Silt: tarkvara

Orjadel hakkab üle viskama

Sellist kogust kommentaare stiilis “¤%¤#?#&T#!# Microsoft, kolige Linuxile!”, nagu siin Slashdoti artiklis, polegi vist kaua aega näinud. 😛 Microsofti alamatel on viimaks kopp ees…

Ei ole (taas kord) enda arvutites Windowsi oma pool aastat käivitanud, ei ole neid plärakaid ise näinud –  aga sõbralik soovitus endale lihtsalt uus arvuti osta, kuna “meie seda süsteemi enam ei toeta ja uuendada siin masinas ka ei lase” kõlab tibake ülbelt küll.

Arvatavasti leitakse enne toda järgmise aasta oktoobrit mingi hea kõlaga põhjus Windows 10 toetust pikendada – aga alternatiiv võib olla ka see, et MS hakkab enda tavaarvuti-operatsioonisüsteemide ärile üldse käega lööma (ja kolib enda kupatuse ka Linuxile – veel tosina aasta eest oleks see ulmeliselt kõlanud, praegu enam mitte) ning üritab kasutajatelt pappi välja pigistada hoopis sinna peale ehitatud asjade eest.

Aga endiselt on see võõras mure.

Serveriuuendus

Täna sai Kakupesa server enne uue semestri algust edukalt Ubuntu 24.04 peale viidud.  Erinevalt eelmisest korrast pääses seekord üsna väikeste lammutamistega:

  • Veeb läks maha – varasem PHP versioon jäi ripakile ja tuli pärast käsitsi välja lülitada (a2dismod php8.1) ning uus moodul paigaldada (a2enmod php8.3).
  • PHP uuendus kaotas ära kaks PHP laiendust, tuli uuesti paigaldada (apt-get install php8.3-mbstring php8.3-intl).
  • Miskipärast jäi uuendusele jalgu OpenDKIM – võeti maha ja tuli uuesti paigaldada (apt-get install opendkim opendkim-tools)

Viimaks sai ka KakuWiki ära uuendatud 1.42 seeria peale – sel korral tuli andmebaasis suurem kolistamine (see tehti üsna põhjalikult ringi) ning peale uuendust karjusid kõik lehed “sisemist viga”. Lahenduseks oli LocalSettings.php sätetes $wgTmpDirectory-direktiivi väljalülitamine (kuna ma seal üleslaadimisi ei tee ja LaTEXit seal ka ei kasuta – teine võimalus on see ajutine kataloog korralikult ära häälestada).

Nüüd võiks jälle mõneks ajaks rahu majas olla. 🙂

Süsteemiuuendus: Linux Mint 22

Enne õppeaasta algust tuli enda kodused arvutid uuele süsteemile viia (praegu on kujunenud nii, et kõik tööarvutid on Minti peale jäänud).

Esmalt muidugi varukoopiad ja uuendused. Etteruttavalt: unustasin Firefoxi järjehoidjad salvestamata ja pidin need üsna ümbernurga taastama. Võttis aega, aga tehtud sai. Alustasin lauaarvutitest ja jätsin läpaka kui kõige tähtsama viimaseks. Ega’s midagi, mintupgrade käima.

Esimesena lõpetas arwen (veel omaaegse IT kolledži päritolu HP lauamasin, kasutusel videosuhtluseks ja “sõprade arvutina”, kui keegi tahab külla tulles midagi teha). Veidral kombel suutis peale restarti joosta kinni nii hiire kui klaviatuuri – recovery mode aitas välja, pärast seda oli veel vaja paigastläinud lahutusvõime korda sättida ja – tehtud!

Teisena elrond (natuke uuem HP Steami, Spotify ja kergema multimeediumi jaoks). Täiesti veatu uuendus, kõik jäi paika.

Viimaks aragorn ehk enda läpakas. Sinna on igasugu värki paigaldatud ja uuendus jäi kinni kunagisest katsetusest pealejäänud Postfixi taha. Install seisma, Postfix maha, apt’iga seis paika ja uus mintupgrade.

Üldiselt väga hullu ei olnud – katki läks ID-kaardi värk, TTÜ-s kasutatav Fortineti VPN ning miskipärast tiriti maha Cairo-Dock (samas Compiz, WiFi, heli jms, samuti kohalikud serverid jäid kõik tööle). Mõnevõrra totter oli Firefoxi totaalne uuendus, nõuti uue profiili tegemist. Ja nagu kiuste olid ka järjehoidjad kadunud.

Nuhkisin Firefoxi kataloogis ja leidsin ./mozilla/firefox/mwad0hks.default/bookmarkbackups alt hunniku .jsonlz4-laiendiga faile.  Tuli paigaldada paar juppi (apt-get install lz4 lz4json), tekitada käsuga lz4jsoncat algsefailinimi | jq > uuefailinimi uus .json-fail ning importida see Firefoxi. Täitsa toimis.

Kokkuvõttes läks siiski üsna libedalt. Järgmise nädala lõpus peaks avanema Ubuntu serveri uuendus 24.04 peale, siis saab Kakupesa ka ära uuendada. Võib tähendada poolt tundi – või täispäeva tööd, kui midagi peeti läheb…

APDEIT 09.09: Üks jama jäi siiski üles (aga see ei ole otseselt vist uue Minti viga): peamine uudiseallikas Liferea lõpetab peale uuendamist ca 10 sekundiga töö segmentation fault’iga. Liferea on kogu aeg olnud lihtne ja kiire, aga räigelt ebakindel asi – paraku kasutatakse tänapäeval vist RSSi ja Atomit nii vähe, et head ja töötavat alternatiivi on raske leida. Õnneks on voonimekiri (OPML) alles – ootan mõne aja (ehk loksub ise paika) ja proovin uuesti. Seniks panin peamised uudisevood meilide juurde Evolutionisse (kust nende kasutamine tegelikult kunagi algaski).

APDEIT 2: Tänase Evolutioni uudisevoogude osa on kahjuks kohmakas, võtsin ajutiselt kasutusele QuiteRSSi – on küll KDE/Qt rakendus, aga töötab üsna kenasti ja välimuselt Lifereast väga ei erine. Hiljem, kui Liferea korda tehakse, võib tagasi kolida.

Kaks korda aastas

… uuendab Kakk kahes lauaarvutis dualbuudis olevat Windowsi.

Mõlemad masinad on tavamõistes veel üsna pädevad, aga näe – Windows 11 jaoks “ei täida miinimumtingimusi”. Ega’s midagi, Windows 10 töötab esialgu veel ka, uuendab siis seda.

Peab ütlema, et esmakordselt ei tekkinud Windowsi uuendamisel tahtmist edenemisnäidiku peale undama hakata – vist esimest korda näidati edenemist suht arukal viisil, mitte hüpates 14% pealt 95% peale ja istudes siis seal kolmveerand tundi ilma mingi kommentaarita kinni.

Kogemusena päris hea vaheldus midagi teistsugust ekraanil näha. Aeg-ajalt on siiski vaja kas mõnd teist inimest aidata-õpetada või siis mõni Windowsi platvormi näide kuhugi õppematerjalidesse genereerida – seega on hea, kui mõnes masinas Windows olemas on. Aga tõsisemat praktilist kasutamist ei ole see süsteem juba väga kaua leidnud ning ilmselt ei muutu olukord ka edaspidi.

Tõlgib ja uriseb

Tõlkisin omal ajal WordPressi eesti keelde järjest ligi kümme aastat – seesama Jora siin mainib esimest tõlget versiooni 2.2 peale juulikuust 2007 (kohe pärast seda sai ka Jora ise WP peale kolitud).

Aktiivne tõlkeperiood sai läbi aprillis 2016 versiooniga 4.5, veel ühe tõlke tegin 5.5 peale augustis 2020. Täiesti tasuta – tõsi, kasutasin ka ise, nii et natuke oli ka “kel janu, sel jalad”. Viimastel aastatel aga hakkas see töö üha enam üle viskama.

Põhjusi on mitmeid, osa neist on seotud tarkvara disainiotsustega (plokipõhine leheredaktor oli suhteliselt loll mõte), kuid peamise asjana hakkas vastu täiesti mõõdutundetu eneseupitamine kõikvõimalikes tekstides (sh keskkonna enda teadetes). “Hurraa, nüüd saad kujundustes kasutada tehnikat X!”… No ei kõla täiskasvanult ju.

Tõlkijana aga ajas karvad põhjalikult turri tõlkefailide ülesehitus, milles üha enam kohtas inglise keele reeglite järgi joondumist (näiteks sõnade järjekord lauses on eri keeltes erinev, tõlgetes aga nõuti inglise keele oma ja märgiti tõlge vaieldavaks, kui lausejärjekord inglise keele omast erines). Juba väga habemega jama oli/on kuunimedega, mida WordPress tahaks miskipärast suurtähelistena ka teistes keeltes.

Nii et arvestades WordPressi rahvusvahelist levikut on tõsiselt imekspandav tegijate ignorants muude keelte eripärade osas. Seda näitab kasvõi seegi, et tõlkijatele suunatud kasulikke märkusi (näiteks seda,  kas “Character” tähendab konkreetsel juhul tegelast, iseloomu või hoopis tähemärki) tuleb tõlkefailidest tikutulega otsida.

Ja muidugi on süsteemi kasvades kasvanud ka süsteemitus terminoloogias ja väljendites. Ka pluginate ja teemade osas tundub süvenevat korralik kaos (veel üks küsitav idee oli vaikimisi kujundusteema väljavahetamine igal aastal, mis muudab väikese kogukonnaga keelte puhul teema tõlkimise üsna keeruliseks).

Omajagu aitab kaasa ka laiem (peamiselt võuktaustaga) uuslolluste laine inglise keeles – ehk tuntuim on “they” kasutamine “he” ja “she” asemel. Näib, nagu oleks WP tegijate seas millalgi eelmise kümnendi keskel haaranud seniste arendajate asemel juhtohjad keskmised müügiinimesed (tohutu enesehinnang ja vali hääl üritavad tasandada selget ebakompetentsust) või siis on ka WordPress hakanud valima tegijaid hoopis muude tunnuste alusel kui tehnilised oskused.

Kuna aga pärast 2020. aasta tõlget tundus eestindus üha enam soiku jäävat, siis nüüd suve lõpus otsustasin teha veel ühe tõlke WP 6.3 jaoks, mis just hiljaaegu välja tuli. WordPressi kui maailma levinuimat veebihaldussüsteemi on eestikeelsena hädasti vaja. Kõik eelnevalt mainitu on aga endiselt probleemiks ning paraku on jamad vahepeal kulunud paari aastaga veelgi süvenenud.

Seega eks elu näitab, kas jätkan kunagi veel eestindamist või mitte – ausalt öeldes praegu küll väga ei kutsu. Kasutamist jätkan esialgu seni, kuni saab klassikalist WP redaktorit kasutada ja ei pea plokindusega jaurama. Aga võib-olla tuleks ka selles osas hakata mõnd mõistlikumat alternatiivi vaatama.

Tõlkefail sai WordPressi saadetud, aga selle leiab varuvariandina ka siit.

TTÜ uus VPN

Ülikoolist saadeti teade, et senine Toru VPN asendatakse eduVPNiga. Paigaldasin õpetuse järgi ära, paigaldus läks probleemideta, aga asi ei käivitunud – tuli veateade “Caught exception: namespace NM not available” ja IT-keeles öeldes “pang”.  Väike guugeldus andis lahenduse: juurde tuleb paigaldada pakk gir1.2-nm-1.0 (sürrimat nime ühele tarkvarajupile on raske välja mõelda… Paki nimi on ilmselt samal kujul Mintis, Ubuntus ja Debianis, mujal võib see miskit muud olla).

Ehk aitab mõnda, kel sama probleem.

Uus lüpsimasin Microsoftilt

2015. aastal räägiti Windows 10 kohta sellist juttu. Nüüdseks on igavik otsa saanud ja räägitakse niimoodi.  Ja nagu alati sellisel juhul, on tulemuseks üksjagu paks jama. Ehkki Nadella ajastu Microsoft ei sigatse nii demonstratiivselt ja avalikult kui Gatesi ja Ballmeri aegadel, on nende Suure Venna käitumine üsna võrreldav õunapoiste omaga (eriti räigelt käib see Windowsi vaesematele ja võhiklikumatele mõeldud Home-versioonis).

Aga taas kord on see võõras mure. Kodus oleval kahel dualboot-lauamasinal (koolist soodsalt ostetud vanad õppetöömasinad, kus vaikimisi oli Windows peal) on Windowsi osas kogu selle aja jooksul olnud põhitegevuseks süsteemi uuendamine iga ca poole aasta tagant. Ühel korral oli vaja TTÜ DigiTarkuse kursuse jaoks Windowsi ekraanitõmmiseid teha ning paar korda näitasin teistele inimestele mingi asja lahendusviisi – rohkem pole seda süsteemi vaja läinud. Nii et kui Windows 11 peaks tasuta saama, siis tõmban tutvumiseks kuhugi peale, pärast mida jääb see ilmselt taas tolmu koguma.

Firefox ja PDFid

Selgus, et Firefoxi uuendus versioonile 88 tõi kaasa ühe üsna küsitava väärtusega muutuse, nimelt lülitati vaikimisi sisse PDFides JavaScripti käivitamise lubamine. Seda on tarvis vaid väga väheste PDFide juures (peamiselt mõnede PDF-kujul blankettide täitmisel), küll aga annab seda kurjasti kasutada.

Väljalülitamiseks tuleb avada Firefoxi häälestusleht about:config, klõpsata kinnitusnuppu (“Jätkan ettevaatlikult”), kirjutada otsingusse pdfjs.enableScripting, klõpsata selle väärtusel (true) ja seada see false’iks.  Nii saab vähemalt tundmatutest allikatest pärit PDF-e avada natuke turvalisemalt.

LibreOffice ja Compiz

Läpakas on Mint 20 Mate Compizi 3D-efektidega – eelistan akende vahetamiseks kasutada Ring Switcherit (töölaudade vahetamise kuubikut kasutan ka vahetevahel, aga viimasel ajal vähem, töötan enamasti ühel töölaual).  Mingi selle nädala uuenduse tulemusena ilmus veider puuk – Writeri (ja ainult, Calc ja Impress jäid korralikult tööle) käivitamisel oli selle aken läbipaistev, näha oli ainult aknapäis. Probleem esines nii eraldi tühja Writeri käivitamisel kui dokumendiga koos avamisel.

Viga on kirjeldatud siin – ja õnneks töötas ka sealsamas pakutud ümbernurgalahendus. Võtsin libreoffice-gtk3 paki maha ja panin libreoffice-gtk2 asemele. Dialoogiaknad näevad natuke vanaaegsemad välja, aga asi vähemalt toimib korralikult.

APDEIT mõne tunni pärast: GTK2 hakkas siiski Calci lahtripiiridega vigurdama ja tuli tagasi vahetada – ent veidral kombel hakkas GTK3 peale uuestipaigaldust tööle…

Serveriuuendus väikese kebrunniga

Suvine serveriprogramm läks osaliselt metsa, kuna uuele kastile ületõstmine tekitas probleeme ning praeguse hooaja üritab veel vanaga vastu pidada. Eile sai tehtud süsteemiuuendus 20.04 peale – muidu läks ladusalt, ent pärast enam meilid läpakasse ei tulnud – Evolution teatas: “Error performing TLS handshake: A packet with illegal or unsupported version was received.” (hiljem lisas veel ühe teise, natuke erinevas sõnastuses teate). Meilid tulid postkasti kohale (Alpine’iga sai terminalist kätte), aga üle tõmmata ei saanud.

Sai torgitud nii ja naapidi, ei aidanud miski. Täna võtsin Dovecoti maha ja paigaldasin uuesti (suuresti selle juhendi järgi). Ja ennäe, tööle läks. 🙂  Kui enne õppeaasta algust jõuab, tuleks mõelda Wikiversity kursuse kolimisele kas siis Kakupessa või kuhugi kooli – Wikiversitysse on natuke imelikud inimesed valitsema pääsenud, kevadise kursuse juures pidi korduvalt tõestama, et sebra ei ole…