuulutatud ülikooli infotund YouTube’i kaudu.  Värske rektori jutt oli paraku alguses vaevukuuldav, siis mattus korraga ingliskeelse sünkroontõlke alla, siis läks ca minutiks korda ning kadus seejärel lõplikult.  Siis tõmmati pidurit, lubati “5 minuti pärast uut katset” ja rohkem sinna ligi ei saanud (lõpuks saadeti  poole tunni pärast uus link).  Selliste jamade rohkus on üks peamine põhjus, miks TalTechi-trianglit pole võimalik tõsiselt võtta.

Mida muidugi ka ülikool siiani ära pole jaganud: kui kursus läheb e-õppe vormi, siis ei ole praktikas enamasti võimalik kahe õppevormi vahel pendeldada. Kui on e, siis on e. Kogu semestri vältel.

E-kursus on õnneks piisavalt hästi sisse töötatud, sellega ei tohiks probleeme tulla. Aga muudes ainetes võib küll asi kirjuks minna.

APDEIT 09.03: Kinnitasin ITSPEA deklaratsioonid ära – kuna läksime e-õppele, võtsin ikkagi kõik 173 nägu kursusele vastu. Eks näe, mis saab.

Serveriuuendus väikese kebrunniga

22.08.2020

Suvine serveriprogramm läks osaliselt metsa, kuna uuele kastile ületõstmine tekitas probleeme ning praeguse hooaja üritab veel vanaga vastu pidada. Eile sai tehtud süsteemiuuendus 20.04 peale – muidu läks ladusalt, ent pärast enam meilid läpakasse ei tulnud – Evolution teatas: “Error performing TLS handshake: A packet with illegal or unsupported version was received.” (hiljem lisas veel ühe teise, natuke erinevas sõnastuses teate). Meilid tulid postkasti kohale (Alpine’iga sai terminalist kätte), aga üle tõmmata ei saanud.

Sai torgitud nii ja naapidi, ei aidanud miski. Täna võtsin Dovecoti maha ja paigaldasin uuesti (suuresti selle juhendi järgi). Ja ennäe, tööle läks. 🙂  Kui enne õppeaasta algust jõuab, tuleks mõelda Wikiversity kursuse kolimisele kas siis Kakupessa või kuhugi kooli – Wikiversitysse on natuke imelikud inimesed valitsema pääsenud, kevadise kursuse juures pidi korduvalt tõestama, et sebra ei ole…

WordPress uuenes

12.08.2020

Eelmine nädalalõpp läks jälle WordPressi tõlkimise tähe all. Praegu sai kõik enda WP saidid 5.5 peale ära uuendatud ja vist toimib. 🙂  Kunagi oleks vaja kogu tõlge detailselt üle käia, praegu jõudsin vaid lisandunud osa (kokku ca 1500 fraasi – paarimärgilisest pika lõiguni) ära teha.

Jalgrattaga konverentsil

22.07.2020

Täna oli siis meie ettekanne HCII2020 konverentsil. Võtsin ratta ja sõitsin Birgy juurde teispoole linna (aitäh linnaisadele korralike rattateede eest!). Meie sessioon oli päris asjalik – erinevalt mitmest eelnevast sessioonist tekkis ka arutelu. Birgy pidas ettekande ja mina jorisesin tekstivestluses kaasa.

Muidu on konverentsi tase olnud kõikuv. Eilne keynote ehk põhiettekanne oli Gregg C. Vanderheidenilt, kelle kirjutisi lugesin juba 1993. aasta paiku, kui magistrandina tugilahendusi uurima hakkasin – suuresti ongi tegu selle valdkonna grand old maniga, kes nüüdseks seda rida uurinud üle 50(!) aasta. Ta pakkus välja, et tulevikus on digital affinity (eesti keelde võiks tõlkida ehk “digilembus”) üks määravaid isikuomadusi ja selle puudumine loetakse sisuliselt puudeks (sarnaselt autismi või Aspergeri sündroomiga).  Ja et tulevikus tuleks luua kõigile kättesaadav tehisintellektipõhine mehhanism (mida ta nimetas “infobotiks”), mis paljude erinevate kasutajaliideste asemel looks igale indiviidile tema võimeid ja võimalusi arvestades isikliku liidese.  Natuke ehk idealistlik, aga pani mõtlema küll.

Teiselt poolt aga on mõni külastatud sessioon olnud täis peamiselt Aasia inimesi, kes on masinlikult ja kehvavõitu inglise keeles oma jutu maha vuristanud ning mingit diskussiooni pole tekkinud. Õnneks aga on virtuaalkonverentsil sessiooni vahetada veel lihtsam kui tavakonverentsil.

Seega ütleks kokkuvõtlikult, et formaadi muutus on konverentsile isegi pigem hästi mõjunud. Ja jalgrattaga polegi enne konverentsil käinud (kahe otsaga sai tavapärase 25-km ringi ka kuhjaga täis). 🙂