Pisike ja pehme sigadus (tavapäraselt)

Kui keegi kopeerib luba küsimata teise arvutist kogu sisu kuhugi mujale, nimetatakse seda andmevarguseks. Kui sama asja teeb operatsioonisüsteemi loonud suurfirma, nimetatakse seda varundamiseks.

Ehk siis Microsoft lülitas paljude kasutajate selja taga pilvevarunduse lihtsalt sisse. Ja nagu näiteks Slashdotis märgitakse, saab tasuta ruum peagi otsa ja siis hakatakse nuiama tasulise teenuse kasutamist. Lisaks otsesele privaatsusriivele (sh süsteemi seadistused, igat sorti dokumendid, mõnes masinas ehk ka eri sorti, khm, vaieldav sisu jne jne) on ilmselt kogu see kraam varsti ka Copilotisse vmm sedalaadi arusimulaatorisse sisse söödetud.

Naljakas on see, et see on üks neid (pigem väheseid) kohti, kus Euroopa Liidust kasu on – siin tuleb seadusandlus ette ja Euroopas jäetavat see sigadus (esialgu?) tegemata.

ERR tavalises kastmes

Täna avaldati Siseministeeriumi uuringutulemused Eesti elanike usulise identiteedi kohta. ERR kirjutas sellest ka loo – kahjuks enda tavapärasel tasemel.

Konkreetselt usuasjades on pilt selline, nagu arvata oli – kui selle koha peal haigutab üldhariduses juba aastakümneid tühimik, siis ei ole tulemus mingi ime. Just eestlased on selles teemas täisvõhikud, venelastel on pilt veidi parem (aga seal on küsimus, kui palju on asjas usku ja kui palju rituaali).

Ja nii jõuab ERR järeldusele, et “Eesti ühiskond on pigem liberaalne”. Aga… “Eetiliste ja moraalsete hoiakute” diagramm kohe sealsamas näitab, et
* “samasooliste abielu” ei toeta 53%
* abistatud enesetappu ei toeta 58%
* “soovahetust” (tegelikult nonsenss, pikem kommenteerimine jääb teiseks korraks) ei toeta 62%
* kanepitegemist ei toeta 67% (vist kõige suurem üllatus siin)
* polüamooriat (peen nimi mitmenaise- ja mitmemehepidamisele) ei toeta 69%
* enesetappu ei toeta 73%
* truudusetust paarisuhtes ei toeta 85%

Alla 50% jäi vastunäidustus vaid abieluvälise kooselu, abordi, eutanaasia ja surrogaatemaduse juures – ja kolme viimase puhul olid numbrid 30% ringis. Pealegi võiks arvata, et praeguse üldise õhkkonna tõttu võidi küsitlejatele julgemalt avaldada pigem poppe ja noortepäraseid arvamusi.

Kust otsast on siis Eesti elanikud “pigem liberaalsed”, jääb mõnevõrra arusaamatuks. Meenutab üht tuntud filmi: “Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista!”… Aga tegelikult on rõõm näha, et tervet mõistust on siinmail esialgu veel alles küll (ja seda kogu paari viimase aastakümne meediasoustist hoolimata).

APDEIT õhtul: AK uudistes oli uuringust päris pikk lugu. Nendest eetika- ja moraaliküsimustest aga ei piiksugi.

Semestri kokkuvõte

Täna oli viimane tööpäev sel õppeaastal (või noh, suvel on ka veel paar asja ees – Eesti tudengite vastuvõtuvestlused küberturbes ja kolledžite suvepäevad Naissaarel -, aga need vist ei käi enam selle aasta alla), homsest saab kuni 8. juulini laiselda.

Selle semestri bilanss:
* ITSPEA e-kursus – deklareeris 97, lõpetas 73. Seekord oli esmakordselt lubatud ka LLM-iga kirjutada, ametlikult tegi seda 5-6 inimest ja tegelikult ilmselt mõned veel. Eks näis, mismoodi selle kursusega järgmisel kevadel jätkata saab – päris paljudele ise kirjutamine täitsa meeldis, samas oli ka palju neid, kellele see juba üle jõu käis.
* Sotsiaalmanipulatsioon – deklareeris 73, arvestuse sai 61. Tegelikult oli mõlemal kursusel lõviosa mitteläbinutest need, kes kursust ei alustanudki (deklareerisid ja mõtlesid siis ringi). Sel korral oli ka kolleeg Garf jälle tagasi ja kahekesi oli kursust kindlasti lõbusam teha.
* Kaks juhendatud magistri- ja neli bakalaureusetööd.
* Koos Birgy ja Garfiga kirjutatud kaks väiksemat sorti konverentsiartiklit EDULEARN 2026 konverentsile ning lisaks veel üks sinnasamma, aga teise pundiga (Janika & Co).
* Haridusele pühendatud “Eesti inimarengu aruanne 2026”, mille juures me Birgyga osalised olime, sai kaante vahele.
* Täis sai esimene õppeaasta TTÜ Senati teaduskomisjonis. Päris huvitav kogemus on olnud.
* Edukalt läbitud plaaniline atesteerimine (vt eelmist postitust).
* Mingi arusaamatu valemiga oli välja loetud 25. aasta tööjuubel kolledžis…

Kokkuvõttes pole kõige nadim. 🙂

Atesteeritud

Esimene tööperiood kaanega professorina sai tänasega läbi. Mingil põhjusel toodi atesteerimine ettepoole, 5 aasta asemel jäi perioodi pikkuseks veidi üle nelja aasta ja kolme kuu.

Aga läks üllatavalt sujuvalt – perioodi jooksul lõpetanud doktorandi puudumine ei osutunud nii suureks probleemiks (ehk aitas ka 8 magistri- ja 53 bakalaureusetöö juhendamine, mis andis tublisti üle kahe korra üle normi – ja selle semestri 2+4 jäävad juba uude perioodi).

Nüüd on siis järgmine viisaastak ees. Eks näis, mida ülikool LLM-ide osas ette võtab – loodetavasti leitakse mingi variant, kuidas noorte lolliksjäämisele piir panna. Õnneks on esimesed lootustandvad signaalid sellest, et asi hakkab kohale jõudma, samuti olemas.

Kohtumine vanade kolleegidega

Eile päeval korraldas omaaegne TTÜ täiendõppekeskuse seltskond (kes suures osas kattus tollase Informaatikainstituudi tuumikuga ning olid esmalt siinkirjutaja õppejõud ja pärast kolleegid) kokkutuleku Viimsi vabaõhumuuseumis.

Tore oli näha – mõningaid tegelasi polnud aastaid kohanud. Eriti hea meel oli näha enda kunagist õppejõudu ja ka doktoritöö ametlikku juhendajat – paraku juhtis ta tollal nii instituuti kui teaduskonda, nii et aega lihtsalt ei jätkunud ja reaalselt juhendas suuresti üks teine inimene. Aga tore oli näha, et paari nädala pärast 90 saav mees on siiani täiesti tema ise.

TTÜ täiendõppe kokkutulek 2026

Naljakas oli ka see, et siinkirjutaja oli peaaegu seltskonna pesamuna – vaid üks inimene oli veel aastajagu noorem…

Võõras mure (taas kord)

Slashdotis räägitakse, et Microsoft on otsustanud õunakasutajatel MS Office’i istumise alt ära tõmmata. Paari aasta eest soetatud “tähtajatud” litsentsid lõpetatakse lihtsalt ära.

Nojah, tegelikult väidab firma, et “vähendab funktsionaalsust” – minu arust on kontoritarkvara, millega saab dokumente ainult vaadata ja mitte muuta või uusi luua, kaotanud umbes 95% enda funktsionaalsusest. Mingi aeg levitas MS tasuta enda Word Viewerit jms juppe, millega sai dokumente kuvada – tegu on umbes suurusjärk lahjema tarkvaraga kui “päris” MS Office.

Microsofti ajalugu tundes ei tohiks selline käitumine kedagi üllatada – probleem on aga selles, et väga paljud seda ei tunne. TTÜ istub samuti ikka veel nende tarkvara peal – see oleks üks asi, mis tuleks enne päriselt “TalTechiks” saamist ära klaarida.

Kolledži aastapäev (+tööjuubel)

Tänaseks oli IT kolledžis välja kuulutatud aastapäeva pidamine (traditsioonilise tordi ja limonaadiga). Suur osa omaaegsest on küll kadunud, aga vähemalt on kena, et ajaarvamist loetakse tänini päris algusest peale – ja nii oli meil täna 26. sünnipäev.

Kahjuks oli infoleviga mingi kala – alguses oli välja kuulutatud keskpäevaks, aga mõned minutid varem kohale jõudes selgus, et üritus juba pool tundi käib ja mingitest kõnedest olin ilma jäänud. Aga vähemalt oli kohal päris palju rahvast ning pärast mindi V korruse kööki edasi, kus oli päris suur kogus head-paremat ette pandud.

Need, kel oli ümmargusem arv tööaastaid, said siis ka ette võetud – mingil kummalisel moel selgus, et Kalle poolt IT kolledžisse ITSPEAd tegema kutsumine olla juhtunud… veerand sajandi eest. Õnneks enda peal seda veel ei tunne. 🙂  Igatahes aitüma kolledžile meelespidamise (ja ka nännikoti) eest!

Päeva lause

Slashdotist:

” LLM’s aren’t designed to provide correct answers, they are designed to provide plausible answers.” – kschendel

Suurte keelemudelite põhiprobleemi on raske paremini ühte lausesse kokku võtta. Probleeme on muidugi veel, järgmised on andmeprivaatsus ning loojatepoolne info kallutatus kombineerituna haavatavusega väga erinevatele mõjutusrünnetele (vt ka siin veidi eespool viidatud TTÜ innovatsioonifestivali ettekandeid).

Huvitav üritus

Selleaastane TTÜ innovatsioonifestival oli tõsiselt põnev kuulamine (eriti Carl Milleri ja Pekka Kallioniemi ettekanded, aga ka kõik teised olid head). Mõningatest riikidest räägiti üsna lahtise tekstiga ning kogu Carli räägitud RAG injection/poisoning -teema ja Raini toonitatud tehisaru sisemised ohud (mitte üksnes AI vaenlase töövahendina, vaid AI ise kui vaenlane) peaksid olema kõigile naiivikutest tehisarufännidele kohustuslik õppematerjal.

Ülekanne on Tuubis üleval. Aitäh korraldajatele!

Tehisaru ja must lagi

Täna korraldas Riigikantselei Kirjanike Maja musta laega saalis avaliku arutelu teemal “Tehisaru ohtudest ja nende maandamisest: kelle käes on kontroll ja vastutus?”.

Esmalt tuleks korraldajaid tõsiselt tänada vajaliku ürituse eest. Seda valdkonda on vaja palju enam arutada ja lahti rääkida (ja just laia avalikkuse ees), kui seda seni on tehtud.

Aga palun mõelge teinekord koht ja aeg paremini läbi. Kirjanike Maja saal on pärit hoopis teisest ajastust ning algselt mõeldud selles samas majas elanud ENSV kirjanike eliidile. Korraldada midagi vanalinnas kell 9 hommikul tähendab üht kahest – kas otsida autole parkimiskohta (lihtne, aga üsna kallis lahendus oleks Vabaduse väljaku alune parkla) või tulla ühistranspordiga. Mõlemal juhul läbi kõige hullema tipptunni. Valisin bussi ja isegi ekspress nr 14 istus ummikutes. Kokku kulus rändamisele ligi kaks tundi. Kuna aga ürituse sihtgrupiks olid tõenäoliselt üsna aktiivsed ja hõivatud inimesed, siis tuleks sellega natuke rohkem arvestada. Praegu jäi ülaltoodud veebilehe järgi otsustades saalis tühjaks 22 kohta – kardetavasti oli üheks põhjuseks just aeg ja asukoht.

Mõlemad esinejad olid asjatundlikud inimesed, aga Risto Uuk esindas pigem LLM-i teemat ja prof. Maarja Kruusmaa närvivõrkude-põhist robootikat. Nende asjade riskid on üsna erinevad (ehkki on ka kokkupuutepunkte) – on päris palju selle ala inimesi, kes LLM-e õigeks tehisaruks ei peagi. Nii oligi, et kogu arutelu hajus ära liiga laiale alale ning lõpuks eriti kuhugi konkreetsesse punkti välja ei jõutud.

Ise tõstatasin privaatsuse ja hariduse teemad, millest teine jäeti täiesti arutelust kõrvale – minu arust on see vaat et kõige põletavam probleem ja seda just prof. Kruusmaa mainitud pöördumatuse tõttu. Suur osa inimestest suudab teadmisi omandada eeskätt nooruses – ja kui keskkooli- ja ülikooliaastad mööduvad pöidlaid keerutades (ei pea siin silmas mitte jõudeolekut, vaid nutiseadme näppimist, eeskätt LLM-ide kontekstis) ja enda pähe ei kogune eriti midagi, olemegi saanud hariduse mõistes kadunud põlvkonna.

Kui see piirdub mõne aastakäiguga, on see ehk veel ületatav – aga kardetavasti ei piirdu. Praegu on oht, et vähemalt 5-6 aastakäiku on enda tuleviku pöördumatult ära rikkunud – erandiks on vaid need vähesed, kes õpivad juba põhikoolis iseenda tuleviku nimel, mitte vanemate, õpetajate jt jaoks.

Lõpetuseks: tegelesin bussiga vanalinna kohale sõites natuke ühe sotsiaalmanipulatsiooni alla käiva tegevusega ehk üleõlapiilumisega. “Ohver” oli üks noorhärra, tõenäoliselt kesklinna gümnasist. Keerutas enda nutika kohal agarasti pöidlaid, ekraanil vaheldusid üks veidrate videodega sotsiaalvõrgustik (tõenäoliselt TikTok), riidepood (Zalando äkki) ja ChatGPT, kust pidevalt midagi küsiti. Kusjuures ka vaheldumine käis ca 10-20 sekundiliste intervallidega.

Must lagi on meie toal
ja meie ajal ka.
– Juhan Liiv