Rubriigi ‘Tööasjad arhiiv

Jalgrattaga konverentsil

22.07.2020

Täna oli siis meie ettekanne HCII2020 konverentsil. Võtsin ratta ja sõitsin Birgy juurde teispoole linna (aitäh linnaisadele korralike rattateede eest!). Meie sessioon oli päris asjalik – erinevalt mitmest eelnevast sessioonist tekkis ka arutelu. Birgy pidas ettekande ja mina jorisesin tekstivestluses kaasa.

Muidu on konverentsi tase olnud kõikuv. Eilne keynote ehk põhiettekanne oli Gregg C. Vanderheidenilt, kelle kirjutisi lugesin juba 1993. aasta paiku, kui magistrandina tugilahendusi uurima hakkasin – suuresti ongi tegu selle valdkonna grand old maniga, kes nüüdseks seda rida uurinud üle 50(!) aasta. Ta pakkus välja, et tulevikus on digital affinity (eesti keelde võiks tõlkida ehk “digilembus”) üks määravaid isikuomadusi ja selle puudumine loetakse sisuliselt puudeks (sarnaselt autismi või Aspergeri sündroomiga).  Ja et tulevikus tuleks luua kõigile kättesaadav tehisintellektipõhine mehhanism (mida ta nimetas “infobotiks”), mis paljude erinevate kasutajaliideste asemel looks igale indiviidile tema võimeid ja võimalusi arvestades isikliku liidese.  Natuke ehk idealistlik, aga pani mõtlema küll.

Teiselt poolt aga on mõni külastatud sessioon olnud täis peamiselt Aasia inimesi, kes on masinlikult ja kehvavõitu inglise keeles oma jutu maha vuristanud ning mingit diskussiooni pole tekkinud. Õnneks aga on virtuaalkonverentsil sessiooni vahetada veel lihtsam kui tavakonverentsil.

Seega ütleks kokkuvõtlikult, et formaadi muutus on konverentsile isegi pigem hästi mõjunud. Ja jalgrattaga polegi enne konverentsil käinud (kahe otsaga sai tavapärase 25-km ringi ka kuhjaga täis). 🙂

Koroonaajastu konverentsid

20.07.2020

Sel suvel on puhkuse vahele pikitud kaks ametlikku töönädalat – üks oli üle-eelmisel nädalal, kui tuli komisjoniga küberturbe tudengeid vastu võtta (komisjon oli füüsiliselt koos, tudengid aga tulid nettipidi) ning paralleelselt Tartust küberruumi kolinud ICALT2020 konverentsil (kirjutasime Birgyga sinna artikli). Sel nädalal on aga kavas algselt Kopenhaagenis toimuma pidanud ja nüüd samuti virtuaalsena toimuv HCII2020 (sinna saime artikli ja postri).

Netti kolinud teadusetegemine on ilmselt üks koroonapandeemia suuremaid tagajärgi omade plusside ja miinustega. Tegelikult on kodust konverentsi kuulamine paganama mõnus – ära jääb rändamisele kuluv aeg ning erinevad lisakulud (hotell, transport, söök jne).  Konverentsil osalemine on odavam (tõsine argument vaesematest riikidest pärit osalejatele – veel mõnda aega tagasi olid need üritused ka Eesti skaalas üle mõistuse kallid) ning ehk on mingi mõju ka keskkonnale (vähem lendamist).  Teisalt aga muidugi jäävad kaugemad paigad päriselt nägemata ning isiklikku, sessioonivälist ja mitteametlikku suhtlust kolleegidega üle maailma (mis annab teinekord ka puhtpraktilise, teadusliku väljundi) ei asenda videokonverents samuti.

IT poole pealt on seni kõik kenasti toiminud – ICALT kasutas Zoomi ja HCI Cisco Webexit, kummagagi ühendumisel ei ole Linux Mintil ja Firefoxil mingeid probleeme esinenud.  Muidugi aga sooviks, et rohkem kasutataks vabu lahendusi (Jitsi Meet jt) ja istutaks vähem ärivaraliste lahenduste peal (millel on alalõpmata kalduvus monopoolseks keerata ja millest paljud on ka erinevate nuhkseltsingute lõa otsas).

Kraeküsimus

11.07.2020

Inimesi, kes teevad kontoritööd, nimetatakse valgekraedeks, füüsilise töö tegijaid aga sinikraedeks (on olemas ka täi- ja tatikraed, aga need jätaks praegu välja). Kuhu aga kuulub inimene, kes ei ole kraesid juba aastaid kandnud? Kaku “munder” koosneb reeglina Levi’se teksadest (sama mudel, mida Steve Jobs kandis – 501) ja enamasti Linuxi-teemalisest tumedast t-särgist. Kraed ei ole (kõige lähem asi kraele on trennikimonol). Kes ma siis ikkagi olen…?

Läpakauuendus

10.07.2020

Täna hommikul andis läpakas Mint 19 teada, et ametlik uuendus 20 peale on saadaval. Riskisin ja proovisin kohe ära teha (enne tegin Timeshiftiga igaks juhuks süsteemitõmmise ka, juhuks kui midagi metsa läheb).

Võttis aega ligi tunni, aga siiani tundub küll, et kõik sõitis nagu mööda raudteed – täpselt etteantud suunas. Kaku põhiläpakas on pealegi mõnevõrra ebastandardse tarkvaravalikuga – mõned kohalikud serverid on peal, töölaud on Compizi ja Cairo-Dockiga. Kõik uuenes kenasti – seni ainus märgatud pisiasi on Compizi aknavahetaja (Ring Switcher), mille uuendus välja lülitas, aga piisas sätestest uuesti sisselülitamisest. Huvitav, et samas jäi Compizi “keerlev kuubik” ehk töölauavahetaja tööle.

Esialgse pildi järgi tuleb Minti tegijatele kõva kompliment teha.

Telefoniuuendus

09.06.2020

Suvine häkkimishooaeg on avatud – õppetöö ajal ei saa tehnikaga riskantsemaid muudatusi ette võtta. Nüüd on aga kool läbi ja võib hakata nokitsema.

Esimene samm oli telefoni (Samsung Galaxy S5, mudel F koodnimega klte) süsteemiuuendus. Android 10-le vastav LineageOS 17 on küll juba mõnda aega väljas, ent S5-l ametlikku tuge veel ei ole (mõnedel andmetel pidavat tulema teises järjekorras ehk siis levinumad mudelid saavad esimesena). On aga olemas mitteametlik väljalase, mida kasutasingi. Seega vajalik kraam on järgmine:

* LineageOS 17.1 mitteametlik versioon S5-le
* OpenGApps (arm, 10, pico)
* Magisk (ruutimiseks; esialgu pole jõudnud süveneda, kuna varasem versioon kasutas selleks teist tarkvara)

Enne paigaldama asumist aga tuleb paigaldada arvutisse vajaminev tarkvara ning telefoni piisavalt uus seadistussüsteem (recovery; kasutasin TWRP 3.3.1-e – selle uuendamine on muide võimalik ka seadistussüsteemi enda seest). Siinpool oli kõik vajalik juba arvutis olemas, aga näib, et seda kõike annab teha olemasoleva ametliku õpetuse järgi.

Paigaldamine ise ei erine kuigivõrd eelmise versiooni omast. Telefon tuleb USB-kaabliga arvutisse ühendada ja taaskäivitada seadistussüsteemi (hoides käivitamisel korraga all käivitus-, kodu- ja heli valjemakskeeramise nuppu, ameerika keeli Volume Up + Home + Power). Seal tuleb esmalt tühjendada olemasolev salvestusruum (ja vajadusel eemaldada krüpteering): valiku Wipe alt esmalt Format Data (sinna tuleb kinnituseks kirjutada “yes”), siis Advanced Wipe ja kustutada ära System, Data ja mõlemad Cache‘id). Seejärel liikuda menüüs algusse tagasi ning valida ADB Sideload. Telefon jääb ootele, arvutist tuleb järgemööda üles laadida kõik kolm eespoolmainitud faili (süsteem, OpenGApps, Magisk): adb sideload failinimi (vahepeal tuleb telefonis paar sammu tagasi teha ja iga etapi jaoks uus ADB sideload käivitada). Seejärel teha restart kas telefonist vastava ekraaninupu abil või arvutist käsuga adb reboot.

Kui kõik toimib, järgneb juba üsna tavapärane Androidi/LineageOSi seadistus – helin, sõrmejälg, ekraanilukk, F-Droid tarkvara jaoks jms. Esmamulje järgi väliseid muutusi eelmise, 16. versiooniga võrreldes väga ei täheldanudki.

Kui Google’it kasutada (põhimõtteliselt saab ka ilma – esialgu on minimaalne paigaldus kalendri kasutamiseks jäänud, aga piisava ajaressursi korral panen Kakupessa kalendriserveri ja viskan Google’i telefonist välja), tuleks igaks juhuks seaded üle käia ja kogu infokogumine minimeerida. Ja muidugi tasub telefon krüpteerida – vastava valiku leiab turvaseadete alt. Võtab paar tunnikest aega, aga käib üldjuhul automaatselt (aku peab olema peaaegu täis, muidu ei lubata krüpteerima hakata; vahepeal küsitakse alguses korra ja lõpupoole veel paar korda lukustusmustrit või -parooli).

Järgmine, juba märksa suurem ettevõtmine on kogu Kakupesa serverisüsteemi väljavahetamine. Uus riistvara, virtualiseerimine, uus süsteem, muudatused teenustes – seega tegemist (ja õppimist!) jätkub ilmselt piisavalt.

Semestrile joon alla

05.06.2020

Puhkus algab küll alles ülejärgmisest nädalast, nii et nädal tuleb veel tööd teha (tööl käimine on endiselt aukudega), aga õppetegevusele võib selleks korraks joone alla tõmmata. Just lõppesid viimased kaitsmised, mida sai peale hommikust viimast eksamipäeva ülekandest vaadatud.

* Eestikeelne ITSPEA – alustas ca 110, lõpetas 100 ringis. Algusest peale e-kursus, seega pandeemiaga ei muutunud praktiliselt mitte midagi – peale eksami, mis tuli ainult kirjalikku vormi viia ja distantsilt teha. Aga tundus, et rahvas jäi rahule. Natuke kahju, et mõningate eriarusaamade tõttu see kursus enam analüütikute magistrikavas ei jätka (praktika näitas taas, et paljud teemad on seal õppekavas varasemast täiesti katmata) – aga nad võivad soovi korral läbi vabaõppe tulla, kuna kaugõppele jätkub see kursus ka edaspidi.
* Ingliskeelne SPEAIT – alustas ca 50, lõpetas 43. Hea tulemus, arvestades kannapööret kursuse keskel – see pidi algselt olema tavaline kontaktkursus (alguses ainult loengud, teisel poolsemestril lisaks ka iganädalased seminarid). Peale 6. loengut tuli aga reede. 13. märts – kogu kupatus tuli viia üle eestikeelse kursusega sarnasele mudelile.  Väiksemaid kobistamisi oli ja mõned kodanikud kadusid ära, aga üldiselt jätkus asi distantsilt edukalt ka pärast mitmete tegelaste kojusõitmist.
* Lõputööd – viimaks jäid alles üks analüüsi magistrant ning seitse diplomi- ja bakalaureusetööd (neli küberturbe tudengit, kaks adminni ja üks arendaja). Bilanss: kaks “viit”, viis “nelja” (sh magistritöö) ja üks “kolm”. Suht viisakas (koguseisu võib näha siin).

Negatiivse poole pealt: kaks välistudengit kirjutasid töö valmis ja andsid sisse (= kulutasid kõvasti Kaku aega) ning põrusid siis ühe programmeerimisaine järeletegemisega. Mõlemad pärinevad samast maailmanurgast.  Mõtlemise koht…

Süsadminnid!

04.06.2020

Nad tegutsevad jälle. 😀

Kes seda sööb?

21.05.2020

Eile käisin üle mõne aja kolledžis kohal. 5. korruse köögi külmikus avanes selline pilt:
Whiskas külmkapis

Tekkis küsimus, et kas a) oleme uue karvase kolleegi saanud (kohata ei õnnestunud) või b) keegi senistest kolleegidest tarvitab üllatavaid toiduaineid. Viimasel juhul oleks asjakohane hoiatav tsitaat Martin Riggsilt (“Surmarelv 3”), kes tarbis koerakrõbuskeid:

Martin: I’m only smoking to take my mind off my dog biscuit problem.
Roger: What dog biscuit problem?
Martin: Well, I been chasing more cars lately and uh, y’know, when I try and lick my balls I keep falling off the couch.

Kui nüüd selgub, et keegi kemmergus liiva laiali loobib või köögist surnud hiiri hakkab leidma, siis võib sama probleem olla.

Südaöine juhe

01.05.2020

Ei, Kakk ei ole hakanud uut õudusfilmi väntama.  Just kukkunud keskööl oli kolledži lõputööde eelkaitsmisele esitamise tähtaeg.

Enne koroonat oli lausa 12 diplomandi. Koroona-ajastul läks ühel tervis käest ära (õnneks mitte küll selle jamaga) ja kaks kadusid lihtsalt ära. Aga ülejäänud üheksaga käis paras trall (tuli meelde Tolkieni Sõrmuse Vennaskond, keda oli samuti üheksa, kes olid kirju punt ja kellega juhtus üht koma teist).

Ei teagi, kui mitu e-kirja ja lõputöö versiooni viimase 4-5 päeva jooksul läbi käis. Igatahes oli neid kõvasti. Ühele kaugema kandi kutile õnnestus alles viimasel hetkel lõplikult selgeks teha, et allikatele peab korrektselt viitama. Üks kohalik vend tõmmati ootamatult Kevadtormile ja higistas paari viimase tunniga kokku mingi variandi, millega õnnestub ehk eelkaitsmisest läbi saada (enne lõppkaitsmist saab tööd veel parandada). Ja üks india sell esitas enda töö 40 sekundit enne südaööd.  Walpurgi öö, par excellence.

Aga optimist ütleb: näe, mul pole igav! 🙂

Olen vist türklane

22.04.2020

Vaatasin oma spämmikasti – sinna on kogunenud lisaks inglis-, hiina- ja venekeelsele jamale suur kogus türgikeelset sodi. Mõned kipuvad aeg-ajalt ka filtritest läbi pääsema ja maanduvad postkasti – need on just sellised pigem sisemaised kirjad. Keegi on kuskil ilmselt arvanud, et Kakupesa asub Anatoolias. 🙂