09.2011 arhiiv

Infoühiskonna konverents 2011

29.09.2011

Sel aastal siis TLÜ Tallinna saalis (kuhu seekord oli viimaks ometi korralik kogus pistikupesi paigaldatud) ja autoriõiguste teemal.

Esmamulje oli päevakavast, et jälle on WIPO mudeli poole kiivas. Ent asi algas ühe andeka performance‘iga ning ka hilisem tegevus näitas, et seekord ei ole saalis vaid kuulekalt noogutavad lambad.  [L] Wolli ja [L] Pets jõrisesid saalist ja Kakk üritas sama [L] Twitteri kanalis.  Ja kõige otsa lajatas “kuri rootsi piraat” [L] Rick Falkvinge veel korraliku, värvikas stiilis kolaka (ehkki seal Kaku jaoks midagi väga uut polnud).

Aga ikkagi on hämmastav, [L] kuivõrd täppi pani Eben Moglen juba 1999. aastal enda [L] papipäkapiku definitsiooniga – nimelt sedasorti kodanikke on täis Eesti autorikaitse ja sisutööstus.  Lühidalt öeldes on papipäkapikk sedasorti tegelane, kes eeldab kõiges ja kõigis ainult rahalist motiivi ning variant, et keegi loob midagi ilma selle eest raha saamata, ei mahu talle kuidagi pähe.  Nii mühataski üks sedalaadi kodanik küsimusele, miks EAÜ liikmel ei ole lubatud enda loomingut vaba litsentsi all avaldada, üleolevalt: “Aga kes käskis teil sinna liikmeks astuda?”…  Selles osas serveeris positiivse üllatuse hr Jüri Jõema, kelle üsna tasakaalus sõnavõtt oli senistest [L] ITL-i inimeste arvamusavaldustest kindlasti üks kõige asjalikumaid.

Õhtupooliku paneeldiskussioon oli natuke ebaühtlane – mina oleks seal pigem näinud mõningaid teisi inimesi (olgu siis selle või teise poole peal).  Aga kokkuvõttes oli päris kasulik päev (ehkki veendumus selles, et “intellektuaalomand” ja “merisiga” on sarnased sõnad, sai veelgi kinnitust – nimelt liitsõnal ei ole mingit pistmist kummagi osisega).  Korraldusliku poole pealt oli vahva idee pärastlõunane vitamiinipaus, kus lisaks tavapärasemale puuviljale pakuti väikestes pitsides naturaalset mustika-, astelpaju- ja pohlamahla. Väga asjalik stimulant. 🙂

Laupäevaõhtune pasta

17.09.2011

Lähteolukord: neli näljast nägu. Lahendusena suur pott pennet  ja sinna peale sihuke nähtus:

* 3 spl võid
* 3 spl jahu
* 1/2 tl soola ja teine musta pipart
* 1/4 pakki (tegelikult suht tunde järgi) piima
* 3/4 pakki mustasildilist (kõige vanemat) Gouda juustu

Juust ära riivida, seejärel sulatada kausis või ja segada sinna sisse maitseained ja jahu (tahab korralikult segamist). Mõni minut kuumutada, seejärel valada juurde piim. Veel ca 5 minutit aeglasel tulel (pideva segamisega, asi hakkab konsistentsi muutma). Siis kogu juust sinna selga (loomulikult ikka segades).  Segada ja kuumutada, kuni asi ühtlase ja veidi läikiva ilme võtab. Siis võib pasta peale valada.

Vastuvõtt oli igati positiivne.

Euronarrus ja autoriõigused

13.09.2011

Piraat-parlamentäär Christian Engström kirjutab sellest, et euroisad andsid järele suurfirmade ajuseebitajate survele ja pikendasid muusikasalvestiste autoriõiguste kehtivusaega seniselt 50 aastalt 70 peale. Kummaline on see, et Eesti meedia on selle otsuse täiesti maha vaikinud – nagu ka selle, et eestlastest saadikutel polnud piisavalt selgroogu lolluste vastu hääletada (ehkki nad õnneks ei hääletanud ka poolt, jätsid üldse hääletamata).

APDEIT 14.09 – nüüd on küll ka [L] meedias kajastus olemas, aga see on taas kord EAÜ ja teiste nendetaoliste süüdimatu pläma, mitte ühtegi kriitilist seisukohta (mida leiaks ka Eestist väga kõvasti pingutamata).

Arvata on, et see samm pigem kiirendab senise süsteemi kokkukukkumist.  Mida rohkem selliseid liigutusi tehakse, seda rohkem lisandub ka Euroopasse inimesi, kes jaburaks kiskuvaid seadusi lihtlabaselt eirama hakkavad.

Vaba tarkvara päev @ IT Kolledž

13.09.2011

Et õigel [L] rahvusvahelisel vaba tarkvara päeval ehk selle nädala reedel (16.09) toimub juba [L] Rahvusraamatukogus RISO üritus, siis teeme kolledži ürituse päev varem. Aeg on alates kella 14-st, koht on kolledži suur kaldauditoorium 314.

Kava (esialgne):
* Veidi Vanemate Pingviinide mõtted – teemal “Miks ma olen pingviin ehk miks on minu arvutis Linux” võtavad sõna Linuxi-kasutajatest õppejõud (Margus Ernits, Jaanus Pöial, Truls Ringkjob, Indrek Rokk, Kaido Kikkas).
*  Kolledži robootikaklubi tutvustav loeng Margus Ernitsalt (juttu tuleb ka vabast tarkvarast kui klubi ühest olulisemast tugisambast).
*  Ubuntu 10.04 installiabi – kohapeal saab enda läpakasse paigaldada Ubuntu Linuxi seni viimast pika tootetoega versiooni 10.04 Lucid Lynx ning kuulda nõuandeid, et saavutada lõpptulemusena igati asjalik vabal tarkvaral põhinev töökeskkond (eriti soovitav kolledži rebastele).

(Midagi võib tulla veel)

Ettekannetest tehakse ka [L] veebiülekanne.

APDEIT 16.09 – mõned materjalid leiab [L] kolledži wikist.

Huvitav

04.09.2011

Postimehes on päris põnev lugemine teadusetegemise kohta.

Ehkki kohati kisub lahmimiseks, on põhipoint täiesti olemas. Mida rohkem kuningale puuduvatest riietest rääkida, seda rohkem on lootust, et ta viimaks endale püksid jalga ajab.

Ent kõige intrigeerivam  on ühes kommentaaris esinev info, et kogu “siisikeste” ja “üksühtede” süsteem on kavas lähiaastail tõsiselt üle vaadata. Äkki hakkabki terve mõistus turismireisilt koju tulema…

Õpetajate Leht ja tupsud

02.09.2011

Õpetajate Lehes võtavad sõna [L] üks papa ja [L] üks mamma ning seda ühisel teemal – laste võimetus reaalse eluga toime tulla.

Muidugi võib öelda, et järjekordset skandaali kerivad. Väike utreerimine on seal kahtlemata olemas, ent seekord tuleb mõlema tuntud poleemikuga kahjuks üsna suuresti nõustuda.  Ainult et ühe olulise komponendi sellest supist jätavad mõlemad mainimata – lisaks lääne ühiskonnas vohavale õpitud abitusele on meil tõsiseks nuhtluseks ka kurjusekultus (eriti hästi nähtub see – muude nihestuste kõrval – hetkel Ekspressis laineid löövast narkosaagast).

Kuul ja kunn on see, kes on paha – ja seda tambitakse ühtmoodi nii telekas (eriti hea näide on üks teatud telesari, mida iseloomustati telelehes sõnadega “sümpaatne sarimõrvar X…”), arvutimängudes (alates GTA sarjast üha levinum; küsimus pole paljalt vägivallas kui sellises, vaid selle mõtestamises)  kui massimuusikas (kogu jou-jou-kottpüksmeeste lüürika ja ka nende reaalseid eeskujud – konkurendi kuulist noorelt suremine  on seal [L] päris levinud karjäärilõpetus). Kas mitte seetõttu ei valigi mõni heatahtlik äpu vati sisse jäämist, et tal pole mingit tahtmist edukas ja südametu olla?

Ühe teooria järgi on koosneb inimkond 98% ulatuses lammastest (passiivne, mõjutatav mass, kes üha enam just vati sees kasvab), 1% on hundid (psühho- ja sotsiopaadid, kelle jaoks vägivald pole probleem ja kaasinimene on saak) ja 1% lambakoerad (suudavad hundi kombel kõvasti hammustada, ent neid eristab hundist empaatiavõime, mis sunnib oma kihvu vaid enda ja teiste kaitseks kasutama; neist tulevad politseinikud, tuletõrjujad ja vana kooli sõdalased).  Sel juhul ongi küsimus: mis saab siis, kui viimatimainitud seltskond välja sureb…?

Vaatasin uudiseid

01.09.2011

Räägiti venekeelsete gümnaasiumide probleemidest eestikeelse õppega. Ent peale seda, kui rahvusringhäälingu põhi-uudistesaates esines pika võõrkeelse tiraadiga keegi meeskodanik, kes mingil arusaamatul põhjusel oli nimetatud Eesti Vabariigi pealinna abilinnapeaks, kadus igasugune tahtmine mingitest eranditest isegi mõelda. Vaene ninasarviklane tegi räige karuteene neile, kelle huvisid ta uskus kaitsvat.