Jalutamas

Jõuluhommikul (või noh, -päeval) tekkis mõte minna vana tuttavat metsaalust kaema. Kunagi sai siinkandis ju kõvasti ringi konnatud – talvel kelkude-suuskadega, suvel rattaga või jalgsi.

Pääsküla raba on viimastel aastatel korda tehtud, ilmunud on laudteed, puhkepaigad ja infotahvlid. Kivimäe vanad liivakarjäärid, kunagine suur kelgutamis- ja suusatamiskoht, on aga seevastu üsna kõvasti võssa kasvanud. Ent tuttavad paigad olid ikkagi kõik.

Jõulud Pääsküla rabas 2013

Tuli mõte, et Iirimaal, Wicklow’ kandis võiks jõulud umbes nii välja näha. Soe, niiske ilm ja pruunikates toonides loodus…

Süsteemiuuendus: Mint 16

Viimaks oli aega ka läpakas ära uuendada. Väga suur uuendus see ei ole (lihtsalt enamiku tarkvara versiooninumbrid on edasi läinud), aga vähemalt paralleelne Ubuntu versioon (13.10) näis varasematega võrreldes veidi stabiilsem.

Üks pisike puuk ka – Evolution jäi peale uuendust ingliskeelseks, hoolimata muu süsteemi maakeelsusest. Ümbernurgalahendus leidus netist: tuleb minna tõlkefailide kataloogi /usr/share/locale-langpack/et/LC_MESSAGES ning seal luua sümbollingid Evolutioni kahe faili jaoks, andes terminalist käsud sudo ln -s evolution-3.6.mo evolution-3.8.mo ja sudo ln -s evolution-data-server-3.6.mo evolution-data-server-3.8.mo. Tegijate lohakusviga, aga vähemalt annab lahendada.  Loodetavasti tuleb kevadine pika toega versioon korralik – tavaversioonide toetus on Ubuntul ja Mintil nüüd nii lühike, et lihtsam on jääda suuremalt uuendama kahe aasta tagant.

APDEIT: Tegelikult oli siiski üks jama veel, RSSOwl ei tahtnud taas korralikult käima minna. Lahenduse leidis [L] siit.

 

Ikka juhtub

Sai käidud Ülemiste keskuses.  Oli teine hirmsasti üles kaevatud ja remondis. Aga seda juhtub ikka.

Hoopis naljakam oli aga üks suur reklaampannoo, mis promos kohalikku kinkekaarti. Sellel oli muude tegelaste kõrval prominentselt kujutatud ka üks lontu, kellel kõigi tunnuste järgi (hädine olek, süüdlaslik ilme) on kah just hetk tagasi juhtunud…

Lontul juhtus...

Foto on fragment Ülemiste keskuse tagumise sissepääsu juures asuvast seinareklaamist.

Kontserdielamus: Mäks & Co

Täpsemalt siis Tõnis Mägi, Tallinna Poistekoor ja keelpillikvartett. Toimumiskoht Kaarli kirik.

Algas nagu traditsiooniline jõulukontsert. “Kolm laeva”, “Püha öö” jne. Siis saadeti poisid puhkama ja Mäks tegi vahepeal puhta pulli elevantide ja päkapikkude teemal. Vahele mängisid keelpillikvarteti tüdrukud aga väga ilusates seadetes lugusid. Üldse oli selle kontserdi vaieldamatu trump seaded – tänu neile kõlas Mäks rokilikult isegi poistekoori ja keelpillidega.

Vist parim lugu tuli suht lõpu eel. “Pühendus” on muidugi Mäksi klassika, aga tavaliselt sellises kergelt svingivas bändiseades. Seekord “laulis tausta” poistekoori vanem seltskond ja kõlas ürgvingelt. Ka “Kesk võõraid välju” (mida polegi kaua kuulnud) ja muidugi klassikaline “Looja, hoia Maarjamaad” olid head. Mäks oli vist veidi külma saanud, aga proff laulja on ilmselt proff laulja igas olukorras.

Igati õige liigutus oli kohale minna.

 

Ahvileib

Esimene edukas katsetus ahjus banaani küpsetamisega tehtud… Polnudki miskit keerulist – tegin mitmekordsest fooliumist kausi (tegevuse käigus kangastus millegipärast peaminister…), panin sellesse kaks kooritud banaani, sinna otsa paar lusikatäit mett ning siis rändas kogu kupatus küpsetusplaadi peal praeahju.

Küpses 200 kraadi peal ca 20 minutit. Tulemus oli igati mõnus, suht sarnast asja pakutakse hiinakates. Järgmisel korral on kavas juba gluteenivaba paneeringuga eksperimenteerimine.

Saba raiumine jupikaupa

Kunagi oli sihuke paha nali… Kui vanasti oli kombeks teatud koeratõugudel  saba ära köndistada, siis olla üks väike poiss palunud: lõikame jupikaupa, siis on kutsul vähem valus.

Just seda teeb paraku praegu haridusminister enda Microsofti-diiliga. Selle asemel, et kulutada ressurssi ühekordselt koolitusele ja materjalidele ning olla seejärel lõplikult lahti ühe suurfirma oheliku otsast, valis tema aastakese pikendust Microsofti lõa otsas.

Ainus arukas põhjendus peitub psühholoogias. Nimelt ei suuda enamik pikaajaliselt räigelt petta saanud inimesi endale tunnistada, et lasid endal naha üle kõrvade tõmmata (no ma ei saa ju ikka nii loll olla, eksju…?).  Lihtsam on otsida vigu mujalt ja süüdistada kogu ülejäänud maailma.

Päris nii ei ole, et rumalad inimesed ostavad raha eest ja teised ostavad sama kvaliteeti ilma rahata”, ütleb minister. Kahjuks just nii see käesoleval juhul täpselt ongi.

Aa, ja “Eestis pole piisavalt vaba tarkvara spetsialiste”?  Tahaks küsida: mis selle tingis? Ega ometi need kõikjal nähtud “asjatundjad”,  kelle arust informaatika tähendab mehaanilises stiilis Wordi-Exceli-Powerpointi õpetamist (kuna see on “see, mida igal pool vaja läheb”)…?  Või käibki meil asi nii:

Joe:  Mis asjad need elektrolüüdid on? Kas te üldse teate?!
Riigisekretär: Need on… noh, asjad, millest nad Brawndot teevad!
Joe: Aga MIKS nad nendest Brawndot teevad?
Kaitseminister (peale mõttepausi): Sest Brawndo sees on elektrolüüdid.

(Pagan, “Idiokraatia” on jälle täppi pannud…)

Muide, ausalt öeldes on päris hea tunne töötada ühes vähestest Eesti õppeasutustest, mille lõpetajad saavad üldjuhul täiesti arvestatava kompetentsi ka Linuxi maailmast. Ükskord jõuab Kalev^H^H^H^H^Hmõistus koju nagunii – ja siis on meie vilistlastel tööturg seda suurem. 🙂

Intellektuaalne kapital?

Treenerikoolitusel pidas (väga huvitava) loengu üks juba üsna auväärses eas ja vaieldamatult asjatundlik inimene. Kui aga Kakk käis slaidide kohta küsimas (kuna teema jätkus eelmisest korrast, kui haiguse tõttu tuli kodus olla), siis öeldi “Ma ei anna kunagi slaide välja, see on minu intellektuaalne kapital!”.

Natuke arusaamatu. Tegu on selgelt tugeva lektoriga, kelle slaidid ei suuda kunagi teda ennast asendada (mõne väga lahja lektori puhul on see oht olemas). Slaidid olid pealegi üsna lakoonilises stiilis ega oleks olnud eraldi õppematerjalina päris efektiivsed, väga suur osa olulisest sisust tuli tegelikult jutuna peale.

Õnneks sai koolituselt kaasa ka põhiõpiku, kus on sama materjal kokkusurutumal kujul olemas – seega õppimise koha pealt suurt häda ei ole. Pigem on kahju, et asjatundlik koolitaja jätab kasutamata niivõrd olulise promokanali – klassikaline “ise ei söö ja teistele ei anna”-stsenaarium (võib 99,9% kindel olla, et neid materjale reaalselt ei turustata ja tegelikult puudub üldse legaalne võimalus nende omandamiseks – autoril pole selleks aega ega tahtmist, kirjastajat palgata ei ole mõtet).

Sel teemal leiab muide erinevaid pikemaid jorinaid SlideShare’ist – näiteks [L] see siin.

 

Jälle koolipingis

Kakk armastab aeg-ajalt jälle koolis käia. Aitab kolbasisest lubjakivi eemal hoida…

Seekord siis taas ports füsioloogiat, meditsiini, anatoomiat ja igasugust muud kraami. Kui korralikult koolis käia ja kevade poole ka eksamid edukalt teha, peaks saama III astme kobudotreeneriks.

Kahjuks läks esimene nädalavahetus paari nädala eest haiguse nahka, nüüd tuleb eriti korralikult nägu näidata ja tarkused läpparisse kribada…

Kummaline

Eilses näosaate finaalis tegi Jüri Vlassov John Lennonit järele. Päris hästi tegi – Lennon võinuks vanast peast täitsa sihuke välja näha, kui talle oleks päevi antud. Ainult et aktsent oli natuke häiriv.

Kummaline on aga esitatud laul – “Imagine” on tohutu ebakõla teksti ja viisi vahel. Viis on julgesti popmuusika ajaloo geniaalsemaid meloodiaid, ka seade on suurepärane. Tekst on hunnik ülespuhutud eluvõõrust, võrreldav “Kommunistliku partei manifestiga”. Täiesti hämmastav, kuidas muidu niivõrd terav, skeptiline ja kõiges kahtlev Lennon suutis korraga sellist mulli kirjutada…   Mine võta kinni.