Rämpsuuputusest

Tuleb kahjuks jälle uriseda.

Ars Technica teab rääkida, et viimastel kuudel on netis leviv rämps järsult kasvanud ja seda põhiliselt tänu botnettidele ehk siis totude arvutikasutajate käest võrkupidi kaaperdatud Windowsi masinate hordidele. Üks teine artikkel, [L] intervjuu soome pahavaranuhtlejate juhi Mikko Hyppösega, toob ära iseloomuliku statistika: vanadel mäkkidel on teada 50 viirust (MacOS X-il pole neid üldse), Linuxile ca 30 (kuigi Kakk pole 6 aastaga ühtegi kohanud), Symbianil 83 ja Windowsil … 140 000.

Mida me siit järeldada võime? Nii nagu president Põõsa juhitud riik keeldub lollaka järjekindlusega keskkonnakaitse-alastest lepetest ja toodab endiselt sama palju sitta (pardon) kui ülejäänud maailm, nii keelduvad seni miljonid juhmardid kasutamast mõistlikumaid lahendusi. Aga ilmselt pole kaugel päev, kus nii Põõsas kui tumbajumbad microdroidid pannakse lihtsalt fakti ette – samamoodi ei saa enam jätkata. Ehk nagu üks netikommentaator väljendus: kui kaua sa ikka lased naabri koeral enda lapsi pureda ja oma õuemurule hunnikuid teha…

Apdeit – [L] Registeris on ka samateemaline lugu, seal on mitu huvitavat linki. Kahjuks aga jäetakse täiesti mainimata asjade sellise seisu peamised põhjused (kergeusklikud spämmi õnge läinud ostjad seda kohe kindlasti ei ole).

Sünnipäev sirtakiga

Nimekaim Kaido Eriste (ehk [L] EKEK nomenklatuuris isa Thomas) pidas eile Pärnu-Jaagupis oma 40. juubelit ja koos sellega veel mitut perekondlikku tähtpäeva. Pikem seltskonnakroonika (samuti siinkirjutajalt) leidub [L] EKEK veebis, siia paneks ainult ühe tõsiselt laheda pildi, kus sünnipäevalaps koos teiste härradega sirtakit tantsib. 🙂

Sirtaki EKEK moodi

(märkus: algul tõmmati Kakk kah tantsima, aga hiljuti väänata saanud jalale see üldse ei meeldinud ja tuli järele jätta)

Läpaka süsteemiuuendus

Nüüd on kell üle kesköö ja läpakas edukalt ära uuendatud (et installitud oli kõvasti tarkvara, võttis uuendamine oma 3-4 tundi). Väikesi konarusi esines – tavapärane uuendusvalem apt-get update, apt-get upgrade, apt-get dist-upgrade jäi teisel sammul ühe paki taha (xfonts-intl-european) taha toppama, aga teise ja kolmanda sammu vaheldumisi laskmine tegi asjad korda (apdeit – nagu [L] Xubuntu ehk XFCE-põhise variandi release notes’ist järeldub, on tegu XFCE veaga. Kuna Kaku masinas on muule rahvale demomise huvides kõik peamised graafilised keskkonnad installitud, siis ilmselt XFCE uuendamine selle vea tekitaski. Nagu mõned teised siin kommenteerijad öelnud, läks nende install kenasti).

Meeldiva üllatusena jäi aga peale installi (vist) kõik paika – saund töötab, sõrmejäljelugeja töötab, 3D-desktop (Compiz, nüüdse nimega Beryl) töötab ka. Viimasel on kadunud ka häiriv graafikapuuk, mis jättis enamikul mängudel graafika napakalt läbi paistma (selle vastu aitas Dapperis käsureahäkk XLIB_SKIP_ARGB_VISUALS=1 , mis tuli käivituskäsu ette kirjutada). Uuenduse ja varasemate häkkide tõttu jäi kümmekond pakki (kogu Pythoni kraam ja x-window-core – ilmselt Compizi tõttu) uuendamata, ehk see läheb aja jooksul paika.

Aga muidugi uuem soft – Gnome, Evolution, Firefox (2.0), Wesnoth (1.1 seeria on tüki maad ilusam kui 1.0). Igatahes võib rahul olla. Seega tervitused neile, kes Windows XP 5. sünnipäeva pidasid – Kaku jaoks on see jätkuvalt võõras pidu.

E-hääletuse konverents

Kakk istub hetkel välisministeeriumi majas [L] Eesti E-riigi Akadeemia korraldatud konverentsil [L] “e-hääletamine ja valimised infoühiskonnas”.

Praegu on jutt enam-vähem poole peal, aga senistest ettekannetest on jäänud nii-ja-naa mulje. Juttu keerutatakse ikka poliitilise temaatika ümber. Ilmselt polnud ma ainus, kes Eesti 2005. aasta KOV e-valimisi jälginud šveitsi-saksa professori jutu peale natuke turri läks – jälle lendasid mingid vihjed “inclusioni” teemadel (loe: laske riigi struktuuride juhtimise juurde ka need tohmanid, kes pole siiani oma elukohamaa riigikeelt ära õppinud). No ma pole seni veel ühtegi nii lolli mitte-eestlast lähedalt näinud, kes ei suudaks elementaarset eesti keelt omandada. Aga võib-olla on nad siis ikkagi olemas…

Üks asjalik jutt tuli enne lõunat aga Ülle Madiselt. See oli märksa konkreetsem ning üks kõige huvitavam tähelepanek oli seotud välismaalt hääletamisega. 1992. aastal, mil see esmakordselt võimalikuks osutus, oli see kindlasti kallutatud – tollal said endale seda lubada vaid jõukad inimesed. Tänaseks on bussijuhid Soomes, kanakitkujad Iirimaal ja arstid Saksamaal, nii et elektoraat on tublisti laienenud.

Aga ikkagi – ei saa kuidagi mööda turvatemaatikast. Vabandan nüüd natuke kurja väidet, aga Eesti arvutikasutaja on lihtlabaselt liiga loll, et talle nii võimsat relva kätte anda. Kujutage ette hääletamisbotnette (mõne erakonna eetilist taset teades ei paneks seda üldse imeks; et vajalikke privaatandmeid meie riigis kätte ei saada, on ilmselt palju tahetud. Rääkimata sellest, et arvuti, millel on ID-kaardilugeja taga ja omaniku kaart PIDEVALT seal sees, on reaalselt eksisteeriv nähtus – olen mitut juhtu näinud) ja erinevaid identiteediga seotud seaduserikkumisi (eriti kuna korduv hääletamine on lubatud). Lisaks veel seni laialt kasutatava operatsioonisüsteemi lootusetu auklikkus.

Ja teine asi – kuidas läheb osalusdemokraatiaga kokku nõue, et valija peab soetama 1000-2000 krooni eest nõutavat tarkvara (kuna see, et Eesti e-valimised ei nõudnud erilist riistvara, oli ekstra positiivse faktorina välja toodud)? Mõtlen muidugi Windowsi – seni on asi suures osas MS-only. Lähiaastatel on ilmselgelt näha muude platvormide osakaalu tõusu ning riik peaks sellega arvestama. Kahjuks on tänini ID-kaardi tarkvara Maci ja Linuxi versioonid ainult üksikute fännide rida – Eesti riik on end selles küsimuses Microsofti vasalliks kuulutanud.

Nii et jah… Selle valdkonnaga ei ole päris nii “šeff lugu”, nagu hr. Ivar Tallo optimistlikult väljendus.

Apdeit – vahepeal oli kojusõit läbi uppuva linna ja Debelaki libauudiste kuulamine – tasemel nagu ikka, juttu tehti justiitsministeeriumi pakutud karistamatusseadusest (vastusena laste karistamise keelamisele sotsminni poolt leiavad nemad, et ka täiskasvanuid ei tohi karistada) ja poliitiliste parteide otsusest aasta aega poliitikat mitte teha…

Aga õhtu poole läks konverents huvitavaks. Esmalt esines Thad Hall Utah’ ülikoolist, kes kirjeldas heas mõttes ameerikaliku värvikusega USA poliitika kasvavat netistumist – võrgukampaaniad, ajaveebid, [L] YouTube jms. Vastukaaluna neokonide valitsusele valitsevad netimeediat liberaalid ja hoiavad sellega kogu kupatust mõneti tasakaalus. Väga hea poliitreklaami näide on Paul Nelsoni [L] “Sex Studies Ad”… Paralleelina võiks tuua 2003. aastal Rahvaliidu noorte (seekord isegi päris teraselt) tehtud [L] “Eediku ja Sputniku” (tollal olid kesikud ja reform ühes paadis; tänaseks on tegijatel vist piinlik, Eedik on nüüd suur sõber). Või muidugi ka näited nagu [L] miserable failure, [L] abiratas, [L] masendav ja [L] kohutav ehk siis nn. guuglipommid.

Rahvas naeris, seepeale hüppas püsti eelmist sessiooni modereerinud tehnokratt Pets (vt. ka tema [L] kirjutist konverentsist; seal on ka osa esinejate materjalidest), kargas arvuti juurde ja lõi suurele ekraanile [L] selle. Siis mõned naersid ja teised mossitasid.

Ja viimaks aeti rahva ette viie suurpartei esindajad, rivistati vastavalt poliitilisele spektrile kenasti üles (KE-SD-RL-IRL-RE) ja kästi e-valimiste kohta midagi arvata.

Esmalt oravapartei ja Silver Meikar. Pole reformikate fänn, kuid see mees jättis kogu kambast kaugelt kõige kompetentsema ja soliidsema mulje. Kommenteeris nii ajaveebindust (ise blogija ju), TOMi kui ka poliitikute enda vastutust. Hea näide oli elust enesest, kui kohaliku omavalitsuse töötaja talle saadetud DigiDoc’i dokumenti viiruseks pidas…

Sotsdemmi Mart Meri mainis digitaalse lõhe ohtu ka põlvkondade vahel (mis on teatud määral reaalne oht), aga ka mitte-eestlaste mahajäämust (ausalt öeldes – kui vaadatakse ainult idapiiri taha ja jälgitakse vaid sealset meediat, siis võivad kohalikud kasvõi kukerpalli lasta. Aus ja avatud mitte-eestlane on ammu juba integreerunud, teiste puhul ei näe erilist lootust).

IRL Urmas Reinsalu puudutas e-petitsioonide teemat ja asjaolu, et Eestis on suhteliselt hea seadustik rämpsulevi ja “Imre Perli tegemise” (illegaalsed andmekogud) vastu.

Ja viimaks siis keralased Evelin Sepp ja Jaak Allik. Teised rääkisid asjast, nemad ajasid parteilist hülgemöla. Kuigi jah, leedi E.S. kiituseks tuleb öelda, et ta ütles ausalt välja – KE jaoks pole see valdkond nende spetsiifilise valijaskonna tõttu (vanemad inimesed ja mitte-eestlased) eriti prioriteetne. Naljakas oli vaimutsemisüritus – E.S. üritas kasutada metafoori Godzilla ja King Kongi võitlusest, kuid ütles “Hong Kong” (no mida see linn Godzillaga teeb?)… Teine asjaosaline üritas ikka parteiliselt põhjendada, miks e-hääletus halb on. Mõnedes argumentides oli ka tera tõtt (eeskätt juba eespool mainitud masendav harimatus IT-turbe alal), aga esitus oli niivõrd rahvaliidulikult tühikargav, et seda ei saanud tõsiselt võtta. Pidevalt toonitati hirmu, et “äkki keegi mõjutab valijat” – isand Tallo küsis seepeale, et kuidas tolle mõjutamisega viimatiste Riigikogu presidendivalimiste ajal oli…

Nii et kokkuvõttes oli päris huvitav üritus. Läheks teinekordki.

Sikuta, sikuta…

Eile lasti ametlikult välja [L] Fedora Core 6. Nagu [L] The Register teab rääkida, ei pidanud Redhati vastav server koormale vastu ja andis otsad (Eesti peegel [L] Linux.ee peal jäi esialgu ellu ja Kakk sai oma lauamasinas proovimiseks vajalikud plaaditõmmised kenasti kätte). Ilmselt peab Punamüts oma serveriparki uuendama – enam pole aasta 1995, mil üksikud huvilised FTP purkide kallal käisid.

Näis, mis homme saab. Siis peaks ametlikult tulema välja [L] Ubuntu 6.10 Edgy Eft

Skaut on truu MPAA-le

Veel uudiseid Lol^H^H^H Ameerikamaalt.

Õhumüüjate ühendus MPAA on nüüd saanud hakkama [L] uue andeka asjaga. Skaudipoistele hakatakse jagama erilist teenetemärki mittepiramise ja vastava mindset’i promomise eest. Huvitav, kas selle alla käib ka kamraadide järgi nuhkimine ja pealekaebamine (mis on ju eriti skaudilik käitumine)…? Microsoft ju omal ajal seda “Nail the pirate” -kampaaniaga propageeris, praegu saab samalaadset skautlikku käitumist harrastada näiteks [L] ESA veebilehel.

Raamatusoovitus: Capitalism 3.0

Kuna viimased sissekanded on kippunud sinna kreiside kildude valda, siis nüüd üks tõsisem raamatusoovitus: Peter Barnesi [L] Capitalism 3.0 – A Guide to Reclaiming the Commons. Sarnaneb veidi Larry Lessigi teostega, aga on rohkem pööratud majanduse poole. Idee kapitalismi kolmest “versioonist” on huvitav, paralleeli annaks tõmmata ka Pekka Himase häkkerieetika käsitlusega.

Ja nagu üha enam häid raamatuid, tuleb ka see PDFina vabalt netti välja (CC BY-NC-ND all) veel enne, kui paberil raamat trükikojast.

Bostonis ei tohi kulli mängida

Kunagi rääkisid kohalikud irvhambad loo eesti ja soome laste ühislaagrist, kus eestlased tegid külalistele ettepaneku kulli mängida, mispeale nood kohkunult laiali jooksnud. Nüüd aga on ilma igasuguse kahemõttelisuseta kullimäng Jänkistanis Bostoni linnas ühes koolis lausa CNN andmetel [L] ära keelatud.

Eriti andekas on tolles põhjenduses too tore väljend “unsupervised contact sports”. Selle järgi oleks lausa pidanud käesoleva sissekande “Võitluskunstide” rubriiki panema… Huvitav, kuivõrd skisofreeniliseks saab üks ühiskond ikkagi minna?

Kes lõbusaid kommentaare tahab, lugegu [L] Slashdotti.