Windows?

06.07.2015

Kuna MS on nüüd olude sunnil Windows 10 nimelise vigade parandusega välja tulnud ja seda veidigi tõsisematele itikatele pea tasuta jagab (Insider Preview -testversioon peaks kirjade järgi uuendama end tavaversiooniks), siis sai kodus üks masin dualbuuti pandud. Sai isegi MS konto loodud – tõsi, liigse infopärimise kiusuks sai kasutajanimeks hoopis Idiokraatia-filmi peategelane valitud.

Paigaldus läks kenasti. Olgu, pingviinide maailmas reeglina tootevõtmeid ei küsita… Aga tõsisem edasiminek vana aja akendega võrreldes on restartide puudumine. Üleüldse jätab W10 esmapilgul üllatavalt positiivse mulje. Ütleks isegi, et natuke rohkem geeky kui varasemad – ja lähem sugulane W7 kui W8-ga. Tõsi, endiselt totra mulje jätab avamenüü, kus on üritatud teha kirikut keset küla harjumuspärase Start-menüü ja W8 tobeda äpimenüü vahel (ettevõte sai ilmselt aru, et viimane oli ämber, aga ei söanda seda lõpuni tunnistada – tulemus on aga nagu sea seljas sadul).

Sai ära proovitud ka MS Office’i onlain-variant ja näpitud Visual Studio Community Editioni RC-d. Muljed on üldjoontes head, eriti sümpaatne on see, et vahepeal on MS eesti keele tublisti paremaks saanud. Ühesõnaga – kasutaja poole pealt täitsa meeldib. Iseasi, mis saab juriidilise küljega (EULAsse tuleks alles süveneda) või alati jamasid tekitanud turvalisusega. Aga näib, et tõsisem konkurents Apple’i ja Google’iga on ettevõttele päris positiivselt mõjunud.

Eks näis, kuidas lõppversioon kujuneb, aga praeguse seisuga võiks W10 alternatiivse süsteemina täitsa mõnda arvutisse jääda – isegi mitte vaid mujal avanematute failide lahti saamiseks, vaid ka niisama huvi pärast torkimiseks. Ja põhimõttelise pingviini hinnanguna on see päris hea tulemus. 🙂

Tõsi, kõik siinöeldu kehtib vaid senikaua, kuni firma mõne järjekordse suure sigaduse toime paneb ja enda tavapärase hinnangu “Tänan, ei!” tagasi saab… Paraku on sellist kogemust ka varem olnud (näiteks Windows 7-ga, mis iseenesest samuti küllalt hea mulje jättis).

APDEIT 02.02: Juba hakkab peale…

Vinge disain?

19.02.2012

Kas ehk keegi kunstiteadlik inimene oskab kunsti mitteõppinud Kakule ära seletada, miks tellis Microsoft enda uue Windows 8 logo väljast sisse ja sai suure punnimise tulemuseks [L] sellise asja…? Ehk
* kas see on tõepoolest suur disainisaavutus? Või suudaks sellel tasemel asja valmis sirgeldada iga koolipoiss?  Kas sellise asja võimalikke valmisjoonistajaid Microsoftis endas ei tööta (nii halvasti neist kah arvata ei tahaks)?
* kas isegi selles lihtsas pildikeses ei peitu põhimõtteline viga? Akna perspektiiv on valepidi ja viib vaataja tähelepanu mitte “Windows”-kirjale (logo sisuline põhiosa), vaid vasakule, sellest eemale…

Siinpool tundub, et Ballmeri suurfirma “tegi Evelini”… Welcome to Microsoftonia?

Ammu oleks aeg

13.04.2011

Nagu näha, on Windowsile tulekul [L] võimalus tõmmata endale tarkvara võrgu kaudu.

Positiivne, aga pigem küsiks: miks see nii kaua aega võttis? Linux on sama asja võimaldanud oma kümmekond aastat – ning on väikese turuosaga ja pealegi paljudeks distrodeks killustatud, Microsofti turuosa ja -jõud on seni veel märksa suuremad.  OK, Microsoft tahab oma nodi eest raha ja see paneb sedalaadi jaotusmehhanismile täiendavad nõuded – aga veebipood ei ole ju iidamast-aadamast enam imeasi. Ja isegi ainult Windowsile loodud vaba tarkvara, vabavara ja jaosvaraga piirdudes (s.t. jättes otsese rahaküsimise välja) saaks täiesti piisavalt adekvaatse teenuse. Aga ju siis ei sobinud sedalaadi arusaam isand Ballmeri peakujuga… Isegi Apple jõudis selles osas tublisti ette.

Muidugi ei tähenda see seda, et Kakul hakkaks selle uudise peale Windowsi tarvis minema, aga mõnele teisele on ehk täitsa tervitatav. Kuigi siit tekib huvitav küsimus: kas MS jätkab seniseid üritusi illegaalset kopeerimist pidurdada ja näiteks ei luba ebaseaduslike Windowside omanikel oma poest tarkvara osta? Seda tehes võivad nad ehk motiveerida mõnd inimest oma süsteemile litsentsi hankima, kuid samas lükkavad tagasi paljude inimeste käest tuleva reaalse raha (illegaalse Windowsi kasutamine ei muuda näiteks MS Office’i eest makstavat pappi valerahaks)…

Näita raisale pingviini!

01.10.2010

Lõbus seik IT kolledžist…

Kakk pistab pea värske väliskolleegi Andrea ukse vahelt sisse. Sell näitab enda läpakat, kus on ekraanil sulguva Windows 7 pilt kirjaga “0% complete” – kuuldavasti eilsest õhtust saadik. Kakk soovitab lihtsalt vool välja võtta – nii kaua ei tohiks isegi Windowsil sedalaadi asi aega võtta. Nagu öeldud sai, tegi Windows restardi ja käivitus normaalselt.

Probably felt ashamed, järeldasime. Kaku soovitusele endast pilt teha ja edaspidi samas situatsioonis seda läpakale näidata reageeris Andrea kui HCI õppejõud professionaalse liigutusega – mobla välja, klõps Kaku näolapist ja rahulik kinnitus: I will.

Näis, kas nüüd hakataksegi panges Windowsi Linuxi-kasutajate pildiga distsiplineerima…

EULA jutu jätkuks veel

12.03.2010

Milles on üldse suurim probleem Windowsi kasutajalepingu juures? Selles, et seda mitte kunagi keegi ei loe. Ja praeguse seisuga ilmselt ei hakkagi lugema.

Tavainimene ostab endale reeglina “täiesti töövalmis” arvuti, kus on kenasti töötav Windows. Selle kasutajalepingust ei ole tal aimugi ja kui ka on, siis see teda “ei huvita”. Samal ajal rehkendab tarkvarafirma JOKK-viisil sellega, et kasutaja on tema tingimused heaks kiitnud (kuna ta ju kasutab süsteemi).  Tädi Maalil aga ei ole aimugi, et tema arvuti on tegelikult täiesti seaduslikult kellegi teise meelevallas – kui keegi talle need tingimused “inimese keeles” ja sobival kujul lahti seletaks, siis ta ehk nii lõdvalt enda asjades sorimisega ei nõustuks.

Sobiv hüpoteetiline paralleel oleks samalaadne leping korteri ostu juures – korteriomanik nõustub vajadusel toimuva läbiotsimisega, et välistada näiteks ebaseaduslike kaminate ehitamine. Kui kamin leitakse, siis on kontrollijal õigus see maha lõhkuda – sealhulgas ka viisil, mis välisseina kahemeetrise augu jätab.

Hea näide sellest, kuidas “itimeeste asi”-stiilis ilus vabandus enese rumalana hoidmiseks otseselt inimese vabaduste pihta lööb.

Eelmise jätkuks

10.03.2010

Väga hea kommentaar Slashdotist kodanikult varjunimega Ignatius T. Foobar:

Back during the DOS 2.0 days, Microsoft intended for Xenix to be the successor to DOS. And the worst of Xenix was still preferable to the best of Windows.

Microsoft had several opportunities to ubiquitize a quality operating system, irrespective of their horrific business practices. They could have built their next-gen OS on top of Xenix. They could have finished the OS/2 project instead of stabbing IBM in the back and doing Windows on top of DOS. They could have even completed Dave Cutler’s vision for Windows NT instead of MAKING THE SAME MISTAKE TWICE and top-loading all of their crap into the Win32 layer instead of building around the NT microkernel.

They could have done any of the above, and still practiced their bullshit monopolistic business practices, and they could have still taken over the market. In fact, if they had built Presentation Manager on top of Xenix, it’s entirely possible that Linux would not exist today, and the X Window System would never have evolved past the days of TWM and Athena Widgets because all the unixheads would have happily moved to the commodity operating system.

But no. Aside from being monopolistic bullies in the marketplace, they also consistently deliver really bad products. There is a reason Linux has already overtaken Windows in the enterprise computing market, and has denied them a monopoly in this area. People who run back end data center applications don’t want an operating system that has a GUI intertwined with the bottom layers of the OS. They don’t want mouse clicks in the same event queue as disk and network I/O. Windows is a bullshit design and it will never be adequate.

EULAt lugedes

09.03.2010

Paigaldasin ühe kursuse ettevalmistamisel katsetuste tegemiseks ITK lauaarvutisse Windows 7 Professionali (legaalselt muidugi, ITK hulgilitsentsiga). VirtualBoxi alla, nii on sellest hiljem lihtsam lahti saada. Enne installi algust visati nagu ikka ette kasutustingimused.

Esmamulje tingimustest oli  positiivne. Selles mõttes, et firma on teinud tõesti tubli sammu selle poole, et tavaline haritum inimene tema tarkvara kasutustingimustest aru saaks. Tekst on erinevalt mitmest varasemast litsentsist kõvasti arusaadavam. Tõsi, lõpu poole kippus asi ikkagi advokaadikeelseks minema, aga pilt on kokkuvõttes parem küll.

Nüüd aga sisu juurde. Tooks siin välja mõned punktid, mis vaba tarkvaraga harjunud inimesele kõige enam silma jäävad.

* Väga täpselt ja üheselt paika pandud “one copy, one computer, one user”. Kõikvõimalikud erandid (virtuaalmasinad, labaserverid, eri kettajaotised jne) on püütud välistada. Aga arvestades litsentsimudelit on see arusaadav käik.

* Lubatud kasutada kuni kahel protsessoril. Mis saab siis, kui tavaarvutite protsessorid muutuvad nelja- ja enamatuumalisteks (see võib juhtuda veel Windows 7 aktiivse turustamise perioodil)? Kirjutavad EULA ringi või nõuavad topeltraha iga arvuti pealt? PARANDUS: Nagu mks kommentaariumis ütleb, mõeldakse siin füüsilist protsessorit, mitte tuuma. Seega tuleb see punkt tavaolukorras kehtetuks tunnistada.

* Kirjastiilide (fontide) kasutamine dual-boot arvutis mõne muu süsteemi all pole lubatud.  See piirang teeb arvatavasti firmale rohkem kahju kui kasu – MS kirjastiile niikuinii eraldi ei turustata, seega võiks see olla üsna hea “kasutage terviseks ja ostke meie tarkvara” lisaväärtus (natuke sinnapoole, mida Eric Raymond nimetab habemenoa mudeliks – “tasuta käepide, tasulised terad”). Paraku on MS otsustanud seda mitte kasutada ja häälestab sellega asjatundlikuma (loe: kasutustingimusi lugenud) kasutaja enese vastu.

* Ikoone, helisid ja graafilisi elemente tohib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel ega või jagada. Jagamise osas sama märkus kui eelmises punktis, mitteärilise kasutuse nõue võib aga tekitada tegelikult üksjagu küsitavaid olukordi kõigis asutustes-firmades.

* Litsentseeritud arvutis olevaid teenuseid võib kasutada kuni 20 ühendatud välist seadet. Kuidas seda kontrollitakse? Jäiga piirangu korral võib tekitada ettenägematuid olukordi suuremas asutuses-ettevõttes.

* Kohustuslik aktiveerimine. Seda on eri allikates pekstud juba piisavalt (automaatne ühendumine Microsoftiga püsiühenduse korral, saadetava info iseloom), aga mainiks selle ikkagi ära.

* Kohustuslik nn valideerimine. Eelmise jätk veel jõhkramal moel. Firma jätab endale õiguse tuhnida sinu arvutis ja jälgida, et sinna midagi “ebaseaduslikku” pole ilmunud. Firmal on õigus ise “parandada” ja eemaldada kõik talle ebasobivad asjad. Sama asi on kirjas ka firmapõhiste internetiteenuste kohta.

* Tarkvara uuendamine ja lisamine on lubatud vaid MS ja autoriseeritud pakkujate poolt. Mõnes mõttes arusaadav, kuid välistab täiesti enamikus Linuxi distrodes kasutatava kolmanda osapoole varamute süsteemi (võimalik, et see on kinnise koodi puhul ka vältimatu probleem). Näide: Skype puudub Ubuntu ametlikust varamust – aga käsitsi installi asemel saab selle ilusti kätte Medibuntust.

* Tarkvaraga kaasa tulevaid internetiteenuseid võib firma iga kell muuta ja ära kaotada. Arusaadav – samad õigused on ka vaba tarkvara puhul. Erinevus on selles, et Windowsi puhul ei ole eriti võimalik pakkuda alternatiive.

* DRM ehk nn Digital Rights Management. Jällegi lõpmatuseni kedratud teema. Kolmanda osapoole sisutootjad võivad nõuda DRMi “uuendamist” ehk siis täiendavate kitsenduste paigaldamist.

* Media Centeri infrapunasaatja/vastuvõtja püsivara (firmware) võib uuendada automaatselt. Natuke muidugi konspiratsiooniteooria kanti kisub, aga soovi korral võib siia mõelda üht-teist huvitavat juurde.

* Firmal on õigus jagada arvutitest laekunud infot teiste firmadega, et “nood saaks oma tooteid paremini Windowsiga ühildada”. Eriti huvitav punkt on “search suggestion information” ehk otsisoovitused, mis paraku sõltuvad üsna otseselt antavatest päringutest.

* Seda tarkvara ei müüda, vaid litsentseeritakse. Windows XP-st alguse saanud paradigmamuutus (Licensing v6), mis vähendab tublisti kasutaja õigusi.

* Ei tohi üritada mööda minna tarkvara tehnilistest piirangutest. Mida iganes see siis tähendab (“see on sitt küll, aga MEIE sitt!”).

* Tarkvara komponente ei tohi kasutada rakenduste käivitamiseks, mis sellel tarkvaral ei tööta. Huvitav võrdlus – WINE võimaldab Linuxil käivitada Windowsi tarkvara, niisiis on tegu just samalaadse olukorraga (kuna Windowsi rakendused Linuxil otse ei tööta).

* Aktiveerimise geograafilised regioonipiirangud – aktiveerimine on võimalik ainult selleks ettenähtud geograafilises piirkonnas.

* Firma võib kontrollida kaupmehe käest, kas sa ikka tõesti ostsid tema käest tarkvara.

* Kahjunõue on piiratud tarkvara maksumusega. Mis saab olukorras, kus eespool kirjeldatud sekkumise tulemusena süsteem ära rikutakse? Piiratud garantii sätestab, et firma “parandab tarkvara tasuta”, kuid kõige hullema juhtumi korral (parandused tegid asja hullemaks ja/või hävitasid andmeid) piirdub firma vastutus Windowsi hinna tagasimaksmisega.

Nii et päris huvitav lugemine oli. Nagu oleks ajamasinaga Nõukogude Liidus ekskursioonil käinud.

Lõpuks veel – nagu allikad kinnitavad, jätkab Windowsi paigaldusprotsess endiselt teiste OS-ide kõrvaldamist arvuti buutsektorist. Seega aksioom “kõige lollim süsteem paigaldatakse esimesena” kehtib endiselt.

Mõttetera Tuxaatorilt

29.10.2007

maailmas on kahte sorti asju – püsiväärtused ja uus windows.

(Allikas)

Kaks veebilehitsejat

30.09.2007

Viimati sai läpakas XP käima tõmmatud kevadel Joensuus, kui üritasin kuidagimoodi sealse võõrastemaja WiFit tööle saada. Homme on plaanis IMKE [L] Open Source Management kursusega [L] Subversioni näppida ja selleks proovisin ära ka TortoiseSVNi nimelise Windowsi kliendi, seega käivitasin üle pika aja ka MS-i loomingu.

Muidugi hulk asju (antiviirus jne) olid aegunud, 3-4 restarti tuli kohe alguses teha. Aga kõige kõnekam oli veebilehitsejate uuendamine. Esmalt Firefox – uuendamise lihtsus jääb küll alla Ubuntu apt-get upgrade‘ile, kuid paki allalaadimine ja käivitamine oli üsna no-brainer. Asjassepuutumatuid programme ei käivitatud ja lolle küsimusi ei küsitud.

Siis pakkus Windowsi üldine uuendamine ka Internet Explorer 7.0 paigaldamist. Kuna varem polnud seda nägema juhtunud, siis OK, proovime. Esmalt kontrolliti eraldi proge abil (WGA) minu Windowsi “ehtsust” (loe: mittepira-päritolu), siis küsiti mitu asja stiilis “Jätkamiseks pead lubama enda püksid rebadele tõmmata, porgandi tagumikku pista ning end köie otsas ümber Raekoja platsi talutada. Kas nõustud (J/e)?”, kontrolliti veel kord legaalsust… Viimaks venitati uus IE kohale, paigaldamine kestis kõvasti kauem kui Firefoxil.

Tõsi, esmamulje IE7-st oli senistest sama seeria toodetest vist kõige positiivsem. Kokkuvõttes aga oli jube hea meel, kui TortoiseSVN üle vaadatud sai ja masinale võis uuesti restardi teha ning Ubuntu üles buutida. Home, sweet home.

Suvist itilugemist

16.08.2007

Slashdotis arutletakse ühe kirjutise üle teemal “kuidas Windowsi piramine mõjutab vaba tarkvara”. Seal on paar päris huvitavat mõtet.

Ise olen muidugi nõus tolle kommentaatoriga, kes leiab et ka tasuta saadud Windows on kallim kui Linux. Kasvõi paigaldamine – Ubuntu install lõpeb kõigiks põhitöödeks kasutatava, täisfunktsionaalse süsteemi saamisega (mõned asjad võib soovi korral juurde panna, kuid ka need installitakse otse võrgust), Windowsil saad kaasa IE, Media Playeri ja Wordpadi. Isegi kui kõik rakendused tasuta saaks, võtab iga jubina eraldi käsitsi install ikka hullult aega. Pahavarast, DRMist ja muust sellisest pole enam üldse mõtet rääkida.