Haapsalus suppi söömas

Sünnipäevaks saatis õnnitlused ka kunagine kolleeg Kadri, kes nüüd töötab hoopis Haapsalus – Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ehk sellesama haigla järeltulijas, kus omal ajal igal sügisel käidud sai. Tekkis idee minna ka otse tere ütlema (tsikliga muidugi) – mõnda aega ei olnud trehvanud.

Täna oli sobivalt kena (aga jahe) ilm ja käisin ära. Keila maanteed pidi sinna ja põhiteed pidi tagasi. Selga tuli ajada neli kihti riietust, aga ülearu soe ei olnud ikkagi – ilmselt sel sügisel ei tasu tsikliga pikemalt rohkem linnast välja ronida. Õnneks panin jalga uued tsikliteksad ja põlvekaitsmed pidasid tuule pea täiesti kinni.

Aga tegin jälle linnale tuuri peale ja käisin uuesti samas kohas Holmil, kus suvel – majad olid juba natuke rohkem valmis saanud. Tegin nüüd pildi teistpidi.

Kullionu Haapsalu Holmil

Siis käisin NRK-s Kadriga jutustamas – tal oli parajasti lõunaaeg ja nii sai ka ise keskuse kohvikus kaks kausitäit kanasuppi nahka pandud. Meenutasime kolleege ja vanu aegu, tore oli. Tunnikese pärast keerasin tsiklil otsa kodu poole.

Kadri saatis pärast ühe pildi veel:

Kakk ja Kullionu

Mõnda aega saab veel Kullionuga linna vahel töristada, siis läheb ta talveks Motodepoosse puhkama.

Haapsalus

Kaku külalismagistrant Riia Tehnikaülikoolist, kašmiirlane Yunis sai edukalt enda magistritöö ära esitatud (homme on Riias kaitsmine) – eile sai ette võetud preemiareis Haapsallu, et natuke ka muud Eestimaad näidata. Kaasa tuli ka toanaaber, Pakistanist pärit mehaanikadoktorant.

Tegime autoga esmalt ringi linna peal ja jalutasime veidi kuursaali juures promenaadil (Hunniuse monumendi juures sai ka sealsest haiglast, koolist ja mudaravist räägitud), siis jõudsime raudteejaama. Sellid uurisid sealset vedurite väljapanekut päris pikalt ja huviga.

Lõunasöögi olid nad kaasa võtnud, aga esimeses lähenemises selgus, et taldrikud olid maha ununenud. 🙂 Käisime Rimis pappnõusid ostmas. Teine katse õnnestus, istusime lahe ääres pingil ja sõime üsna eksootiliselt tehtud riisiga kana (ei teagi, mis vürtsid seal kõik sees olid, lisaks oli ka riis mingi seninägematult pika teraga sort). Juurde anti vett mingi Pakistani päritolu lillesiirupiga, mis oli samuti tundmatu, aga maitses hästi.

Seejärel läksime lossiparki, vaatasime Valge Daami akent ja poisid käisid üle tunni aja lossimuuseumis mööda müüre kolamas. Ise ei hakanud kaasa minema, istusin õues. Pärast oligi aeg tagasi Tallinna veereda, õhtupoolikul oli veel üks asi kalendris.

Yunisega Haapsalus

Aga kutid jäid sõiduga igati rahule. Loodetavasti mõjus homsele kaitsmisele ka hästi. 🙂

APDEIT 07.06 – mõjus, Yunis sai 9 palli 10-st!