06.2011 arhiiv

Tähelepanek

28.06.2011

Kui Eesti Kirikute Nõukogu seisukohavõtt mingis küsimuses saab sellises usuvaenulikus keskkonnas kui Delfi üsna ühehäälse (ehkki torinatega “ega ma muidu kirikut ei salli, aga…”) toetuse osaliseks, siis peab too seisukohavõtu objekt rahvale ikka tõepoolest vastuvõetamatu olema.

White Dress

25.06.2011

Veel üks kauane lemmik Tuubist üles leitud. Fantastiliselt ilus meloodia ja puudutav tekst (Marksi lugude tekstid on pea kõik kõvasti üle keskmise), hea esitus pealekauba (seda sündiklaveripartiid olen palju kuulanud ja loodetavasti sealt ka natuke õppinud).

Leidus ka [L] üks ilus artikkel laulja kohta (küll üsna vanast ajast). Eriti hea on Marksi lause selle kohta, et liiga vähesed kristlikud muusikud kirjutavad horisontaalseid lugusid – enamik tegeleb üksnes vertikaaliga. See peab paraku ka Eesti vastavas seltskonnas üksjagu paika.  Selles mõttes võiks võtta õppust eilegi ühest saksa kanalist jooksnud lõbusast komöödiast “Nunnad hoos” – sealt oli sama asi väga ilusti nähtav. Ühiskonnas levivate eksiarvamuste vastu ei aita miski paremini kui ise rahva sekka minek ja nende paikapidamatuse äranäitamine.

Too much ale, pal?

25.06.2011

Kui see [L] Telegraphi lugu oleks ilmunud Delfis või mõnes muus Eesti kanalis (üldine tase on suht võrreldav), oleks küll mõelnud, et mõni mees on jaani puhul end sassi kamminud. Aga paraku Britannias eriti jaani ei peeta ja tegelikult pärineb see nädalake jaanieelsest ajast.

Väga loodan, et tegu on vastutustundetu ajakirjanikuga, kes tolle onu jutu kontekstist on välja rebinud ja üritab sensatsiooni üles keerutada (või siis teeb katset kaht usundit üksteise vastu mängida). Absurdsete väidete osas annab isegi Kiviräha viimasele silmad ette.  Lugejad on kah suht tagajalgadele aetud – inglased vist üldiselt väga tihti 2000+ kommentaari ei kirjuta..

Aga kui tõesti sealmaal asjad nii on, siis on sügav jama majas.

Eelmise jätkuks

21.06.2011

… üks laul. Sobib mõttelt ja meeleolult väga hästi.

Jällegi Celtic Thunder, loo aluseks on aga [L] üks noist lugematutest poeetilistest keldi palvetest (mereteemalisi palvetekste on Hebriididelt teada palju, üks tuntumaid on ilmselt  [L]  Columbanuse “Paadilaul”). Sügav tekst (osa sellest gaelikeelne), tüüpiline nakkav iiri meloodia, üliuhke lauluseade ja vägevalt mehine esitus. Nüüd on siis järgmine “kuklas kummitaja” paariks päevaks olemas…

Barnabas 2011

19.06.2011

Isa Thomasel Pärnu kogudusest on tõeliselt hea nina huvitavate “nurgataguste” pühakodade peale, kuhu ta siis iga-aastasi Barnabase päevade palverännakuid korraldab.  Seekordne sihtkoht oli Suigu evangeeliumi kristlaste palvela, mille kohalikud mehed oma kätega enne viimast suurt sõda ehitasid. 60-ndatel võeti see ära ja tehti algul viljalaoks – kui tollaste kilplaste viljakotid põranda katki vajutasid, kästi maja elukorteriteks ehitada ja pandi sinna kohalikud asotsiaalid elama. Nõuka-aja lõppedes ehitasid elusolevad algsed ehitajad vanade meestena selle pühakojaks tagasi.  See ümmarguste akendega kõrge otsaviil ning vanade hallide telliste ja ronitaimede kombinatsioon tõi huvitaval kombel meelde Glendaloughi (kus sarnaseid asju küll paekiviplaatidest ehitati).

Seekordne rännak oli ses mõttes eriline, et kaasas oli ka piiskop Belmonte koos enda abi isa Bautistaga (väga vahvad ja vahetud  inimesed mõlemad). Leidsime palvelast ka suht töökorras klaveri ja korraldasime seal seltskonnaga väikese laulmise.

Tänud taas kord orgunnijatele. 🙂

Õpetajate leht?

19.06.2011

Küsimärk seepärast, et nad avaldasid kod. [L] Kivirähu järjekordse küündimatuse. Seda on refereerinud ka Delfi ja seal käib see sõnavabaduse alla, kuid ÕL peaks olema natuke konkreetsemalt professionaalne.  Seekord on autor oma mõtetes paraku veelgi sisutühjem ja punnitavam kui tavaliselt – argumendid hakkavad otsa saama?  Või on – Jumal hoidku – tegu “naa-nanna-naa-naa, ma ei kuule sind!” -fenomeniga?

Palgamatemaatika Eesti moodi

16.06.2011

Üsna õigustatud küsimus ühest netikommentaarist: kui Eestis “madala tootlikkuse” tõttu naeruväärset palka saaval inimesel suurenes välismaale samale tööle minnes palk kolm korda, kas tema tootlikkus kasvas siis imeväel kolmekordseks?

Pigem on “madal tootlikkus” tõesti kohalike ärikate mugav ettekääne teiste inimeste raha enda tasku toppimiseks. Eesti Panga tegelaste kommentaarid viimastel päevadel on aga üks kahest, kas totaalselt eluvõõrad (paarikümnetuhandene kuupalk võimaldab ju ka rämeda hinnatõusu tingimustes hakkama saada) või küünilised. Et ootame palgatõusuga veel natuke, kuni viimasedki asised tegijad välja rändavad…?

Shodan

11.06.2011

Ei mäletagi täpselt, kelle lause see oli: “Kakk tegeleb kõikide asjadega, mis ei ole puuetega inimestele kohased.”

Kunagi üsna palju nooremana (vist keskkooli kandis) ja omaaegsetes oludes sai võetud kolm sihti, mis tundusid tolles ajas üsna hullumeelsed. Kakk tahtis a) doktorikraadi, b) karate musta vööd ja c) Pontiac Firebirdi (ehk siis toda masinat, millest ühes kuulsas teleseriaalis rääkiv, hüppav ja isesõitev imeauto oli tehtud). Kõik, kes sellest kuulsid, vangutasid pead.

Doktorikraad tuli peale 11-aastast TTÜ-s rabelemist aastal 1999. 90-ndate algusepoole siinmail üsna sageli nähtud Firebird on paraku tänaseks juba nii uunikum, et sellega vist läheb raskeks. Aga ehk aitab enam-vähem võrreldava asjana välja käia Kaku Yamaha XVS-1100? Tsiklikooliga oli ilmselt rohkemgi tegemist kui autoga ning aparaat ise ei näe Firebirdist vähem cool välja.

Jääb veel must vöö. Karates on hetkel käes 2. sinine ehk 4. kyu, Ryukyu kobujutsus sinine ehk 2. kyu (pruuni ehk 1. kyu peale tõstmine on lähema aasta kavas).  Aga täna sai nominaalselt musta vöö tase (1. dan)  ikkagi ühes jaapani kunstis tehtud – Hontai Yoshin Ryu iaijutsus ehk ühes paljudest traditsioonilistest mõõgakunstidest.

Tegelikult algas asi eelmise sügise Käsmu laagrist, kus Kai Koskinen-sensei lasi kogu katadearsenali endale ette näidata ja seejärel ütles: “Treena kunnolla – ensi kesäänä tulee vyökoe kun Soke tulee tänne.”  Üllatus oli üsna radikaalne. Varem ei saanud eraldi mõõgakunstis eksamit teha, tuli teha komplektis jujutsuga – nüüd olevat ära muudetud. Ja traditsioonilise koolkonnana seal alla 1. dani eksameid ei tehtagi, järelikult…  Ning  Soke (koolkonna peamees ehk konkreetse kunsti tähtsaim tegelane Inoue Kyoichi Munenori) nina all tuleb seda teha??

Aga noh – pealik oli kõnelnud, nii saagu.  Vahepeal muidugi andsid traumad paraja põntsu ja trenni tuli vahe sisse. Aga viimasel ajal sai ikka harjutada – bokkenid olid ka kolledži kabineti nurgas ja lõuna ajal käis Kakk V korrusel rõdul katasid vehkimas.  Kuid täna oli ikka veel värin sees. Eksami toimumiskoht Hontai Taikail ehk koolkonna tipplaagris Soke ja ca 60-70 7 riigist pärit budoka osalusel ei teinud asja kuigivõrd paremaks.

Nojah, aga nüüd on asi ära  tehtud (natuke läheb aega, enne kui kohale jõuab). Kai-sensei muidugi pärast ütles, et “tehniliselt oli kõik OK, aga mida sa seal närvitsesid?”. Blääh…

Seega omaaegse II invaliidsusgrupi pealt on viimaks Shodan (1. dan) ära tehtud. Aga päriselt seda musta vöö punkti veel täidetuks ei loeks – seda võiks teha siis, kui paari aasta pärast Ryukyu kobujutsus (mis on füüsilisuse poolest võrreldav karatega – iai on natuke väiksema koormusega) kah 1. dan tehtud saab.

APDEIT 12.06: Täna anti sihuke uhke papüürus kah. Peale enda nime (katakanas paremal) ei saa ausalt öeldes sealt muust muhvigi aru. 🙂

1. dani tunnistus

Uus tase

10.06.2011

Päris huvitav oleks näha neid inimesi, kes [L] selle asjaga hakkama said.  Aeg-ajalt kohtab igasuguseid, aga et ühe inimese südames ja peas võib selline vaakum olla, on ikka veel üllatav.

Filmielamus: Gattaca

01.06.2011

Alguseks: suured tänud Oudekkile ja Garfile soovituse eest!

Seda filmi võib kommenteerida tavalise filmikriitikuna ja ka siis oleks hinnang väga positiivne. Väga mõjus lugu tulevikuühiskonnast, kus inimese saatuse määrab geneetiline kood. Ülihead esitused Ethan Hawke’iilt, Jude Law’lt ja Uma Thurmanilt. Pluss veel näide sellest, et tohutu pinge saab filmile peale keerata ka ilma actionita. See on sedasorti film, mida järgmisel ööl unes nähakse.

Aga võib kommenteerida ka reaalse maailma in-valid’ina. Kummalise kokkusattumusena ennustati ka siinkirjutajale 30 eluaastat (vahetult peale sündi veelgi vähem). Ning mitmed aspektid filmist said hoopis uue tähenduse.

Vahel tulebki ujuda nii, et tagasiminekuks midagi ei jäeta.