Silt: koroonaviirus

Koroonaülikool

Reedel hakkasid tulema teated, et TTÜ-s on esimesed nakatumised tudengite seas. Väikese kaalutlemise ja kolleegidega nõupidamise järel sai laupäeval kogu ITSPEA kursus viidud e-variandile (tavaliselt on see kavas kevadel). Lisaks kolis kursus Wikiversityst ära TTÜ IT kolledži wikisse – õppetöö jääb ka seal samasuguseks, lihtsalt Wikiversitysse tekkis eelmisel aastal paar imelikku haldurit, kes vajalikku sisu lambist ära kustutavad. Tuli teise liivakasti minna.

Tudengid suhtusid üleminekusse hästi, ainus  mure on taas kord nendega, kelle eesti keele oskus on ülikoolis õppimiseks selgelt ebapiisav. Sama jama on olnud juba paar viimast aastat (peamiselt on seni olnud tegemist Ida-Virumaa inimestega – paberil võib keeleoskus olemas olla, aga sisuliselt see väga sageli paraku ei tööta). Näis, kuidas seekord läheb. Kokku oli ÕISis hommikul 171 deklaratsiooni…

Kella 14-ks oli välja kuulutatud ülikooli infotund YouTube’i kaudu.  Värske rektori jutt oli paraku alguses vaevukuuldav, siis mattus korraga ingliskeelse sünkroontõlke alla, siis läks ca minutiks korda ning kadus seejärel lõplikult.  Siis tõmmati pidurit, lubati “5 minuti pärast uut katset” ja rohkem sinna ligi ei saanud (lõpuks saadeti  poole tunni pärast uus link).  Selliste jamade rohkus on üks peamine põhjus, miks TalTechi-trianglit pole võimalik tõsiselt võtta.

Mida muidugi ka ülikool siiani ära pole jaganud: kui kursus läheb e-õppe vormi, siis ei ole praktikas enamasti võimalik kahe õppevormi vahel pendeldada. Kui on e, siis on e. Kogu semestri vältel.

E-kursus on õnneks piisavalt hästi sisse töötatud, sellega ei tohiks probleeme tulla. Aga muudes ainetes võib küll asi kirjuks minna.

APDEIT 09.03: Kinnitasin ITSPEA deklaratsioonid ära – kuna läksime e-õppele, võtsin ikkagi kõik 173 nägu kursusele vastu. Eks näe, mis saab.

Tule kunn appi!

Ei saa mitte vaiki olla, nagu rahvalaul ütleb…

Eilsetes AK uudistes aeti taas tavapärast kägu. Siis aga lasti videolõiku, kus “reporter” seisis keset Telliskivi linnakut ja ruigas rõõmust selle üle, et ümbritsevad inimesed massiliselt viirusereegleid eirasid. Umbes samamoodi, nagu mõni põnn “näitab emmele” sellega, et pudru söömata või nina nuuskamata jätab.

Telliskivi linnakus on ilmselt juba by definition üksjagu süüdimatuid boheeme ning lõppude lõpuks käib isikuvabaduste alla ka õigus enda tervist hävitada või lausa end ära tappa – riik kätt ette panna ei saa. Samas ei tohiks sel juhul jääda lootma sellele, et kokkukeeratud suppi teised sööma peavad.  Sellise tolvani koroonaravi on täpselt sama kulukas kui mõne aruka inimese oma, kes on mõistlikust käitumisest hoolimata haigusega pihta saanud.  Ja kui inimene on otsustanud end koroona läbi ära tappa, siis ei tohiks ta põuepommari viisil teisi kaasa võtta.  Viimase paari päevaga on koroonanumbrid jälle selgelt tõusmas – peaaegu nullist on jõutud tagasi 14-ni. Kui kiiresti sealt edasi võib minna, on korra juba nähtud.

Nii et – Rootsi kunn, tule appi!  Võta see seltskond endale ja vii Stockholmi, kus nad saavad soovi kohaselt vabad olla. Elu lõpuni.

Koroonaturism

Praegusel 2+2 ajastul ei tasu rattaga kuhugi terviseradadele ronida, Pääsküla raba rajad on ka rahvast täis ja nii kitsad, et reeglitepärane möödumine on üsna keeruline.

Tasub aga hoopis teha ekskursioon linna taha maale, kuhu ikka veel uusasundusi rajatakse. Seal on piisavalt laiad teed (uutes elurajoonides on enamasti ka eraldi rattateed olemas) ja saab mugavalt rännata. Ainus häda on tuul, kuna need kohad on üldjuhul keset lagedat maad ehitatud.

Täna läksin läbi metsa ja väikeste tänavate Männikule, sealt tavapärast rattateed mööda Sakku ja siis keerasin… kuhugi. Algul kolasin Sakus, vaatasin ära sinna kerkiva uue kiriku. Siis kondasin mööda elurajoone ja karupeekohti, viimaks jõudsin Saue küla (mille olemasolu oli uudis – Saue vallas elasin vanasti ja linna teadsin ka, aga küla mitte) kaudu Kanamale. Sealt siis Sauele, Laagrisse ja koju.

Läbisõit tuli täitsa kohane – nelikümmend kaks kilomeetrit. 🙂

Eesti asi (heas mõttes)

Kuidagi libises uudis siiani radari alt läbi – Riigi Infosüsteemi Ametilt väga kiiduväärt algatus. Zoomi ei tohiks üldse kasutada, teine suur praeguse aja asjapulkade lemmik MS Teams on samuti nii ja naa (Linuxiga on võimalik kasutada, aga ainult beetaversioonis ning firma renomee ei luba hoolimata nende viimase aja Linuxi-suunalistest sammudest neid veel niipea usaldada). Lisaks mainitud vestlussaidile toimib ka eraldi Jitsi leht.

Kui lõpuks jõuaks selleni, et Eesti riik suudab toetada vaba tarkvara põhist elementaarsete lahenduste komplekti avaliku teenusena, oleks see üks selle kriisi suurimaid saavutusi. Lõpuks võiks aru pähe tulla ja välisfirmade nuumamise riigi tasemel ära lõpetada.

Nagu vanasti

Kes tahab kogeda seda, kuidas Brežnevi aegadel poes käidi, sel tasub täpselt südaööl minna Coopi veebipoodi.

Juba nädala ringis on Coopis kõik päevad, mida veeb ette laseb broneerida, kinni. Nüüd proovisin siis südaööd, kui idee poolest peaks kuupäev vahetuma ja uus tühi päev nädala lõppu lisanduma. Aga seda tegi veel n+195954 kodanikku.

Suutsin virtuaalküünarnukke kasutades “Tehniline tõrge”-teadetest (mida tuli järjest vist paarkümmend) ja virtuaalsest rahvamassist läbi trügida – kojutellimuste aadressivalik oli ka täiesti umbes, aga õnnestus endale suurem laar sööki nädalatagusesse aega toidukappi tellida (tellimuse sai õnneks varem valmis teha, säilib teatud aja ka brauseris).

Tõsine elamus igatahes.

Ohjah

See tekst siin on huvitav lugemine.  Soovitused sarnanevad igasuguste moodsate kampaaniate omadega, stiilis “kui kepid ringi, kasuta kummi!”.  See idee, et paroole (eriti pangakaartide jms omad) ei ole arukas veebilehitsejasse salvestada, ei näi üldse kellelegi pähe tulevat. Või et brauseritel on olemas privaatrežiim, küpsised jms saasta saab välja visata, brausereid on üldse erinevaid (kasvõi Brave) ning NoScript on üks kasulik jupp (Chrome’ile saab siit). Muust “raketiteadusest” (ära kasuta W….) ei hakka üldse rääkimagi. Või on CERT juba eos käed püsti tõstnud (dambjuuserid…)?

Selliseid kirjutisi on tegelikult vaja. Aga neid võiks kirjutada… teistmoodi. Päriselt ka, see oleks taas üks koht, kus ei tohiks lasta head kriisi raisku minna. Hädaolukordades jõuab inimestele reaalsus palju paremini kohale.

APDEIT 25.03: Täna hommikul sain postkasti kirja ühelt ehitusteaduskonna õppejõult, keda isiklikult ei tunne ja kes kutsus avama üht TTÜ enda SharePointis (!) olevat  PDF-i. Ei näppinud ja kustutasin (pärast hiljem mõtlesin, et oleks pidanud õppevahendina säilitama) – pealelõunal saatis IT-osakond üldise hoiatuse. M.O.T.T.

Esimene nädal

… kodust elu on möödas.

Siiani on üllatavalt normis. Ainus tõeliselt vihastav moment oli tänane kaubakuller – tõi tellitud trenniasjad kohale, aga oli umb-venekeelne (ei teinud ei telefonis ega kohapeal katsetki midagi eestikeelset kuuldavale tuua) ja distantsihoidmisest ei tundunud kah midagi teadvat. Nii et kui homme viirus välja lööb, siis on teada, kust see pärineb.

Tasemelt järgmine nuhtlus on taas kord Windowsi uuendamine ühes lauaarvutis – kui muus osas võib sellest süsteemist ehk veel eriarvamusi olla, siis selle uuendustarkvara on 100% “idiootidelt idiootidele”, ükski seda pidevalt kasutama nõustuv inimene ei saa päris normaalne olla. Sellest on aga juba varem kirjutatud, pole mõtet kordama hakata.

Muidu aga pole vigagi, seda tempo mõningast mahatõmbamist oli tegelikult väga vaja. E-poe saba ulatub muidugi juba nädalani (hommikul tellisin pühapäevaks), majandus lonkab täiega (ent seni, kuni ükski aktsia pankrotiga ei lõpeta, on tegelikult ostmine teemaks) ja massimeedia on taas lollusi täis pea tavapärasel määral – aga ilmad on ilusad (ehkki külmad), metsas saab käia, pilli saab mängida, vesi-elekter-internet on olemas, tööd on (täna oli küberite esimene nädalatähtaeg – nüüd on põhilised pikad tööpäevad esmaspäev ja reede) ja palka saab seni veel ka… Pole häda midagi.