Asotsiaalorav

Ei, seekord ei räägi kaklevatest karvastest akna taga. Need pole nii hullud.

Lihtsalt selle [L] interjuu peale tuleks kas Ansipi lemmiklauset tsiteerida või kasutada natuke teist varianti: Jumal, Sa näed ja ei mürista?!

Mõned pevkurismid:

* “Et oh ma kerjan riigi käest nii palju kui võimalik töötuskindlustushüvitist ja siis vaatan, mis saab.” (ministri arusaam töötuse põhipõhjusest)

* “Ei, kindlasti ma ei ütleks seda. See oleks ennatlik. Võib-olla ma ütlen seda kuu või kahe pärast. Kõigepealt ma pean tutvuma. Teiselt poolt, meile peab tulema sisendit tööandjatelt – mida nad ootavad ? Kui sisendit tööandjatelt ei tule, et keda tööturul vaja on, siis ei ole riigil midagi öelda ka ümberõppe korraldamise kohta.” (loe: las orjapidajad ütlevad, milliseid neegreid parasjagu tarvis on. Mind ei koti.)

* “Kui ta on hea inimene oma töökohal olnud, siis ma arvan et tal ei teki probleeme uue töökoha leidmisega. Külla aga kindlasti tal tekib mingi auk. Siis peavad aga pangad vastu tulema, pangad on ka korduvalt rõhutanud, et tulge rääkiga, kui teil on mingi mure.” (ministri arusaam töökoha kaotusest ja laenamisest)

* “Inimene vajab ju elukutset. Kõrgkoolide juures on seda äärmiselt raske teha. Kõrgkoolide juures toimub ikka teadustegevus. Kõrghariduse omandamine ei ole see, mis kiiresti ree peale aitab. Rahaliselt see ikka ei lahenda nende inimeste olukorda.” (loe: neegreid! ainult neegreid on vaja!)

* “Aga ei saa väita, et tööandjad ei võtaks neid (puuetega inimesi) tööle. Loomulikult on nendel väga raske saada. See sõltub ka puudest, kui on füüsiline puue, või vaimne puue. Sellest sõltub, millist tööd sa üldse teha saad.” (ministri teadmised puuetega inimestest)

* “Ma arvan et tööandjate peamine põhjus, miks neid tööle ei võeta, on see, et nende tööviljakus pole päris see. Kui ma pean punktist A punkti B jõudma mingi x ajaga, siis puudega inimesel võtab see lihtsalt kauem aega ja efektiivsus langeb. Kui see on vaimse puudega seotud, siis on võimalik neid rakendada täpselt nii paljudel töödel kui see puue võimaldab.”  (veel sügavaid teadmisi puudega inimeste kohta)

* “Arvan et see on hea, kui töötajal on natuke vastutust ja tööandjal on vastutust. See, et riiki petetakse – kui meil statistika näitab kui palju suusa MM ajal haiguspäevade arv suureneb, või OM ajal – see ei ole õige. Samamoodi on minuni jõudnud jutud, et ettevõtted, kellel on raskusi palka maksta ütlevad töötajatele, et ma ei maksa sulle 80 protsenti palka vaid ole haiguslehel ja riik maksab sulle. Kui sul ei ole süsteemis omavastutust siis minu arust on sinna sisse kodeeritud riukalik omakasu mentaliteet.” (minister teab kindlalt seda, mida Haigekassa ei tea)

HaaPee võiks minna …. Ärapanijasse. Ta on juristihariduse kiuste (või just selle tõttu…?)  huvitavam kui kolmteist Juurt ja Oja.  Ja ei teki seda ohtu, et teda keegi kogemata tõsiselt võiks võtta.

Aga tegelikult… Kakk teab, et rumalasti rääkida pole ilus. Kuid praegu on kange tahtmine minna Gonsiori tänavale tolle suure maja ette, tõmmata kopsud õhku täis  ja karjuda täiest kõrist: TÄITSA PERSES!!!

Ne pevkurit'!
APDEIT 28.02 – seoses eelöelduga soovitaks riigiisadele nõnda.

Tudengibaar

Eile toimus teistkordselt ITK-s tudengibaar – allkorruse kohvikust sai üheks õhtuks (kultuursemat sorti) õllekas. Lisaks pandi fuajeesse telekate külge üles erinevat sorti mängud.

Vahva mõte – õppejõud ja tudengid saavad vahepeal tavapärastest rollidest välja ja õlletoobi taga ilmaelu arutada (isegi rektor käis kambas). Kakk pole “väga õppejõud” kunagi olnud, aga ikkagi oli lahe, kui sellid tulid juurde ja tirisid poolvägisi “Guitar Herot” mängima – polnud seda kunagi varem proovinud (vastaseks olnud kolleeg Margus kah õnneks mitte). Nii et kaks patsiga poissi vehkisid teleka ees Nirvana taktis üksteise võidu kitarrikujuliste konsoolidega. Paganama lõbus oli. 🙂

Päris lõpuni ei saanud olla, tuli ära minna. Aga asi väärib kindlasti kordamist.

Tark mees taskus

RISO korraldas enda iga-aastase e-ühiskonna seeria jätkuna täna ITK-s sellenimelise konverentsi.

Algul plusspoolest – hea korraldus, palju tarku inimesi kohal (sh mõned, keda polnud aastaid kohanud) ja mõned asjalikud ettekanded.  Skype chat, mida seekord seinale ei pandud, läks kohati üksjagu läbuks kätte, ent sisaldas ometi erinevaid kasulikkke kilde siit-sealt.

Negatiivse poole peale jääb kogu asja kummitanud seosetus – eri jutud loopisid ikka suht eri suundadesse. Pealelõunane “visionääride” paneel aga teatas kohe kohale jõudes uhkelt, et ega neil kellelgi IT-alast haridust ei ole, mõnel ka majandusalast mitte. Pidasin ka varem [L] ITL-i suht kõikuva mõttega asutuseks (ja Microsofti kannupoisiks peale selle), aga nüüd kukkus arvamus sellest pundist veelgi. Erinevate vaimuvälgatustena soovitati Eestis Singapuri stiilis valitsuskord teha (kaheliikmeline parlamendi opositsioon) jne…  Täpselt seesama Tööandjate Keskliitu ja muid sarnaseid seltskondi iseloomustav jõmmkapitalisti mõttemall:  andke meile kiiresti palju vähenõudlikke mustatöölisi, meil on siva pappi vaja! Pluss veel – kui praeguses olukorras leiab mõni ikka veel, et viga on mitte tegijate, vaid müügimeeste puuduses, siis on midagi küll natuke paigast ära.

Läksin viimaks enne lõppu minema, mida ma tavaliselt üritustel ei tee.

Fixi kuulates

… tänases Vahur Kersna saates ei oleks küll uskunud, et tegu on 40-aastase bändiga, kes pole lisaks veel 5 aastat proovi teinud.  Evald Raidma lauldud “Veel üks laul” kõlas laivis pea sama hästi kui omaaegsel plaadil, tegu on kindlasti ühe parima eestikeelse poplauluga läbi aegade (ehkki väike eeskuju on kindlasti olnud biitlite “Hey Jude”).  Ning “Viimane mohikaanlane” rokkis samavõrd pilkelõbusalt kui siis, kui tsensorid selle pea kohe peale väljatulekut ära keelasid – tekstis esinevate selgete paralleelide tõttu.  Üksnes Toomemetsa hääl on veidi väsinud, aga isegi see vedas veel ühe klassiku, “Tsirkuse”, kenasti välja.

Väga suur kummardus bändile, kes laulab-mängib peale 40 aastat paremini kui suur osa praegusi eesti popiidoleid. Saates visatud kild 50 aasta kontserdist ei pruugi üldse sõnakõlks olla.

Europetised

Vahetevahel kirjutab Kakule mõni mugu Lääne-Aafrikast ja kutsub appi n+1 miljoni raha väljasahkerdamiseks surnud sugulase kontolt. Need naljad on hästi tuntud ja eriti vist kommenteerimist ei vaja.

Just lõppenud turvalisuskursuse järelkajana aga võiks igaks juhuks (ehk on mõnel kasulik teada saada, paljud kindlasti juba teavad)  mainida üht teist skeemi, mille tegelinskid täna kah ühe kirja postkasti libistasid.  Nimelt pakub seltskond sullereid teie firma tasuta registreerimist “EL firmade andmebaasis” – ilus suur lahtritega blankett, lihtsad küsimused, allkirja koht all.  Nagu ikka, peitub Saatan detailides – vahele poetatud tihedas ja peenes trükitähtedega kirjas (=> võimalikult raskesti loetav) registreerub allakirjutaja hoopis pättide “teenuse” kliendiks ja kohustub selle eest maksma 995 eurot aastas, kusjuures “leping” pikeneb automaatselt.    Arvestades meie inimeste lihtsameelsust ja lolluse massilist levikut on tegu küllaltki ohtliku pettusega.

Nagu sellistel juhtudel tavaks, viivad jäljed Euroopa Nigeeriasse ehk siis Rumeeniasse, ehkki kirjade järgi asuvad kontorid Utrechtis ja Londonis.  Kindlasti on Bulgaarias ja Rumeenias väga palju ausaid ja toredaid inimesi, ent IT vaatenurgast ei olnud nende nii kiire liituvõtmine küll hea idee – esimene on ajalooliselt tuntud viiruselabor ja teine väga suur petuskeemide pesa.

Lähemalt võib lugeda ka [L] siit.

OpenSim

Second Life’ist on juba juttu olnud. Juba aasta aega on ITK-l kavas end sinna püsti panna, nüüd on ka portugali magistrant Simão siin ning  lõpuks on vist õnnestunud isegi ITK tudengite seast huvilisi leida.  Kuid majanduslanguse tingimustes ei ole 35kEEK investeerimine virtuaalmaailma (isegi nii laialdasse ja õnnestunud maailma nagu SL) vist mõistlik – aga just sellises suurusjärgus oleksid kulutused, mis tuleks teha.

Appi tuleb [L] OpenSimulator ehk lühemalt OpenSim. Tegu on täiesti vaba harutootega (fork) ühest varasemast SL kliendist, millele nüüd ka vaba serverisüsteem taha aretatud. Süsteem on piisavalt ühilduv, et võib kasutada SL ametlikku klienttarkvara, mis tuleb lihtsalt suunata ringi teisele aadressile.  Serveripoolel on variante palju:

* ainult üks saar kohalikus arvutis –  peamine mõte on harjutada erinevaid ehitusvõtteid, et mitte mõnes suures keskkonnas marki täis teha.

* kohalik väike server ühe või paari eraldi saarega – sobib testimiseks ja näiteks kooli omalaadseks “virtuaalklubiks”, lisaks saab ka seal erinevaid asju proovida ja harjutada.

* kohalik serverivõrgustik (grid) – võimaldab juba suuremaid projekte.

* ühendumine [L] mõnda suuremasse võrgustikku (näiteks OSgrid on juba päris suur).

Panime mõningate huvilistega ITK serverisse üles ka [L] virtuaalmaailmade teemalise wiki, mis ehk ajapikku täienema hakkab. Samas masinas jookseb ka ITK-sisene proovisimulatsioon (esialgu ühel serveril, hiljem arendame suuremaks), kust ka allolev pilt pärit. Esialgu on see kättesaadav ainult majasiseselt.

ITK OpenSim

Muide, ehitamiseks vajalikku nodi (tekstuurid jms) leiab väikese guugeldamisega netist päris palju. Enamik on mõeldud suure SL-i jaoks, aga sobib kenasti ka OpenSim-ile.

Loomulikult, suure SL-i massifaktor ehk tuhanded kasutajad jääb ära. Haridusliku platvormina õppetöö läbiviimisel ei ole sellest aga kuigivõrd lugu – kohale tulevadki tegelased, kel asjaga pistmist on, virtuaalliputajaid ja muid sarnaseid pullivendi segamas pole.  Ja samas võimaldab täielik kontroll keskkonna üle teha täpselt seda, mida parasjagu tarvis.  Nii ongi juba mitmelt poolt kuulda, et haridusasutused OpenSim-i katsetavad. Täiesti võimalik, et sean ka Kakupessa omaenda virtuaalsaare üles – millega see ühendada ja millal, seda näeb juba hiljem.