Silt: TTÜ ITK

Semestri kokkuvõte

Tänasega võib selle kevade õppetööle joone alla tõmmata – viimased kolm juhendatavat said edukalt lõppkaitsmiselt läbi. Homme tuleb veel esmakordselt kaitsmiskomisjoni juhtida (eelkaitsmisel tegelikult sai juba korra proovitud, läks kenasti), aga õpilastega on selleks korraks joon all. Seega 2025. aasta kevadsemestri bilanss:
* ITSPEA e-kursus: deklareeris 64, lõpetas 45. Suurem osa neist, kes läbi ei saanud, tegelikult ei alustanudki – osalejad jäid üldiselt rahule. Ja mis oli huvitav: tehisaru abil kirjutamist esines kardetust palju vähem (ja mitmed ütlesid, et ise kirjutamine oli nende teadlik valik). Nii et võib-olla on kirjutamispõhine kursus siiski veel võimalik. Tõsi, suuremas osas oli siin sessioonõppe seltskond, kes on reeglina natuke vanemad (samas oli ka adminne, kellele see on valikaine).
* Sotsiaalmanipulatsioon: deklareeris 90, lõpetas 73. Sel korral tegin kursust üksi, kolleeg oli hõivatud perekondlike kohustustega. Aga läks samuti hästi – sünkroonne e-õpe näib ka rebastele sobivat. Ja partnerülikoolidest (EuroTEQ-võrgustik) tuleb iga aastaga üha enam osalejaid (tõsi, külaliste seas on reaalselt mittealustajaid ja varakult väljakukkujaid rohkem kui “kohalike” ehk meie enda rahvusvahelise küberiteseltskonna hulgas).
* Informaatika valikteemade kursuse küberohutuse moodul: deklareeris 32, (mooduli) lõpetas 29. See oli esmakordselt kavas ja mõeldud insenerierialade rebastele. Kursus läks kenasti, aga otsustasin selle mooduli ühele kolleegile edasi anda.
* Lõputööde juhendamine: 2 magistrit, 8 bakalaureust. Kirju seltskond: neli ukrainlast, kolm eestlast (ja lisaks üks Ida-Viru eestivenelane), türklane ja turkmeen. Hinded kokku 3 x 5, 4 x 4, 2 x 3, 1 x 2 . Üks diplomand võeti valmis lõputööga rajalt maha, ei pääsenud (minu arust üsna vaieldavatel asjaoludel) praktikakaitsmiselt läbi.
* Teadustöö: 2 + 1 ETIS 3.1 rubriigi artiklit (üks avaldati sel semestril, kirjutasime-esitasime eelmisel). Seekord tuleb jaaniõhtul ka teadust teha – rootslased seda püha ilmselt ei pea, igatahes toimub Göteborgis HCII 2025 konverents ja ma peame Birgyga seal ettekandeid tegema.

Üldiselt aga võib enam-vähem rahule jääda.

IT Kolledž 25

Täna möödus siis veerand sajandit IT Kolledži asutamisest. Huvitaval kombel on seda arvepidamist peale 2017. aastat jätkatud ning nüüd tehti lausa suurem tähistamine.

Tore oli näha üle pika aja paljusid vilistlasi ja ka mõnd vana kolleegi. Kalle tegi väga vahva ülevaate nendest 25 aastast ja praegune direktor Sirja rääkis tänasest kolledžist. Lisaks võeti jutuks veel mõned potentsiaalsed tegevussuunad.

Aga nagu ka ühelt kolleegilt vastuseks sain: see ei ole enam ikkagi seesama. Kahju, et Eesti üht unikaalseimat õppeasutust sellisena hoida ei suudetud. Praegu on potentsiaal midagi huvitavat üles ehitada täiesti olemas, aga see tuleb siis juba mingi uus asi.

IT Kolledž 25

Semestri kokkuvõte

Lõppenud sügissemestril sai üle pika aja ehk natuke rahulikumalt võetud. Bilanssi jäid

* ingliskeelse SPEAIT e-loengute (kombinatsioon tavaloengust, taustavestlusest ja 3-5 arutelupausist) pidamine ülikooli MS Teamsis ca 65-le küberturberebasele
* ühekordse üritusena ITX0010 küberohutuse mooduli läbiviimine (samamoodi MS Teamsi e-loengute ja -seminaridena) 30-le insenerierialade rebasele
* 3 bakalaureusetöö juhendamine – tulemus oli 1 x 5, 1 x 4 ja 1 x 3
* jupp teadustööd ka (töö paari artikliga, mõned retsenseerimised).

Kevadsemestril ootab juba kümmekond bakalaureust ja vähemalt üks magister, pluss kaks läbiviidavat kursust.

Surimuri-kilakola

Eile hakati kolledžis koledasti kolistama ja alumist korrust ümber ehitama. Õnneks oli ette teada ja algav Informaatika valikteemade kursuse viienädalase küberohutuse mooduli avaloeng sai kodust maha peetud. Aga kolleegid majavestluses porisesid küll, et kilakola segab töötegemist.

Täna tulin tööle, kilakola jätkus natuke vaiksemas vormis. Aga siis tehti suurem surimuri ülikooli IT-süsteemidele – olid need siis siinkandis laevaga sõitnud hiinlased või hoopis APT_29 pätid ida poolt, aga ülikool sai kuuldavasti korraliku DDOSi. Kõigi tudengite kodukataloogid tiriti kaitsetegevuse käigus liinilt maha ja keegi ei saanud seminariks enda ettekannet kätte.

Mõned tegelased murdsid end siiski Teamsi kohale, slaidipakk (õnneks tulid slaidid esitada keskööks) sai ajutiselt Kakupesa kaudu välja jagatud ja nii seminar maha peetud – plaanitud esinejanimekiri asendus lihtsalt kohale jõudnud soovijatega. Võrk taastus enam-vähem täpselt seminari lõpuks. Murphy, Murphy, Murphy…

Nii et Kakk on nüüd surimuri-kilakola-insener, just nagu Lasse “Bullerby lastes”. 🙂

Kellele õpetada küberturvet viie aasta pärast?

Tänasel kolledži personali koosolekul tuli jutuks, et praegu on rahvusvaheline ja ingliskeelne küberi bakalaureuseõppe seltskond päris heas seisus, rebastest vist ei ole veel keegi välja kukkunud. Seega see üsna karm sõelumine, mida me igal aastal tudengikandidaatidega teeme, on päris head vilja kandnud.

Siis aga hakkas endal peas idanema üks düstoopilisevõitu mõte, mille lõpuks ka välja ütlesin – nimelt see pealkirjas toodud küsimus. Praegu altpoolt ülikooli tulev seltskond on kõigi nende omaduste osas, mida küberturbes vaja läheb – loogiline (sh matemaatiline) ja kriitiline mõtlemine, analüütiline (mõttega) lugemisoskus, protsesside jälgimis-, ettenägemis- ja kavandamisoskus, stressitaluvus, loomingulisus ja hea väljendusoskus eri tasanditel (sh dokumenteerimine) – , selgelt allamäge minemas ning mingist hetkest alates ei pruugi nad enam ollagi suutelised seda valdkonda omandama. Ja praeguse aja AI-hullus muidugi ei tee olukorda just paremaks.

Kusjuures rahvusvaheline seltskond ehk need, kes eri maadest siia kokku on sõitnud, on hinnanguliselt viiendiku võrra vähem lootusetud kui siinsed, kõige sügavam probleem on siinsamas Eestis. Põhjusi on palju – alates pandeemia tekitatud hariduseaugust ning lõpetades arutu maaniani ulatuva AI-vaimustuse, erinevate lollakate ideoloogiate mõjude ja lihtsalt väga pikka aega valesti kasvatatud noortega.

Koolid on kaua aega vaadanud ainult kitsalt lõpptulemust (testi või eksami oma) ning jätnud täiesti kõrvale laiemad protsessid (mida mingi asja õppimine mingil viisil annab inimese üldisele arengule või mingi laiema pädevusteringi omandamisele). Kasvõi see hiljutine uudis on hea näide.

“Vana kooli” mängud arendasid nii aju, füüsist kui sotsiaalseid oskusi. Raamatud andsid eri taseme tekstide lugemise ja ka kirjutamise (eeskuju!) oskuse, arendasid fantaasiat ja parandasid püsivust. Muusika arendas nii käelisi oskusi, fantaasiat ja loovust kui ka üldist tundeelu. Kirjatehnika arendas lisaks näpuosavusele ka aju (see aspekt on ilmselt ammu unustatud!). Tööõpetus andis mõned praktilised oskused, eelkõige aga võttis vähemaks hirmu omaenese kätega millegi katsetamise ees. Ja viimaks andis distsipliin inimesele ühiskondliku raamistiku (piirid lubatu ja lubamatu ning hea ja kurja vahel) ning lõi eelduse toimiva ühiskonnaliikme üleskasvamiseks (muide, laenates ühe mõtte kirjandusklassikast: ka õpetaja Lauri tunnis oli kord majas…).

Kõik see on tänastes koolides (tegelikult juba lasteaedades) suurel määral torust alla lastud. Asemele on tulnud nutiseadmed ja AI, kahtlase väärtusega haridusteooriad ja üleüldine suur vabadus (ilma vastutuseta), mis lõpptulemusena toodab peamiselt segadust ja ebakindlust (“kui kõik on lubatud, siis mida ma üldse tegema peaks?”). Ja kui nõuka-ajal suutis suure osa kogu ametlikust totrusest neutraliseerida kodu, siis paraku tänaseks on erinevatel vasakideoloogidel õnnestunudki perekond kui institutsioon päris suurel määral ära lõhkuda (töö on käinud juba mõnda aega paljude ühiskonna osade, sh ka hariduse kallal).

Seega lähiaastatel siis paistab, kui kaua veel ülikoolis küberturvet bakalaureusetasemel õpetada saab (magistrisse astuvad natuke vanemad inimesed ja sinna jõuavad need protsessid mõnevõrra hiljem). Aga väga optimistlik siin kahjuks olla ei julge.

Haapsalus suppi söömas

Sünnipäevaks saatis õnnitlused ka kunagine kolleeg Kadri, kes nüüd töötab hoopis Haapsalus – Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ehk sellesama haigla järeltulijas, kus omal ajal igal sügisel käidud sai. Tekkis idee minna ka otse tere ütlema (tsikliga muidugi) – mõnda aega ei olnud trehvanud.

Täna oli sobivalt kena (aga jahe) ilm ja käisin ära. Keila maanteed pidi sinna ja põhiteed pidi tagasi. Selga tuli ajada neli kihti riietust, aga ülearu soe ei olnud ikkagi – ilmselt sel sügisel ei tasu tsikliga pikemalt rohkem linnast välja ronida. Õnneks panin jalga uued tsikliteksad ja põlvekaitsmed pidasid tuule pea täiesti kinni.

Aga tegin jälle linnale tuuri peale ja käisin uuesti samas kohas Holmil, kus suvel – majad olid juba natuke rohkem valmis saanud. Tegin nüüd pildi teistpidi.

Kullionu Haapsalu Holmil

Siis käisin NRK-s Kadriga jutustamas – tal oli parajasti lõunaaeg ja nii sai ka ise keskuse kohvikus kaks kausitäit kanasuppi nahka pandud. Meenutasime kolleege ja vanu aegu, tore oli. Tunnikese pärast keerasin tsiklil otsa kodu poole.

Kadri saatis pärast ühe pildi veel:

Kakk ja Kullionu

Mõnda aega saab veel Kullionuga linna vahel töristada, siis läheb ta talveks Motodepoosse puhkama.

Semestri kokkuvõte

Tänasega sai kevadsemestri õppetöö ühele poole. Järgmisel nädalal on küll veel töö (puhkus algab 17.06), esmaspäeval tuleb järjekordne küberturbe vastuvõtukomisjon ja pärast seda on vaja sügisest kursust kokku panema hakata.

Aga kevadine kokkuvõte tuli selline:
* ITSPEA e-kursus: alustas 76, lõpetas 56 (esmakordselt oli kavas ainult suuline eksam).
* Sotsiaalmanipulatsioon – alustas 85, lõpetas 74 (päris mitmed pidid arvestuse saamiseks üksjagu läbi rõnga hüppama).
* 3 juhendatud magistrit ja 12 bakalaureust (viimane on semestri rekordi kordamine) – hinded tulid 4 x “suurepärane”, 7 x “väga hea”, 2 x “hea” ja 2 x “rahuldav”.
* Esimene välisülikoolis (Riia Tehnikaülikool) juhendatud magistritöö – hindeks tuli Läti süsteemis 9 ehk meie mõistes 5-.
* 4 esitatud konverentsiartiklit (kõik koos teistega, ühes esimese autorina).

Lisaks sattusime Birgyga vedama järgmise Eesti inimarengu aruande üht peatükki. Sügisel tuleb see valmis saada, peale selle tuleb õpetamisele uus “Informaatika valikteemade” kursus TTÜ insenerierialadele, kus on vaja küberturbe osa kantseldada.

Aga suvel peab end kõigepealt korralikult välja magama ja siis hakkama jälle tõsisemalt trenni tegema.

Kolledži 24. aastapäev

… peeti enam-vähem vanade traditsioonide kohaselt (tort + Limpa) maha IV korruse terrassil. Nägi mitmeid vanu tuttavaid ka. IT kolledži omaaegsest sisust on tänaseks üsna vähe alles jäänud, aga korraks oli vähemalt vana tunne tagasi.

Ja aastapäeva puhul otsustas üks pardimamma otse välisukse ette lillepotti endale pesa teha… Eks näe, kas ta peab seal tõesti lõpuni vastu.
Pardipesa lillepotis
(kolleeg Katrin A. foto)

APDEIT 04.06.24: part pidaski vastu – eile võttis ta jalad alla, uue pesakonna (seitse poega) sappa ja sooritas rahvamatka ilmselt lähima veekogu juurde. Suuna järgi otsustades sihtis ta teispool Raja tänavat asuvat Glehni kalmistu kanti. Mõned kolleegid olid lausa tänaval liikluse kinni pannud, et jalakäijad saaksid turvaliselt üle tee minna… Maja jututuba ülikooli Teamsis oli igatahes pilte ja videoklippe täis.