Silt: vaba tarkvara

Microsoft õpetab… Linuxit paigaldama

Vanarahvas teab rääkida, et enne maailma äralõppemist pidavat ilmaelu puhta sassi minema. Kanad pidavat kuke moodi kirema, mehed naiste riietes käima ja nõnda edasi.

Mõned märgid kipuvad juba siin ennegi tõeks minema, aga nüüd on küll asi tõsine… Microsofti firma veebis on selline leht. Microsoft õpetab arvutisse Linuxit paigaldama.

Härrad Gates ja Ballmer, teie õudusunenägu on tõeks saamas. Ja see ei ole ESR, kes “Revolution OS“-filmi avalõigus ütleb hauataguse häälega “I’m your worst nightmare!”. Õudukas on palju, palju suurem kui üks vurrudega onu.

Mis edasi? Nagu klassik ütleb “Viimses programmeerijas“, “Armas jumal! Bill, Windows kuulutatakse freewareks!”?

Läpakauuendus: Mint 21

Otsustasin riskida ja peamise töömasina kohe mõne päeva pärast peale Mint 21 väljatulemist ära uuendada, et augusti keskel jälle tööle minnes oleks see asi päevakorrast maas. Mõned muljed:

* Seekord tegin kogu ketta puhtaks – ligi terabaidise kodukataloogi edasi-tagasi pumpamine võttis aega… no ikka korralikult.
* Muidu üsna lollikindlal Minti paigaldussüsteemil on endiselt nõrk koht alglaaduri paigaldamise juures. Eelmise versiooniga selgus, et see toimis ainult ilma võrguühenduseta paigalduse korral, muidu anti päris paigalduse lõpus fatal error ja visati välja. Seekord tekkis samas kohas jälle jama ning võrgu eemaldamine ka ei aidanud – selgus, et paigaldussüsteemile ei meeldinud kahe ketta (SSD ja HDD) tähiste järjestus (kumb on sda ja kumb sdb) ning alglaadur tuli paigaldada hoopis tagumise ketta algusse.
* ID-kaardi paigaldusskript ei tundnud (üsna ootuspäraselt) verivärsket süsteemi ära ja viskas paigaldusest välja. Tuleb install-open-eid.sh paigaldusskript mingis redaktoris lahti teha ja lisada Linux Minti juures  (rida 167) “case $release in” järele uus plokk – kopeerida 20. versiooni kolm tekstirida selle ette 21. versiooniks ja asendada Ubuntu versiooninimi focal uue jammy-ga.
* Pärast ülaltoodud pisikest häkki läheb ID-kaardi paigaldus kenasti, aga peale restarti enam asi tööle ei hakanud. DigiDoci tööriist oskas aga vea ära öelda: pcscd ehk ID-kaardi taustatarkvara ei pandud miskipärast arvuti käivitamisel tööle. Vea lahendab käsurealt sudo systemctl enable –now pcscd.service (ühekordselt, pärast hakkab asi kenasti tööle).
* Minti vaikimisi ekraanipilt 14″ ekraani ja 1920 x 1080 lahutusvõime juures on nõrgema nägemisega inimestele endiselt liiga kribu. Lisaks veebilehitseja jt rakenduste suurendusfaktorile tuleb väänata ka menüüs “Välimuse” all “Kirjatüüpide” sakis olevaid kirjastiile (panin 14-punktiseks) ja seal omakorda “Üksikasjade” all olevat DPI väärtust (keerasin 96 pealt 104-le).
* Varem kasutasin sisselogimisel “vana kooli” GDM/MDM sisselogimist Moria värava kujundusega. Nüüd aga sobitasin väravapildi vaikimisi sisselogimisekraaniga ja nägi peaaegu sama välja.

Aga üldiselt näib uus Mint olevat täiesti korralik tööriist. Compiz enda efektidega, Cairo-Dock jms “tilulilu” töötab ka kenasti.

Anna käsi pingviinile!

Ei, pealkirjast hoolimata ei tule juttu Eesti levimuusika ajaloost ja 90-ndate pundist, kes laulis/rääkis veel muudki, nagu “Kui käpp on maas, siis tuju hea” jms sousti.

Täna 30 aasta eest, 25. augustil 1991, saatis üks soomerootslasest kutt Useneti uudisegruppi comp.os.minix kirja selle kohta, et ta plaanib lasta välja uue operatsioonisüsteemi. Alguses oli sell veel nii tagasihoidlik, et ei tahtnud süsteemi enda järgi nimetada ja pakkus nimeks hoopis Freax – aga kuna ta sõbrale see ei meeldinud (ja sõber oli Soome ülikoolivõrgus suur nina), siis sai sellest Linux.

Vägev tee on maha käidud. Alguses oli see tudengi hobi, siis juba üle maailma “karvaste” mänguasi, siis läks järk-järgult asi tõsisemaks. Juba algne 90-ndate veeb levis enim LAMP-platvormi (algselt Linux, Apache, MySQL, PHP) peal, kuna see oli kaugelt kõige soodsam ja ka kindlam sellesuunaline lahendus. Ilmselt ei oleks ilma Linuxita tänast sotsiaalmeediat – kasvõi juba seetõttu, et nii Google kui Facebook elavad väga suurel määral selle peal. Ilma Linuxita poleks Androidi. Tänase taseme näeb ära Top 500 kvartaalsetest nimekirjadest – maailma 500 võimsaima superarvuti peal ei tööta juba aastaid ühtegi muud süsteemi.

Ise sai põhikohaga üle kolitud veidi hiljem, Mandrake Linux 7.0 “Air” peale – otsustavaks sai StarOffice 5.1. mis võimaldas Microsofti dokumendimonopoli murda piisavalt, et ülikoolis edasi töötada (esimesed aastad muidugi väikeste konarustega). Algaastatel juhtus korduvalt, et TTÜ tudengid nägid võõrast ekraanipilti ja küsisid: “Teil ei ole MS Office’it? (paus) Teil ei ole isegi Windowsi? (pikem paus) Kuidas te arvutit kasutada saate?”. Ja oli selge, et küsimus oli aus, mitte pullitegemine.  Ent vähemalt IT kolledži arvutiklassid on algusest peale ehk 2000. aastast olnud dualbuudis.

Aga kogu selle 20+ aasta jooksul ei ole kordagi tekkinud tõsist mõtet, et koliks Windowsile tagasi – viimastel aastatel on kahes lauaarvutis olevat Windows 10 (saadud koos koolist mahakantud ja odavalt ostetud masinatega) käivitatud enam-vähem kaks korda aastas uuenduste tegemiseks. Seda süsteemi ei ole lihtsalt vaja läinud (paar korda on aidatud mõnda Windowsi-hädalist ning üks kord sai TTÜ DigiTarkuse kursuse tarvis ekraanist ja menüüdest pilte tehtud).

Ja Pingviin kasvab aina suuremaks. Nagu Tuxi evangeelium ette nägi…

Uusaasta häkkeritega

Lubasin mõne  nädala eest tudengitele, et uuendan aastavahetusel ESR Hacker-HOWTO tõlke ära (selgus, et viimasest torkimisest oli juba ligi viis aastat möödunud). Täna sai Viini kontserdi ja suusahüpete vaatamise vahel ära tehtud.

Kõigile külastajatele soovitakse käesolevaga head uut aastat ka. 🙂

Eesti asi (heas mõttes)

Kuidagi libises uudis siiani radari alt läbi – Riigi Infosüsteemi Ametilt väga kiiduväärt algatus. Zoomi ei tohiks üldse kasutada, teine suur praeguse aja asjapulkade lemmik MS Teams on samuti nii ja naa (Linuxiga on võimalik kasutada, aga ainult beetaversioonis ning firma renomee ei luba hoolimata nende viimase aja Linuxi-suunalistest sammudest neid veel niipea usaldada). Lisaks mainitud vestlussaidile toimib ka eraldi Jitsi leht.

Kui lõpuks jõuaks selleni, et Eesti riik suudab toetada vaba tarkvara põhist elementaarsete lahenduste komplekti avaliku teenusena, oleks see üks selle kriisi suurimaid saavutusi. Lõpuks võiks aru pähe tulla ja välisfirmade nuumamise riigi tasemel ära lõpetada.

Nuhvlinäppimine

Kakk pole pikka aega tahvelarvutit (millele pakuti hiljem välja too pealkirjas kasutatud naljakas eesti vaste) endale vajalikuks pidanud, aga nüüdseks on kogunenud ridamisi ideid, mida sellega proovida võiks – ja pealegi ei tahaks sellist lünka teadmistes säilitada.

Nii saigi endale soetatud sedalaadi tehnika kohta juba üsna auväärses eas Samsung Galaxy Tab S2 – täpsemalt selle ligi 10-tolline WiFi-ga variant 2016. aastast. Et miks nii vana – nagu läpakast lendab kohe hankimise järel Windows ja asendub pingviiniga, nii on Kakk toiminud juba mõnda aega ka moblaga. LineageOS tegi juba selgelt vanast Android 6.0.1-st 9.x analoogi.

Mõningase näppimise järel tuli täitsa rahule jääda. Paigaldused läksid kenasti, kasutasin järgmisi linke:

Mis paraku tööle ei hakanud, oli Fender Tone App kitarrivõimendi juhtimiseks (üritab veel häkerdada, aga seda on ka teised netis kirunud). Järgmised katsetused tulevad Linuxi paigaldamisega (Kali jt).

APDEIT 1.02 – Fenderi võimendijuhtimine töötab juba mõnda aega. Nad tahtsid alguses ühendamise ajaks asukohatuvastuse sisselülitamist – pärast võib uuesti maha võtta, ühendus käib üle Bluetoothi. Nüüd on saundide vahetamine kõvasti mugavam ning onlain-saundipangast õnnestus leida mitu kuulsate sellide saunde jäljendavat asja (AC/DC ja ZZ Topi rokihääled, Gary Moore “Still Got The Blues”, Claptoni bluusilikud saundid ja muidugi mõista Brian May Red Speciali ahvimised). 🙂

Linux Journal lõpetab

Linux Weekly News teatab, et Linuxi-maailma üks teerajajaid, ajakiri Linux Journal lõpetab ilmumise.

Kurb muidugi, kuna viimastel aastatel on nad peamiselt vabatahtlike abiga vee peal püsinud. Nüüd on aga paraku ilmselt rahaasjad nii hulluks läinud, et enam ei saada hakkama (uudises mainitakse ka võlgasid). Viimaste vähendamisega saab neid natuke aidata – nimelt võib siit soetada endale 11,99 ameerika raha (ehk 10,54 euroraha) eest terve LJ seniste numbrite (1994 – 2017) arhiivi.

Kakk tegi diili ära ja tiris 700+ MB faili alla. Kohe alguse otsast lugema hakates võib sealt leida noore Linuse intervjuu ja veel palju põnevat (nüüd juba üsna) vanast ajast. Noortele pingviinidele soovitaks ka – saate natuke inimesi aidata ja mõistliku raha eest hulga huvitavat ja harivat lugemismaterjali.

Huvitav projekt

Avatud lähtekoodiga versioon Microsofti Visual Studio Code’ist on porditud päris mitmele platvormile.

OK, sellel firmanimel on paljude jaoks halb lõhn juures ning ka praegu ei ole üldse kindel, millise nurga alt embrace, extend and extinguish peagi paistma hakkab. Samas on MIT litsents väga levinud ning vähemalt selle koodibaasiga on otseseid sigadusi raske teha.  Ja kui keegi oleks veel kümmekond aastat tagasi pakkunud, et MS levitab tulevikus mingit mittetriviaalset tarkvara vabalt (Stallmani tähenduses), oleksid paljud ilmselt küsinud, mida huvitavat ütleja tarvitanud on.

Maailm muutub tõepoolest.