TTÜ uus VPN

01.07.2021

Ülikoolist saadeti teade, et senine Toru VPN asendatakse eduVPNiga. Paigaldasin õpetuse järgi ära, paigaldus läks probleemideta, aga asi ei käivitunud – tuli veateade “Caught exception: namespace NM not available” ja IT-keeles öeldes “pang”.  Väike guugeldus andis lahenduse: juurde tuleb paigaldada pakk gir1.2-nm-1.0 (sürrimat nime ühele tarkvarajupile on raske välja mõelda… Paki nimi on ilmselt samal kujul Mintis, Ubuntus ja Debianis, mujal võib see miskit muud olla).

Ehk aitab mõnda, kel sama probleem.

Uus lüpsimasin Microsoftilt

30.06.2021

2015. aastal räägiti Windows 10 kohta sellist juttu. Nüüdseks on igavik otsa saanud ja räägitakse niimoodi.  Ja nagu alati sellisel juhul, on tulemuseks üksjagu paks jama. Ehkki Nadella ajastu Microsoft ei sigatse nii demonstratiivselt ja avalikult kui Gatesi ja Ballmeri aegadel, on nende Suure Venna käitumine üsna võrreldav õunapoiste omaga (eriti räigelt käib see Windowsi vaesematele ja võhiklikumatele mõeldud Home-versioonis).

Aga taas kord on see võõras mure. Kodus oleval kahel dualboot-lauamasinal (koolist soodsalt ostetud vanad õppetöömasinad, kus vaikimisi oli Windows peal) on Windowsi osas kogu selle aja jooksul olnud põhitegevuseks süsteemi uuendamine iga ca poole aasta tagant. Ühel korral oli vaja TTÜ DigiTarkuse kursuse jaoks Windowsi ekraanitõmmiseid teha ning paar korda näitasin teistele inimestele mingi asja lahendusviisi – rohkem pole seda süsteemi vaja läinud. Nii et kui Windows 11 peaks tasuta saama, siis tõmban tutvumiseks kuhugi peale, pärast mida jääb see ilmselt taas tolmu koguma.

Firefox ja PDFid

23.04.2021

Selgus, et Firefoxi uuendus versioonile 88 tõi kaasa ühe üsna küsitava väärtusega muutuse, nimelt lülitati vaikimisi sisse PDFides JavaScripti käivitamise lubamine. Seda on tarvis vaid väga väheste PDFide juures (peamiselt mõnede PDF-kujul blankettide täitmisel), küll aga annab seda kurjasti kasutada.

Väljalülitamiseks tuleb avada Firefoxi häälestusleht about:config, klõpsata kinnitusnuppu (“Jätkan ettevaatlikult”), kirjutada otsingusse pdfjs.enableScripting, klõpsata selle väärtusel (true) ja seada see false‘iks.  Nii saab vähemalt tundmatutest allikatest pärit PDF-e avada natuke turvalisemalt.

LibreOffice ja Compiz

08.01.2021

Läpakas on Mint 20 Mate Compizi 3D-efektidega – eelistan akende vahetamiseks kasutada Ring Switcherit (töölaudade vahetamise kuubikut kasutan ka vahetevahel, aga viimasel ajal vähem, töötan enamasti ühel töölaual).  Mingi selle nädala uuenduse tulemusena ilmus veider puuk – Writeri (ja ainult, Calc ja Impress jäid korralikult tööle) käivitamisel oli selle aken läbipaistev, näha oli ainult aknapäis. Probleem esines nii eraldi tühja Writeri käivitamisel kui dokumendiga koos avamisel.

Viga on kirjeldatud siin – ja õnneks töötas ka sealsamas pakutud ümbernurgalahendus. Võtsin libreoffice-gtk3 paki maha ja panin libreoffice-gtk2 asemele. Dialoogiaknad näevad natuke vanaaegsemad välja, aga asi vähemalt toimib korralikult.

APDEIT mõne tunni pärast: GTK2 hakkas siiski Calci lahtripiiridega vigurdama ja tuli tagasi vahetada – ent veidral kombel hakkas GTK3 peale uuestipaigaldust tööle…

Serveriuuendus väikese kebrunniga

22.08.2020

Suvine serveriprogramm läks osaliselt metsa, kuna uuele kastile ületõstmine tekitas probleeme ning praeguse hooaja üritab veel vanaga vastu pidada. Eile sai tehtud süsteemiuuendus 20.04 peale – muidu läks ladusalt, ent pärast enam meilid läpakasse ei tulnud – Evolution teatas: “Error performing TLS handshake: A packet with illegal or unsupported version was received.” (hiljem lisas veel ühe teise, natuke erinevas sõnastuses teate). Meilid tulid postkasti kohale (Alpine’iga sai terminalist kätte), aga üle tõmmata ei saanud.

Sai torgitud nii ja naapidi, ei aidanud miski. Täna võtsin Dovecoti maha ja paigaldasin uuesti (suuresti selle juhendi järgi). Ja ennäe, tööle läks. 🙂  Kui enne õppeaasta algust jõuab, tuleks mõelda Wikiversity kursuse kolimisele kas siis Kakupessa või kuhugi kooli – Wikiversitysse on natuke imelikud inimesed valitsema pääsenud, kevadise kursuse juures pidi korduvalt tõestama, et sebra ei ole…

Läpakauuendus

10.07.2020

Täna hommikul andis läpakas Mint 19 teada, et ametlik uuendus 20 peale on saadaval. Riskisin ja proovisin kohe ära teha (enne tegin Timeshiftiga igaks juhuks süsteemitõmmise ka, juhuks kui midagi metsa läheb).

Võttis aega ligi tunni, aga siiani tundub küll, et kõik sõitis nagu mööda raudteed – täpselt etteantud suunas. Kaku põhiläpakas on pealegi mõnevõrra ebastandardse tarkvaravalikuga – mõned kohalikud serverid on peal, töölaud on Compizi ja Cairo-Dockiga. Kõik uuenes kenasti – seni ainus märgatud pisiasi on Compizi aknavahetaja (Ring Switcher), mille uuendus välja lülitas, aga piisas sätestest uuesti sisselülitamisest. Huvitav, et samas jäi Compizi “keerlev kuubik” ehk töölauavahetaja tööle.

Esialgse pildi järgi tuleb Minti tegijatele kõva kompliment teha.

Telefoniuuendus

09.06.2020

Suvine häkkimishooaeg on avatud – õppetöö ajal ei saa tehnikaga riskantsemaid muudatusi ette võtta. Nüüd on aga kool läbi ja võib hakata nokitsema.

Esimene samm oli telefoni (Samsung Galaxy S5, mudel F koodnimega klte) süsteemiuuendus. Android 10-le vastav LineageOS 17 on küll juba mõnda aega väljas, ent S5-l ametlikku tuge veel ei ole (mõnedel andmetel pidavat tulema teises järjekorras ehk siis levinumad mudelid saavad esimesena). On aga olemas mitteametlik väljalase, mida kasutasingi. Seega vajalik kraam on järgmine:

* LineageOS 17.1 mitteametlik versioon S5-le
* OpenGApps (arm, 10, pico)
* Magisk (ruutimiseks; esialgu pole jõudnud süveneda, kuna varasem versioon kasutas selleks teist tarkvara)

Enne paigaldama asumist aga tuleb paigaldada arvutisse vajaminev tarkvara ning telefoni piisavalt uus seadistussüsteem (recovery; kasutasin TWRP 3.3.1-e – selle uuendamine on muide võimalik ka seadistussüsteemi enda seest). Siinpool oli kõik vajalik juba arvutis olemas, aga näib, et seda kõike annab teha olemasoleva ametliku õpetuse järgi.

Paigaldamine ise ei erine kuigivõrd eelmise versiooni omast. Telefon tuleb USB-kaabliga arvutisse ühendada ja taaskäivitada seadistussüsteemi (hoides käivitamisel korraga all käivitus-, kodu- ja heli valjemakskeeramise nuppu, ameerika keeli Volume Up + Home + Power). Seal tuleb esmalt tühjendada olemasolev salvestusruum (ja vajadusel eemaldada krüpteering): valiku Wipe alt esmalt Format Data (sinna tuleb kinnituseks kirjutada “yes”), siis Advanced Wipe ja kustutada ära System, Data ja mõlemad Cache‘id). Seejärel liikuda menüüs algusse tagasi ning valida ADB Sideload. Telefon jääb ootele, arvutist tuleb järgemööda üles laadida kõik kolm eespoolmainitud faili (süsteem, OpenGApps, Magisk): adb sideload failinimi (vahepeal tuleb telefonis paar sammu tagasi teha ja iga etapi jaoks uus ADB sideload käivitada). Seejärel teha restart kas telefonist vastava ekraaninupu abil või arvutist käsuga adb reboot.

Kui kõik toimib, järgneb juba üsna tavapärane Androidi/LineageOSi seadistus – helin, sõrmejälg, ekraanilukk, F-Droid tarkvara jaoks jms. Esmamulje järgi väliseid muutusi eelmise, 16. versiooniga võrreldes väga ei täheldanudki.

Kui Google’it kasutada (põhimõtteliselt saab ka ilma – esialgu on minimaalne paigaldus kalendri kasutamiseks jäänud, aga piisava ajaressursi korral panen Kakupessa kalendriserveri ja viskan Google’i telefonist välja), tuleks igaks juhuks seaded üle käia ja kogu infokogumine minimeerida. Ja muidugi tasub telefon krüpteerida – vastava valiku leiab turvaseadete alt. Võtab paar tunnikest aega, aga käib üldjuhul automaatselt (aku peab olema peaaegu täis, muidu ei lubata krüpteerima hakata; vahepeal küsitakse alguses korra ja lõpupoole veel paar korda lukustusmustrit või -parooli).

Järgmine, juba märksa suurem ettevõtmine on kogu Kakupesa serverisüsteemi väljavahetamine. Uus riistvara, virtualiseerimine, uus süsteem, muudatused teenustes – seega tegemist (ja õppimist!) jätkub ilmselt piisavalt.

Meenutus

01.06.2020

… sellest, miks ma Apple’i kraami ei tarvita.

Tuli üks tuttav inimene (teise eriala pealt ja üsna IT-kauge), palus endale netist ühe raadiosaate alla tirida ja tema telefoni (iPhone 6) laadida. Tirisin saate alla, panin m4a-failina Kakupessa, saatsin lingi.

Mõne aja pärast tuli teade: proovisime igapidi, ei saanud. Eks proovime siis siinkandis.

1. katse. Aiföönile USB kaabel külge, teine ots Linuxi läpakasse.  Ühenduste lubamise järel antakse “tundmatu viga”, kõige lähem asi ligipääsule oli akna avanemine, kus pealkiri viitas telefonile, sisu aga puudus. Guugeldasin, leidsin paar läbi-ussi-sellesamusegi -retsepti, kuidas aifööni Linuxile selgeks teha, aga ussi-seesamunegi näis nii palju aega võtvat, et esialgu loobusin.

2. katse: Bluetoothiga saatmine. Telefoni ja arvuti paaritamine õnnestus (mõlemalt poolt vaadates), saatmine ebaõnnestus. Linux andis veateate, iOS ei kõssanudki.

3. katse: Kaku LineageOSiga Galaxy S5 Linuxi külge, fail telefoni (kogu protsess võttis ca 30 sekundit) ja üritus Bluetoothiga telefonist telefoni saata. Sama pilt: Samsung teatab “Ebaõnnestus”, iOS ei kõssa absoluutselt.

4. katse: aifööni WiFi parameetrid sisse ja Kakupesast alla laadima. Õnnestus, aga… Saade hakkas mängima, ent salvestusvõimalust ei olnud kuskilt leida.

5. katse: serveris zip-iga saatefail kokku, proovib alla laadida. iOS ei kõssanudki.

Siis sai kopsik ja sai siiber… Tuttav lubas kusagilt Apple’i läpaka tuua ja sellega saab siis uuesti proovida.

NB! Täiesti võimalik, et ülalkirjeldatud protsessis mängis oma osa nii telefoniomaniku mõni teadmatusest tehtud apsakas kui ka Kaku vähene kogemus Apple’i kraamiga. Ent ka kõige raskematel Linuxi aegadel sajandi algaastatel ei olnud süsteemid reeglina nii põmmpäised kui nähtud iOS. Netis on inimestel õigus: Apple tõesti ühildub veatult… iseendaga.

Tabloopilt

30.01.2020

Täna hommikul tööle tulles näitasid kõik IT kolledži infotablood sellist pilti:
Missing license
Ei saa aru, miks peab sellise süsteemi loomiseks mingit totrat ameerika omandvara kasutama. See võiks vabalt kolledži sisene FLOSS projekt olla – keegi teeb diplomitööna valmis ja edaspidi hoitakse samuti tudengitööde vormis käigus.

Nuhvlinäppimine

27.11.2019

Kakk pole pikka aega tahvelarvutit (millele pakuti hiljem välja too pealkirjas kasutatud naljakas eesti vaste) endale vajalikuks pidanud, aga nüüdseks on kogunenud ridamisi ideid, mida sellega proovida võiks – ja pealegi ei tahaks sellist lünka teadmistes säilitada.

Nii saigi endale soetatud sedalaadi tehnika kohta juba üsna auväärses eas Samsung Galaxy Tab S2 – täpsemalt selle ligi 10-tolline WiFi-ga variant 2016. aastast. Et miks nii vana – nagu läpakast lendab kohe hankimise järel Windows ja asendub pingviiniga, nii on Kakk toiminud juba mõnda aega ka moblaga. LineageOS tegi juba selgelt vanast Android 6.0.1-st 9.x analoogi.

Mõningase näppimise järel tuli täitsa rahule jääda. Paigaldused läksid kenasti, kasutasin järgmisi linke:

Mis paraku tööle ei hakanud, oli Fender Tone App kitarrivõimendi juhtimiseks (üritab veel häkerdada, aga seda on ka teised netis kirunud). Järgmised katsetused tulevad Linuxi paigaldamisega (Kali jt).

APDEIT 1.02 – Fenderi võimendijuhtimine töötab juba mõnda aega. Nad tahtsid alguses ühendamise ajaks asukohatuvastuse sisselülitamist – pärast võib uuesti maha võtta, ühendus käib üle Bluetoothi. Nüüd on saundide vahetamine kõvasti mugavam ning onlain-saundipangast õnnestus leida mitu kuulsate sellide saunde jäljendavat asja (AC/DC ja ZZ Topi rokihääled, Gary Moore “Still Got The Blues”, Claptoni bluusilikud saundid ja muidugi mõista Brian May Red Speciali ahvimised). 🙂