Oberblenderführer 2024

Juba traditsiooniline iga-aastane  turulkäik ja sealt maasikakastiga kojulaekumine (sel korral võtsin muud kraami ka) ning undamine ja nõidumine blenderiga. Hind oli kasti eest 35 eurot ehk kilo kohta 8.75, viimase aja hullu inflatsiooni tingimustes suht normaalne. Kvaliteet oli nii ja naa, aga külmkapi ja smuuti jaoks käib kah.

Sel korral vist piisab sellest ühest külmikuriiulist – eelmisest aastast on veel üks karp alles, kuna smuutisse sai vahepeal rohkem Coopis müüdavaid külmutatud vaarikaid-mustikaid pandud. Ja järgmisel suvel ehk vahetab köögitehnika välja, siis oleks hea külmik enam-vähem tühjaks süüa. Aga järgmise hooaja smuutide jaoks on nüüd üks põhikomponente jälle olemas.

Kullionuga küla peal

Esimese pikema sõiduna sai viimaks käidud külas Mella perel ja tema vanematel – sealsamas Kaiu külje all, kus kunagi jutuka-aegadel sai igasugust kino tehtud.

Sõit oli mõnus, aga ilmselt on Kullionu sarnaselt eelmiste ratastega rohkem linna(lähi)elukas – 90 ja isegi 110 km/h välja keerata ei ole probleem (jõudu on tal tublisti, 1133 kuubikut ikkagi), aga eriti minnes hakkas päris kõvasti vibreerima (tagasiteel oli juba rahulikum, ehk oli sissesõitmise asi – kuuendat käiku ei olnudki varem kasutanud, linnas ei lähe vaja). Paak on ka väike, sellega saab sõita kusagil 150 km ringis. Aga üldiselt liigub masin kenasti, ka amortide kohta (mida mõned on Indianil kehvaks nimetanud) ei saa midagi halba öelda.

Kohapeal sai jutustatud kõigi asjaosalistega (k.a. koer, kes alguses üksjagu lärmas, aga hiljem suur sõber oli) ja lõunat söödud, Mari tegi Lucasega tsikli peal pilti ka (nagu allpool näha). Hästi vahva oli.

Lucas Kullionu seljas

Olen kunn! (Luke Skywalker Kaiu moodi)

Kakk Siibri jaanilullad

Mõned varasemad kujutluspildid eesti rahva ühe jaaniaegse lemmiktegevuse teemadel…

***

Parmulugu

14.11.19

Keegi purjus Innokenti
turu peal lõi suurt lamenti:
“Pole raha maksta renti –
andke mulle kümme senti!

Kes mul’ annab kümme senti,
sellel’ teen ma presidenti!”
lällas joobnud Innokenti,
näidates neil tagumenti.

Ent kui toppis tagumenti
terve tuubi Pepsodenti,
ilmus neli tülpind menti –
viisid pokri Innokenti.

***

Laena mulle

05.06.22

Laena mulle punnivinna –
mul on tarvis jooma minna.
Minnes täna õhtul linna,
tõmban kuke kohe vinna.

Kuivaks joon siis terve linna,
maksmata ma jätan hinna.
Pargis rõõmsaks räuskan rinna,
jalgel viimaks kaotan pinna.

Kui sul pole punnivinna,
siis võid üldse … minna.

***

Parmulugu 2

juuni 2022

Silmis läik
junn on jäik
tarvis leida
väljakäik

Kannis sälk
hais on jälk
ahtrist kerkib
keravälk

Viimaks Toomas
täitsa koomas
kes tal käskis
käia joomas

Lahtiütlus: kirjutajal puudub arvestatav isiklik kogemus kirjeldatud tegevustega. See-eest on tal hea fantaasia.

Filmielamus: 44. laps

Täiesti üllatav, et 2015. aastal suudeti läänemaailmas selline film teha. Väga heade näitlejatega pealegi.

Karm ja jõhker lugu lastekodupoisist, kellest saab Stalini Venemaal NKVD ohvitser ja kes hakkab otsima lapsi tapvat sarimõrtsukat. Tom Hardy mängib peategelase välja kõige vähem halva tegelaskujuna, Noomi Rapace tema naisena toob välja sellesse rahvasse üdini sissekasvanud misogüünia ja Joel Kinnamani “paha mees” on ikka tõsiselt jälk.

Kogu pilt sarnaneb visuaalselt päris palju “Näljamängude” 12. ringkonnaga, ent eestlaste vanem põlvkond tunneb sealt ilmselt väga paljusid detaile omast kogemusest ära. Ja muidugi selgitab see film praeguseks väga suurel määral Ukrainas toimuva tagamaid. Üksikuid selge inimlikkuse välgatusi on ka, aga need ainult rõhutavad sellise asja erandlikkust.

Eraldi tooks välja kogu ühiskonna ülesehitamise vale peale. Alates ulmelistest valesüüdistustest, mida keegi enam ammu imeks ei pane, ja lõpetades stseeniga, kus filmi lõpus jõhkra madina järel kurjami tapnud peategelane temast seejärel avalikkuse jaoks kangelase teeb. Ja kogu see vale kasvab selgelt välja ühest kindlast ideoloogiast.

Pole ime, et paljudes kohtades see film ära keelati. Keegi oli ida pool virisenud, et miks filmis Nõukogude Venemaad Tolkieni Mordori (!) moodi kujutatakse. Tuleks nende endi ütlust kasutada: “Ära peeglit sõima, kui endal lõust viltu.”

Filmi avalause on ilmekas: “Paradiisis ei ole mõrtsukaid.” Nojah, kuni 1979. aastani eitas N. Liit ka puuetega laste olemasolu selles riigis (kunagi doktoritööd kirjutades sattus see info ette)…

Exceli MM ja väike nostalgialaks

Las Vegases toimub ikka põnevaid asju. Slashdotis kajastatakse ka seal toimunud MS Exceli maailmameistrivõistlusi.

Tegelikult see idee ei olegi nii totter, kui esmapilgul võib tunduda (ameerikaliku maailmamastaabi võiks muidugi ära jätta). Kaku kunagine magistrijuhendaja Jüri Vilipõld pidas Excelit informaatika õpetamise põhitöövahendiks (ja temaga sai omal ajal seetõttu kõvasti vaieldud).

Selles võib temaga nõustuda, et tabelarvutussüsteemid (NB! Mitte ainult MS Excel) on kasulikud töövahendid ning soovi korral saab nendega päris lõbusaid asju teha. Omal ajal doktorantuuris (ca 1994-1999) tuli elatise teenimiseks sedasama Exceli-põhist informaatikat õpetada – ja et asi purukuiva funktsiooniuurimise tasemele ei jääks, sai sinna genereeritud (ilmselt mingil määral selle MM-i materjali esivanematena) päris suur hulk lollakaid ülesandeid.

Muuhulgas meenub filtreerimisülesanne lennujaama reisijatenimestikust terroristi leidmisega (tolle nimi oli Salmo Nella), eriti aga pärast Jüri poolt pikka aega kasutatud lugu nokastanud onu Augustist, kes peab kõrtsist tulles üle kitsa silla koju pääsema (mida rohkem ta joonud oli, seda tõenäolisemalt teelt kõrvale astus).

Ühel aastal sai Dublinis lähetuses käidud ja tagasi tulles kogu kevadine proovieksam Iiri-teemalisena tehtud (alates Dublini lennujaamast ja lõpetades kohalike pättide, politsei ja Paddy O’Sullivani pubiga). Teisel korral oli eksamiteemaks Padavere rahvusvaheline lennujaam, kolmandal aga sealsamas toimunud suur autoralli “Padavere Post ’99”.

Hakkasin kettal ringi vaatama, mitmed ülesanded on veel täitsa säilinud. 🙂

Semestri kokkuvõte

Tänasega sai kevadsemestri õppetöö ühele poole. Järgmisel nädalal on küll veel töö (puhkus algab 17.06), esmaspäeval tuleb järjekordne küberturbe vastuvõtukomisjon ja pärast seda on vaja sügisest kursust kokku panema hakata.

Aga kevadine kokkuvõte tuli selline:
* ITSPEA e-kursus: alustas 76, lõpetas 56 (esmakordselt oli kavas ainult suuline eksam).
* Sotsiaalmanipulatsioon – alustas 85, lõpetas 74 (päris mitmed pidid arvestuse saamiseks üksjagu läbi rõnga hüppama).
* 3 juhendatud magistrit ja 12 bakalaureust (viimane on semestri rekordi kordamine) – hinded tulid 4 x “suurepärane”, 7 x “väga hea”, 2 x “hea” ja 2 x “rahuldav”.
* Esimene välisülikoolis (Riia Tehnikaülikool) juhendatud magistritöö – hindeks tuli Läti süsteemis 9 ehk meie mõistes 5-.
* 4 esitatud konverentsiartiklit (kõik koos teistega, ühes esimese autorina).

Lisaks sattusime Birgyga vedama järgmise Eesti inimarengu aruande üht peatükki. Sügisel tuleb see valmis saada, peale selle tuleb õpetamisele uus “Informaatika valikteemade” kursus TTÜ insenerierialadele, kus on vaja küberturbe osa kantseldada.

Aga suvel peab end kõigepealt korralikult välja magama ja siis hakkama jälle tõsisemalt trenni tegema.

Haapsalus

Kaku külalismagistrant Riia Tehnikaülikoolist, kašmiirlane Yunis sai edukalt enda magistritöö ära esitatud (homme on Riias kaitsmine) – eile sai ette võetud preemiareis Haapsallu, et natuke ka muud Eestimaad näidata. Kaasa tuli ka toanaaber, Pakistanist pärit mehaanikadoktorant.

Tegime autoga esmalt ringi linna peal ja jalutasime veidi kuursaali juures promenaadil (Hunniuse monumendi juures sai ka sealsest haiglast, koolist ja mudaravist räägitud), siis jõudsime raudteejaama. Sellid uurisid sealset vedurite väljapanekut päris pikalt ja huviga.

Lõunasöögi olid nad kaasa võtnud, aga esimeses lähenemises selgus, et taldrikud olid maha ununenud. 🙂 Käisime Rimis pappnõusid ostmas. Teine katse õnnestus, istusime lahe ääres pingil ja sõime üsna eksootiliselt tehtud riisiga kana (ei teagi, mis vürtsid seal kõik sees olid, lisaks oli ka riis mingi seninägematult pika teraga sort). Juurde anti vett mingi Pakistani päritolu lillesiirupiga, mis oli samuti tundmatu, aga maitses hästi.

Seejärel läksime lossiparki, vaatasime Valge Daami akent ja poisid käisid üle tunni aja lossimuuseumis mööda müüre kolamas. Ise ei hakanud kaasa minema, istusin õues. Pärast oligi aeg tagasi Tallinna veereda, õhtupoolikul oli veel üks asi kalendris.

Yunisega Haapsalus

Aga kutid jäid sõiduga igati rahule. Loodetavasti mõjus homsele kaitsmisele ka hästi. 🙂

APDEIT 07.06 – mõjus, Yunis sai 9 palli 10-st!

Nina vee peal

2021. aasta 1. septembril enda kätte saadud pensioni II sammas ehk PIK (pensioni investeerimiskonto) lendas alguses päris kenasti, siis aga kukkus vahepealse karuturu ajal ca kolmandikuga miinusesse. Tänahommikuse seisuga aga näitab “realiseerimata kasum” taas rohelist. 🙂

Ent isegi selle niru ajaga suutsid sealsed investeeringud tuua sisse rohkem, kui riik sinna igakuiste maksetega juurde pani (suurusjärk oli siiski võrreldav).  Edenemine on suht samas kaliibris LHV indeksfondis istuva III samba omaga, nii et rahuldav tulemus – tõenäoliselt oleks ka II samba indeksfond (kus see raha enne oli) umbes sama tulemuse teinud.

Ja kogu portfell (enda investeerimiskonto + PIK) jõudis ca nädala eest järgmisele märgilisele tasemele. Eestist sisse jäänud aktsiad ja Baltic Horizon tõmbavad kogutulemust üksjagu alla ja kogunäit on seni veel punases. Aga laevandus kerkib hetkel korralikult ja loodaks aasta lõpuks ka isikliku kontoga rohelises olla.

Vihmaristsed

Täna õnnestus tsikliga esimene paduvihm kaela saada. Üritasin küll diplomikaitsmistelt õigel ajal tulema saada, aga kohe peale kolledži juurest väljasaamist keerati kraanid lahti.

Jopet läbi leotada ei õnnestunudki, püksid olid muidugi märjad. Aga Kullionu käitus vees  kenasti – ilmselt tuleb kiita ka Pirelli Night Dragoni rehve. Igatahes ka raudteeülesõidul ei olnud mingit libisemist tunda. Õnneks on sõitmine hakanud  uuesti käppa saama.

Moblanäppimine

Eelmisel nädalal ilmus Fairphone 5 jaoks ka ametlik LineageOS-i tugi. Nagu juba varem kirjutatud, ei olnud FairphoneOS-il tegelikult häda midagi – ainus tüütu faktor oli kogu Google’i kupatuse kaasapanek, mistõttu seda tuli ka alailma uuendada. Nii et riskisin ja vahetasin mobla süsteemi juba vanast ajast tuttava Lineage’i vastu – viimati Samsungil oli 18.1 ehk Android 11 analoog, nüüd aga tuli versiooniks 21 ehk Android 14 (FP enda süsteem on versiooni 13 analoog).

Tegin selle õpetuse järgi ja väikeste konarustega läks kõik õnneks. MindTheGappsi ehk Google Appsi aseainet tuli paigaldada kaks korda, esimesel läks midagi viltu. Sättimist pärast siiski jätkus – muuhulgas ei toiminud (ka peale Google’i kontosse sisselogimist) Google’i kalender ja kontaktid.

Kalendri jaoks ei olnud muud varianti kui installida Google’i enda kalendriäpp (seda ei pea kasutama – vabatarkvaraline Etar hakkas peale teise äpi paigaldust tööle), kontaktide jaoks tuli leida rakenduste alt Google Play Services ja sellele kontaktidele ja telefonile ligipääsuõigused anda. Ei ole kõige ilusam lahendus – kunagi hiljem, kui vaba aega rohkem, peaks proovima üldse Google’ist vabaneda.

Aga vähemalt saab nüüd jälle kõnesid vastu võtta ilma ekraani pühkimata (helinuppude abil) ja äratuskella hommikuti kinni panna telefoni raputades. Mõlemad on väga mugavad asjad, mis vanal Samsungil töötasid ning FP enda süsteemis samas puudusid. Uuema asjana jätsin kasutusse Discreet Launcheri, millega jõudsin vahepeal juba sõbraks saada.