Kaku ajaveeb
AllSides on päris õpetlik asi.
Kas keegi on Eesti ajakirjanduses kohanud mõnd tõsist tsitaati seal pildil paremal pool asuvatest väljaannetest? Minu arust ongi Eesti meedias valitsevate lauristinlaste lubatav dieet piirdunud peamiselt The Guardiani, MSNBC, Politico ja NYT-iga.
Ja siis imestatakse, miks eesti meediat tõsiselt ei võeta ja tarbijaid järjest vähemaks jääb.
Talvisele remondile tuleb järg vannitoa ümberehituse näol – see oli ainus, mis 2013. aastal sisse kolides nägi nii viisakas välja, et jäi eelmise omaniku versiooni. Nüüd on aeg edasi läinud ja vaja põhjalikumalt üle käia.
Seoses sellega võib järgmisel kahel nädalal esineda aeg-ajalt elektrikatkestusi ja server võib ajutiselt liinilt maha minna. Sel ajal ei saa ligi veebile ja Kakupesa meiliaadressile – kirjutada saab aga ülikooli aadressile. Katkestused üritab muidugi võimalikult lühiajalised hoida. Kakk ise hakkab sel ajal rohkem diginomaadiks – aga vahepeal on kodus ka.
Tänasega võib selle kevade õppetööle joone alla tõmmata – viimased kolm juhendatavat said edukalt lõppkaitsmiselt läbi. Homme tuleb veel esmakordselt kaitsmiskomisjoni juhtida (eelkaitsmisel tegelikult sai juba korra proovitud, läks kenasti), aga õpilastega on selleks korraks joon all. Seega 2025. aasta kevadsemestri bilanss:
* ITSPEA e-kursus: deklareeris 64, lõpetas 45. Suurem osa neist, kes läbi ei saanud, tegelikult ei alustanudki – osalejad jäid üldiselt rahule. Ja mis oli huvitav: tehisaru abil kirjutamist esines kardetust palju vähem (ja mitmed ütlesid, et ise kirjutamine oli nende teadlik valik). Nii et võib-olla on kirjutamispõhine kursus siiski veel võimalik. Tõsi, suuremas osas oli siin sessioonõppe seltskond, kes on reeglina natuke vanemad (samas oli ka adminne, kellele see on valikaine).
* Sotsiaalmanipulatsioon: deklareeris 90, lõpetas 73. Sel korral tegin kursust üksi, kolleeg oli hõivatud perekondlike kohustustega. Aga läks samuti hästi – sünkroonne e-õpe näib ka rebastele sobivat. Ja partnerülikoolidest (EuroTEQ-võrgustik) tuleb iga aastaga üha enam osalejaid (tõsi, külaliste seas on reaalselt mittealustajaid ja varakult väljakukkujaid rohkem kui “kohalike” ehk meie enda rahvusvahelise küberiteseltskonna hulgas).
* Informaatika valikteemade kursuse küberohutuse moodul: deklareeris 32, (mooduli) lõpetas 29. See oli esmakordselt kavas ja mõeldud insenerierialade rebastele. Kursus läks kenasti, aga otsustasin selle mooduli ühele kolleegile edasi anda.
* Lõputööde juhendamine: 2 magistrit, 8 bakalaureust. Kirju seltskond: neli ukrainlast, kolm eestlast (ja lisaks üks Ida-Viru eestivenelane), türklane ja turkmeen. Hinded kokku 3 x 5, 4 x 4, 2 x 3, 1 x 2 . Üks diplomand võeti valmis lõputööga rajalt maha, ei pääsenud (minu arust üsna vaieldavatel asjaoludel) praktikakaitsmiselt läbi.
* Teadustöö: 2 + 1 ETIS 3.1 rubriigi artiklit (üks avaldati sel semestril, kirjutasime-esitasime eelmisel). Seekord tuleb jaaniõhtul ka teadust teha – rootslased seda püha ilmselt ei pea, igatahes toimub Göteborgis HCII 2025 konverents ja ma peame Birgyga seal ettekandeid tegema.
Üldiselt aga võib enam-vähem rahule jääda.
Täna möödus siis veerand sajandit IT Kolledži asutamisest. Huvitaval kombel on seda arvepidamist peale 2017. aastat jätkatud ning nüüd tehti lausa suurem tähistamine.
Tore oli näha üle pika aja paljusid vilistlasi ja ka mõnd vana kolleegi. Kalle tegi väga vahva ülevaate nendest 25 aastast ja praegune direktor Sirja rääkis tänasest kolledžist. Lisaks võeti jutuks veel mõned potentsiaalsed tegevussuunad.
Aga nagu ka ühelt kolleegilt vastuseks sain: see ei ole enam ikkagi seesama. Kahju, et Eesti üht unikaalseimat õppeasutust sellisena hoida ei suudetud. Praegu on potentsiaal midagi huvitavat üles ehitada täiesti olemas, aga see tuleb siis juba mingi uus asi.
… ehk “see asi on juba leiutatud”.
Täna räägib Juurikas Postimehes tehisrumaluse leiutamisest. Tore lugu igatepidi, aga tegelikult leiutasime me selle IT Kolledžis juba 2014. aastal. Tõsi, me nimetasime seda tookord tehisnõmeduseks, aga ilmselgelt on tegu sama asjaga.
Sai siin arutatud teemal, kuidas hoida kõikvõimalikke kaake erinevate salastatud materjaliga tegelevate seltsingute arvutitest eemal. Mingi osa sealsest seltskonnast usub paraku ikka veel igasuguste sertifikaatide jõusse kinnise lähtekoodiga tarkvara juures.
Mõned siinkirjutaja mõtted:
* kogu mänguväli piirneb ainult avatud lähtekoodiga, kinnine on a priori ebausaldusväärne
* valitud tarkvara lähtekood paigaldatakse (kindlam on offlainis) samadesse arvutitesse, kus see tööle hakkaks, ning tehakse sellele kohapeal koodiaudit
* auditi läbinud lähtekoodile tehakse kohapeal ./configure, make ja make install
* võimalusel peaks järgnema mõningane karantiini-/testimisperiood, kus reaalselt salastatud materjali kallale uut tarkvara veel ei lasta
* kui kõik eelnev on edukalt ühel pool, siis võiks reaalsete andmetega tööle hakata.
Selline lähenemine eeldab aga kaht asja:
* teenuste sisseostmise pea täielikku vältimist (kõiki tuleb pidada ebausaldusväärseks) ja toimetulekut majasiseste jõududega
* läbimõeldud uuendamisprotsessi üldise põhimõttega “nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik”
* väga põhjalikult testitud minimaalset tarkvaralist tuumikut (mille abil süsteem algkäivitada ja tarkvara lähtekoodist kokku kompileerida).
Nädalaga sai kirjutatud
Võiks varsti kriitikuks hakata… 😛
Teisel pool lompi hakkas onu Donald hammaste ravimiseks giljotiini tarvitama ja tekitas viimastel päevadel muu segaduse hulgas ka korraliku börsipaanika. Eilseks õhtuks olid mõned asjad kukkunud ligi poole võrra ja portfelli summaarne väärtus oli enam-vähem tagasi ajas peale koroonat.
Natuke sai seekord pokkerit mängitud – müüsin ära üsna USA-perioodi algusest peale kontol olnud AT&T (mille aastadividendid olid viimastel aastatel kukkunud 4% kanti, aga mis oli viimasel ajal uuesti napilt plussi kerkinud) ja panin saadud raha iisraellaste ZIMi. Nende kohta on terve viimase aasta jooksul väga vastukäivat infot levitatud ning viimane kvartal lõppes selge anomaaliaga – tulemused tulid tublisti üle ootuste ja dividend oli korralik (samas mitte liiga suur), kuid järgnes hoopis müügipaanika. Ju näeb, kuidas maikuu dividendihooaeg kulgeb.
Lisaks sai veel ühe natuke spekulatiivsema ostuna võetud väikeses koguses praeguseks päris alla kukkunud NVIDIAt (saab natuke kauplemist proovida).
Aga arvata on, et sedalaadi hullumaja lõputult kesta ei saa. Millalgi tuleb ka Ameerikal aru pähe tagasi. 🙂
Tsikli talvekorter Motodepoos oli makstud kuni 7. aprillini, seega kolis Kullionu eile jälle koju (esmaspäeval ei oleks hästi jõudnud järele minna). Õnneks oli veel viimane soe päev enne lubatud külma nädalat, nii et sõita oli mõnus. Tunne tuli tagasi peale paari kaheksat sealsamas poe juures umbtänavas, tänavale minnes enam probleeme polnud.
Kuna lubati külma ja vihma, tuli ratas kinni katta – ja keldrisse minnes suutsin tabaluku võtme lukuauku pooleks keerata… Tuli maale vanemate juurde lennata, ketaslõikur laenata ja enda keldrisse sisse murda (kah uus kogemus). Viimaks aga oli ratas kenasti katte all – öösel sadaski lumi maha.
Viimasel ajal on üha enam hakanud kohtama uudissõna ühe popi seadeldise kohta – “tuulegeneraatorist” on saanud “tuugen”. Polegi nii hull mõte. Küll aga peaks seda siinkirjutaja arvates käänama samamoodi “poognaga” – “tuugen, tuugna, tuugnat”.
(Meediainimestel on aga ilmselt endiselt üsna poogen, kuidas käänata.)