Tööasjad – Jora

Semestri kokkuvõte

Sügissemester sai tänasega läbi – viimane jünger kaitses diplomit. Bilanss kokku:

* Pidasin SPEAIT hübriidloenguid 101-le küberile ja väliskülalisele. Eksami võttis vastu seminariõppejõud Garf.
* Juhendasin nelja kaitstud bakalaureusetööd – üks arendaja ja kolm küberit, hinded 3, 4, 4, 5. Natuke rohkem jäi veel kevadesse.
* Birgyga koos kirjutasime ühe peatüki ühte küberturbekogumikku ning toimetasime varsti ilmuva “Eesti inimarengu aruande 2026” üht peatükki, kumbki kirjutas sinna (koos kaasautoriga) ka ühe alapeatüki.
* Mõned populaarteaduslikud jupid kirjutasime ka.
* Sügisest hakkasin osalema ülikooli Senati teaduskomisjonis.
* Detsembris-jaanuaris läbisin ülikoolis doktorijuhendajate koolituse.

Algaval semestril ootavad ees juba tavapärased Social Engineering (seekord jälle koos Garfiga) ja ITSPEA e-kursus.

Jan areneb (aga inimene…?)

Ülikoolis promotavaid suurfirmade internetipõhiseid tehisarulahendusi (ChatGPT, Gemini, Llama, Copilot jt) ei kutsu endiselt kasutama – põhjustest on siin juba juttu olnud. Õnneks on hakanud vaikselt arenema ka vabatarkvaralised lokaalsed lahendused.

Kui eelmisel aastal oli Jan.ai veel paras kurioosum (sellestki on siin juttu olnud), siis praegune versioon 0.7.5 on juba ääriveeri uurimisassistendina kasutatav. Jan.ai toetab tervet rida erinevaid mudeleid, Jani enda arutlev mudel suudab nüüd juba dokumente töödelda ja eri asju analüüsida. Suudab endiselt ka hallukaid näha, nii et tasub olla kriitiline. Aga arutleva mudeli arutluskäike on päris põnev jälgida – kohati teeb päris inimlikke lollusi, kohati aga annab ka mõne uue vaatenurga. Sel kevadel tehisaru ilmselt veel enda õppematerjalide kallale ei laseks, aga edaspidi võib juba vaikselt seda kaaluda.

Samas on (üli)koolides aga endiselt täiesti lahendamata see, kuidas takistada areneval tehisarul üha rohkemate inimeste taandarendamist. Ja endiselt on suurim riskigrupp just need totumad tegelased, kes sellega endale massiliselt vaimset rämpstoitu toodavad. Kuna teisalt on välja kujunemas ka arukas vähemus, kes teab, millal tehisaru kasutada ja millal mitte, siis tõenäoliselt võib lähiaastatel toimuda hariduse suurem jagunemine “tarkade” ja “lollide” omaks. Ja ühiskonna vaates ei ole see muidugi üldse hea lahendus.

Leo

Täna käisin TTÜ aulas Leo Võhandut ära saatmas. Mitte iga professor ei lähe sealt – saati veel nii, et üks kuuest kandjast on ülikooli rektor ja auspaleeris seisavad tõsised korüfeed. Aga see mees oli seda väärt.

Ent oleks tahtnud natukene rohkem seda, mida Leo ise armastas öelda: “Igal inimesel on oma kiiks!”. Voldikus oli küll kirjas rida tsitaate, aga need olid valdavalt Leo kohta veidi liiga tõsimeelsed. Ütleks, et Leo pika elu saladus oli kolmnurk – a) särav intellekt, b) uudishimu ja c) huumorimeel.

Kui hakata meenutama, siis tulevad järgmised mälupildid:
* Võimalik, et kohtusime ka varem, aga esmane otsene mälestus on 1991. aasta kevadsemestrist, mil Leo tollasele TI-61 õpperühmale mingit ainet luges. Seal tuli tollases Turbo BASICus erinevaid probleeme lahendada. 21-aastane Kakk väänas enda programmi päevakajalisse võtmesse ja kirjutas (hästi lihtsa) mängu Lahesõja ja pommitamise teemal. Leo jäi täitsa rahule (ja kiitis kiiksu).
* Mäletamise järgi oli ta kohal nii 1994. aasta magistrikaitsmisel kui ka 1999. aasta doktori omal (mõlemas oli kaitsmiskomisjonis, tõenäoliselt ka selle esimees). Doktorantuuri ajal olime juba kolleegid ning sattusime päris tihti igasugu põnevatel teemadel rääkima. Sealtmaalt tahtsin olla samasuguse silmaringiga…
* Üsna legendaarne oli Leo kraadiõppeseminar, kus ta magistrantidele ja doktorantidele väga erinevaid asju õpetas ning kus õnnestus samuti osaleda.
* Mitmel korral õnnestus ka koos reisimas käia, sajandivahetuse paiku elasime mitu nädalat kõrvuti samas B&B-s Dublini äärelinnas.
* Leo üritas meid aidata ka omaaegse labori juures ning kui viimaks Kakk 2002. aastal sellega läbi kärssas, võttis selle üle (ehkki oli juba 1997. aastast emeriidiseisuses), vedas sealt väljakasvanud THINK Eestit veel ligi kahe aastakümne jagu ning andis teatepulga teistele üle alles 90-selt (!).
* Emeriitprofessorina vedas ta lisaks TTÜ tegemistele käima ka TLÜ informaatikaõppe – sealgi õnnestus temaga koos korduvalt kaitsmiskomisjonides olla ning muuhulgas õppida seda, kuidas olla ühtaegu kriitiline ja inimlik.

Siinkirjutaja muidugi ei mäleta Leo varasemaid tegemisi – neid võib aga lugeda Kaku ametliku doktorijuhendaja prof. Rein Jürgensoni kirjutatud kolmeköitelisest TTÜ informaatikainstituudi ajaloost ning selle järgi otsustades olid need vähemalt sama ägedad (ja värvikad). Kasvõi juba 47 juhendatud kandidaadi- ja doktoritööd räägivad iseenda eest.

Mitu kõnelejat ütles täna “Puhka rahus!”. Mina seda ausalt öeldes ei arvaks – ilmselt leiab ta ka teisel pool piisavalt palju põnevat tegevust…

Leo Mella juures 2014 Leo 2014. aastal Mella juures (koos Mella maalidega)

LLMi-buumist ülikoolis

Alates sellest, kui istuv president “TI-hüppe” välja kuulutas, on Tehnikaülikoolis käinud tohutu TI-promo. Välja on kuulutatud AI-tšempionide programm (naljakal kombel on siinkirjutaja ka üks neist – leiti, et keegi peab aeg-ajalt ka kriitilist häält tegema) ning kõikidele töötajatele reklaamitakse igat sorti selle valdkonna koolitusi.

Iseenesest on tore, et uute tehnoloogiatega tegeldakse – Tehnikaülikool peabki seda tegema (kes siis veel?). Ent kogu see õppetöö segilöömine AI-agentide ja “TI-assistentidega” on selgelt üle võlli läinud. Mõned punktid:

* LLMide lollikindlus jätab endiselt soovida. Seni, kuni kasvõi üks sajast vastusest on moodsa terminiga tööplönn (ehk näiliselt ilus, aga sisuliselt täielik jama), ei tohiks neid reaalses keskkonnas kasutada – ka siis, kui paljudel juhtudel ongi vastus reaalselt kasulik. Programmeerijad teavad, et kõige salakavalamad on loogikavead – programm töötab ja annab näiliselt õige väljundi, kuid vastus on vale. Praegu teevad LLM-id lollusi palju rohkem kui ühel korral sajast.

* Kõik TI-hüppe all promotavad LLM-id on omandvara ning ligipääsetavad võrgust. “Tee linnuke kasti ja me ei kasuta sinu andmeid”-juttu võib rääkida lasteaialastele. Ja omandvara aspekti võis näha ülikoolis mõne päeva eest, kui ülikoolile ostetud ChatGPT Edu litsentsid osutusid nii piiravateks, et olid suuresti kasutud. Õnneks seekord õnnestus mingid privileegid lahti saada, aga õppetund oli väga selge.

* Mõju üliõpilaste õppimisele, mõtlemisele ja kirjaoskusele on selgelt negatiivne. Olen praeguse SPEAIT kursuse raames külastanud kolleeg Kristjani läbiviidavaid seminare, kus tudengid ettekandeid teevad. Nii Kristjan pealikuna kui ka esinejad on iseenesest väga vahvad, palju annab juurde ka taustal toimuv tekstivestlus. Aga… Pea kõik esitlusslaidid on nähtavalt tehtud LLM-iga ning esinemises on see kohe näha. Ei ole vahet, kas slaidid on teinud LLM või teine inimene – oluline on see, et autoriks ei ole esineja ise. Ja kohe on ettekanne kramplik, puine ja sõnasõnaliselt slaidi tekstis kinni. Ning ka küsimustele vastamise võime kannatab, kuna inimene ei ole kogu materjali eelnevalt läbi “seedinud” ega ka mitte läbi kirjutanud (see viimane oli väga oluline juba keskkooli ajal – ja äkki oli nõuka-aegse ülikooli käsitsi konspekteerimises tüütuse kõrval ka midagi kasulikku?). Seega on siin sama seis kui turvalisuse ja mugavusega – mugavad süsteemid kipuvad olema ebaturvalised, kuna turvameetmed on tüütud…

Niisiis, siinkirjutaja arvates võiks ja peaks LLM-idega tegelema, aga

* palju suurema rõhuasetusega kohaliku paigaldusega ja vabavaralistele LLM-dele (näiteks PrivateGPT, LocalGPT, Jan.ai jt), vältimaks tootjalukustust;

* tehisarule antavate ülesannete vastutusrikkust tuleks suurendada järk-järgult vastavalt nende veakindluse paranemisele. Praegu tehakse suure hurraaga liiga tõsiseid asju – ei ole mõte kilplaste kombel ehitada alguses valesti ja siis pärast pingutada vigade ülesleidmise ja ärapaikamisega.

* ehkki vastutuse osas on välja öeldud, et vastutab inimene, tuleks see palju paremini paika panna. Praegu luuakse tehisarusüsteemidesse paras hulk viitsütikuga pomme – kui siis mingi aja pärast pauk käib ja tükid lendavad, peaks olema ka võimalik selle paugu tekitanud laisik üles leida.

* enne laiemat promo ülikoolis tuleks palju enam selgeks saada tegelik laiem mõju erinevatele protsessidele (sh õppimisele).

Katsetused PrivateGPT-ga

Kuna Kakul tuleb muu töö kõrval ka teadust teha, siis tekkis mõte proovida tehisaru abil teadusartiklite kokkuvõtete tegemist. Tingimuseks oli endiselt töötamine offlainis – ChatGPT, Copilot jt veebipõhised jäid välja.

Leidsin esmalt ühe sellise artikli ja sealt läksin edasi PrivateGPT peale. Leidus ka samm-sammuline paigaldusjuhend, mis aga oli juba pooleteise aasta vanune ning paaris kohas enam ei toiminud – muudatused tuli teha

a) kasutajaliidese paigalduses: praegu toimiv käsk on poetry install –extras “ui embeddings-huggingface llms-llama-cpp vector-stores-qdrant” , ja

b) CUDA paigalduses (üks parameeter tuli ära muuta): CMAKE_ARGS=’-DGGML_CUDA=on’ poetry run pip install –force-reinstall –no-cache-dir llama-cpp-python

Muud sammud jäid (niivõrd, kuivõrd) tööle. Käima läks asi terminalist käsuga PGPT_PROFILES=local make run ning veebiliides töötas aadressil https://localhost:8001 (väidetavalt saab sinna ka muu aadressi panna, niisiis on see paigaldatav ka serverile – aga ise ei proovinud).

Linuxi ja Firefoxiga oli kasutajaliides veidi imelik – prompti aken jäi päris paremasse serva, vaid väike jupp paistis (alguses ei leidnudki kohe üles). Ent artikli kokkuvõtte tegemine (Summarize) täitsa toimis – PDF-kujul artikli sai kasutajaliidese kaudu ilusti ette sööta, kuid tulemust ei antud mitte kasutajaliidesesse, vaid hoopis terminaliaknasse. Kokkuvõte ise oli samas täiesti asjatundlik.

Nii et nüüd tuleb edasi katsetada (erinevate seadistustega ja lisaks Llamale ka teiste keelemudelitega).

Arengud õppetöös

Läksin kolledžist doktorijuhendamise koolitusele ja kõndisin fuajees mööda tunniplaanitabloost. Seal seisis, et kolleeg Sirje õpetab “Füüsikat mittefüüsikutele”.

Jäin natuke mõtlema. Kas järgmine võiks olla “Arvutamine mittearvutajatele”? Edasi tuleks “Kirjutamine mittekirjutajatele”, “Lugemine mittelugejatele” ja viimaks “Mõtlemine mittemõtlejatele”.

Loodetavasti siiski asi nii düstoopiaks ei keera – aga mine sa tea. Tegelikult võiks lisada ka “Tehisaru arulagedatele”…

Windows?

Kodus on laual kaks arvutit, milles põhilise süsteemina on juba mitmeid aastaid toiminud Linux Mint. Kuna aga mõlemad on pärit omaaegsest IT Kolledžist, siis jäi sinna dualbuuti ka Windows 10. Kasutanud seda praktiliselt ei ole, olen 1-2 korda aastas selle käima lasknud ja ära uuendanud.

Nüüd oktoobris sai Windows 10 ametlikult otsa. Laenasin kolledži Windowsi adminnilt pulga (TTÜ õppejõududele on MS tarkvara kodukasutus täitsa sätestatud) ja panin täna mõlemale masinale Linuxi kõrvale ka Windows 11 peale.

Muutunud midagi väga ei olnud. Sain natuke uusi asju teada (kuidas ketas MBR pealt GPT peale viia – lõpuks tegin nii, nagu siin esimeses soovituses; lisaks see, kuidas pääseda Microsofti konto tegemisest Command Prompti abil). Mis aga ei ole muutunud, on “keerutavad vihmaussid”, mis paluvad natuke (nii umbes pool tunnikest) oodata. Tavapärane Microsoft, üldse ei kutsu kasutama.

Tänase seisuga ei ole Kakul Windowsi juba 25 aastat vaja läinud. Ehk veab veel teist samapalju välja. 🙂 Nii et vastus pealkirjas toodud küsimusele on endiselt “Tänan, ei”.

Kirjutasin ühe TI-jorina

Tehnikaülikooli ajakiri “Mente et Manu” avaldas juuninumbris ära ka.

Lõppu lisatud dekaani arvamuse oleks selles artiklis ehk ära jätnud, see ei haaku eriti ülejäänud tekstiga. Soovitused olid algselt artiklis sees, aga nende väljatõstmine oli päris hea mõte.

APDEIT 26.06: eile käisin ingliskeelsete õppekavade lõpuaktusel. Kuna tolles ajakirjanumbris olid ka lõpetajate nimekirjad, siis pisteti see igale lõpetajale pihku – naersin, et juhendatavad said nüüd endale juhendaja pildi mälestuseks (loo juurde oli suur foto pandud). 🙂

APDEIT 30.07: see lugu tekitas üksjagu vastukaja ja avaldati ka ülikooli Trialoogi portaalis. Aitäh sealsele keeletoimetajale – üle pika aja näeb tõeliselt ilusat eesti keelt (tunnistan, et minu algne tekst läks märgatavalt paremaks – seevastu M&M tekst oli pigem kehvemaks toimetatud, eriti ühes kohas). Eraldi tänu TalTechi käänamise eest kolledži nimes. 🙂

Pesaremont

Talvisele remondile tuleb järg vannitoa ümberehituse näol – see oli ainus, mis 2013. aastal sisse kolides nägi nii viisakas välja, et jäi eelmise omaniku versiooni. Nüüd on aeg edasi läinud ja vaja põhjalikumalt üle käia.

Seoses sellega võib järgmisel kahel nädalal esineda aeg-ajalt elektrikatkestusi ja server võib ajutiselt liinilt maha minna. Sel ajal ei saa ligi veebile ja Kakupesa meiliaadressile – kirjutada saab aga ülikooli aadressile. Katkestused üritab muidugi võimalikult lühiajalised hoida. Kakk ise hakkab sel ajal rohkem diginomaadiks – aga vahepeal on kodus ka.

APDEIT 22.06: Eile sai asi ühele poole. Tolmu küürimist jätkub veel mitmeks päevaks, aga tulemus sai päris kena.

Vannituba 2025

Semestri kokkuvõte

Tänasega võib selle kevade õppetööle joone alla tõmmata – viimased kolm juhendatavat said edukalt lõppkaitsmiselt läbi. Homme tuleb veel esmakordselt kaitsmiskomisjoni juhtida (eelkaitsmisel tegelikult sai juba korra proovitud, läks kenasti), aga õpilastega on selleks korraks joon all. Seega 2025. aasta kevadsemestri bilanss:
* ITSPEA e-kursus: deklareeris 64, lõpetas 45. Suurem osa neist, kes läbi ei saanud, tegelikult ei alustanudki – osalejad jäid üldiselt rahule. Ja mis oli huvitav: tehisaru abil kirjutamist esines kardetust palju vähem (ja mitmed ütlesid, et ise kirjutamine oli nende teadlik valik). Nii et võib-olla on kirjutamispõhine kursus siiski veel võimalik. Tõsi, suuremas osas oli siin sessioonõppe seltskond, kes on reeglina natuke vanemad (samas oli ka adminne, kellele see on valikaine).
* Sotsiaalmanipulatsioon: deklareeris 90, lõpetas 73. Sel korral tegin kursust üksi, kolleeg oli hõivatud perekondlike kohustustega. Aga läks samuti hästi – sünkroonne e-õpe näib ka rebastele sobivat. Ja partnerülikoolidest (EuroTEQ-võrgustik) tuleb iga aastaga üha enam osalejaid (tõsi, külaliste seas on reaalselt mittealustajaid ja varakult väljakukkujaid rohkem kui “kohalike” ehk meie enda rahvusvahelise küberiteseltskonna hulgas).
* Informaatika valikteemade kursuse küberohutuse moodul: deklareeris 32, (mooduli) lõpetas 29. See oli esmakordselt kavas ja mõeldud insenerierialade rebastele. Kursus läks kenasti, aga otsustasin selle mooduli ühele kolleegile edasi anda.
* Lõputööde juhendamine: 2 magistrit, 8 bakalaureust. Kirju seltskond: neli ukrainlast, kolm eestlast (ja lisaks üks Ida-Viru eestivenelane), türklane ja turkmeen. Hinded kokku 3 x 5, 4 x 4, 2 x 3, 1 x 2 . Üks diplomand võeti valmis lõputööga rajalt maha, ei pääsenud (minu arust üsna vaieldavatel asjaoludel) praktikakaitsmiselt läbi.
* Teadustöö: 2 + 1 ETIS 3.1 rubriigi artiklit (üks avaldati sel semestril, kirjutasime-esitasime eelmisel). Seekord tuleb jaaniõhtul ka teadust teha – rootslased seda püha ilmselt ei pea, igatahes toimub Göteborgis HCII 2025 konverents ja ma peame Birgyga seal ettekandeid tegema.

Üldiselt aga võib enam-vähem rahule jääda.