Rubriigi ‘Tööasjad arhiiv

“Võtke alumine kast!”

15.07.2017

Seda teksti lugedes meenus, kuidas kuningas (Urmas Kibuspuu surematus kehastuses) kuu peale kippus.

Nii et Eestis aetakse taga tippteadust ja selle seostamist ettevõtlusega. Häda on aga selles, et teadlased sirguvad reeglina ülikoolide tudengitest. Ja ülikoolides tuleb neid esialgu õpetada, enne kui neid teaduse kallale lasta.

Paraku aga on hetkeseis selline, et õppejõutöö on üha vähem hinnatud – seda sai ise näha ja kogeda sellekevadisel TTÜ atesteerimisel.  Kui teadustöö puhul uuritakse peensusteni h-indeksit ja nõutakse lisaks suure hulga projektiraha sissetoomist, siis õppetöö rubriigis on sisuliselt kirjas “osaleb õppetöös”. Kas see tähendab tõeliselt pühendunud õppejõudu, ülbet mölakat (pardon) või võimatult igavat nämmutajat, sel pole eriti vahet.

Nii ehitatakse Eestis endiselt tolle lastelavastuse kuninga kombel teadustorni. Ja kui kastid otsa saavad, võetaksegi alt.

Lehmakombinaat

20.06.2017

Täna oli kokkusaamine TTÜ kolleegidega, kellega koos tuleb järgmisel õppeaastal (juba TTÜ all) üldaineid hakata õpetama. ITSPEA võeti hästi vastu – aga kohe tekkis ka küsimus, et kuidas seda 300 inimesele õpetada?

Senine IT kolledži praktika on olnud lisaks päevaõppe voorudele teha seminarid, kus iga tudeng saab vähemalt ühe ettekande pidada. Kaug- ja õhtuõppes on kasutusel MOOC-stiilis avatud e-kursus, Aga häda on selles, et mõlema variandi puhul on praktiline lagi kusagil 150 osaleja juures (päevaõppes 5 seminarirühma, e-kursusel kogu seltskonna suurus). Nüüd on ilmselt ainsad variandid  a) kogu seltskonna jagamine kahe õppejõu vahel või b) võimaluse leidmine seltskond kahe semestri vahel jagada.

Üldiselt aga näib, et IT kolledži TTÜ-ga liitumise esimesed viljad hakkavad juba küpseks saama. Tunne on nagu lehmakombinaati tööle sunnitud mahefarmeril…

Huvitav projekt

19.06.2017

Avatud lähtekoodiga versioon Microsofti Visual Studio Code’ist on porditud päris mitmele platvormile.

OK, sellel firmanimel on paljude jaoks halb lõhn juures ning ka praegu ei ole üldse kindel, millise nurga alt embrace, extend and extinguish peagi paistma hakkab. Samas on MIT litsents väga levinud ning vähemalt selle koodibaasiga on otseseid sigadusi raske teha.  Ja kui keegi oleks veel kümmekond aastat tagasi pakkunud, et MS levitab tulevikus mingit mittetriviaalset tarkvara vabalt (Stallmani tähenduses), oleksid paljud ilmselt küsinud, mida huvitavat ütleja tarvitanud on.

Maailm muutub tõepoolest.

Kevadsemestri bilanss

08.06.2017

Lõppeva semestri “saak”:

  • esimene juhendatud doktor (tubli, Birgy!)
  • üks TLÜ bakalaureusetöö
  • üks EIK diplomitöö (isegi kaks – ühel juhul tegin konsultandi rollis sisuliselt juhendaja tööd)
  • terve EIK kaug- ja õhtuõpe ITSPEA-st e-õppes läbi lastud (ca 120 aktiivset tudengit)
  • paras ports töid retsenseeritud (eri koolides ja õppetasemetel)
  • TTÜ atesteerimine läbitud (ehk läheb sügisel vaja)

APDEIT 16.06: lisandus EIK suurepärase õppejõu (2.-3. koht pingereas) tiitel. Neljast viimasest aastast kolm korda pole paha tulemus. 🙂

xBase aastal 2017

08.06.2017

Kunagi, kui Kakk veel ülikoolis käis, oli Eesti Vabariik just taaskehtestatud ja nii läks vaja igasugu erinevaid registreid ja andmebaase. Üsna varakult õnnestus tänu isand Jüri Vilipõllu (kellest hiljem sai ka magistritöö juhendaja) abile pääseda TTÜ-s personaalarvutite ligi (kui kaaskannatajad pidid veel SM-4 ja muude vene jubeduste peal higistama) ning ühes II korpuse Microbee-nimeliste masinate klassis esmakordselt torkida tollal uudset tarkvara nimega dBase II. Hiljem tulid dBase III+, Foxbase+, Clipper, Paradox, FoxPro (paraku ostis viimaks va MS Foxi ära ja edasi läks juba selle firma jaoks tavapärast teed).

Aga peamiselt Foxbase+-iga sai 90-ndate algul valmis häkerdatud Eesti Invaregister (oli tollal sihuke andmekogu) ning ka Tallinna mitmes sotsiaalabiametis kasutatud samalaadne süsteem. Mõnda aega sai kooli kõrvalt päris korralik poolproff oldud – õnneks jäi olemata paljude teiste eakaaslaste probleem kooli lõpetamisega.

Millalgi hiljuti sai nostalgialaksuna uuritud, kas tänapäeval veel mõne xBase-i (nagu neid eespoolnimetatuid üldiselt üheskoos tunti) käima ka saab – eriti Linuxil. Otsest mugavat varianti ei leidnud, küll aga võiks edaspidi vabama hetke tekkides torkida näiteks Harbouri. Üks sedalaadi asjade koondleht on siin, guugeldades leiab üht-teist veel.

(Muide, isegi va Turbo Pascal, mida me koolis väänasime, on versioonis 5.5 ajaloolise artifaktina saadaval.)

Kaks märki

21.03.2017

Esimene…

TTÜ IT Kolledž

… ja teine.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

 

Märgiline värk.  Muuhulgas on ka ühe poole sõnaõigus samal tasemel.

Kingime teile järelmaksu

11.02.2017

Eesti mobiilsideturul käib juba pikka aega löömine kolme suure pakkuja vahel. Kakk on olnud neist ühe klient algusest peale ning aeg-ajalt käivad teised kaks üritamas klienti üle lüüa. Äri on äri ning küsida võib, enamasti saab need inimesed ka viisakalt ära kuulatud (teevad oma tööd ju). Viimasel ajal on silma hakanud aga üks tõsiselt pahandav asi.

Helistab firma X. Pakub häid tariife ja kui kohe tulemust ei saa, hakkab rääkima “tasuta nutitelefonist”, mille kaubale peale saavat. Paar korda on pakkumine pärast meili peale saadetud ja sealt muidugi selgub, et tegelikult pakutakse sissemakseta järelmaksu – telefonil on küll natuke soodsam hind kui letilt ostes, kuid absoluutse enamuse lõpphinnast maksab “kingituse” saaja rõõmsalt kinni (ja tagasikäiku anda on keeruline, kuna paariaastane leping on juba kaelas).  Kurb on see, et tean päris mitut inimest, kes niimoodi enda küllalt tagasihoidlikust sissetulekust “tasuta” nutiseadet takkajärgi kinni taovad.

Daamid ja härrad, teie ärimudel lõhnab… kummaliselt.  Lõpetage ära.

Ettevõtluskontost

21.01.2017

Eesti riigiisad on käinud välja idee luua süsteem, kus väikeettevõtjad võivad endale luua ettevõtluskonto, kuhu kantavast rahast läheb automaatselt 20% maksudeks ning mingit paberimajandust ei ole vaja.

Ühelt poolt on see tänuväärt mõte. Mida enam inimesi valib kala asemel õnge, seda parem. Mustalt tegemist võiks vähemaks jääda ning mõnigi tegelane, kes paberimäärimist ei salli, hakkab ehk põhitöö kõrvalt ka mikroettevõtjaks.

Teiselt poolt on paraku jäetud märkamata, et kuluvaba ettevõtlust ei ole olemas. Ka “peaga töötajatel” on vaja töövahendeid – õpetaja vajab paberit ja kirjutusvahendeid,  börsikonsultant vajab (enamasti tasulist) ligipääsu erinevatele infoteenustele jne. Ja “itti” vajavad ilmselt tänapäeval kõik. Füüsilise töö  puhul on asi kordades hullem – ja paraku on Eestis maapiirkondade väikeettevõtjad vist pigem selle rubriigi omad.

Seega praegu jäetakse kulud rahumeeli kõik ettevõtja kanda (käibemaksust ei vabasta ju keegi), makse kooritakse aga täie raha eest. Natuke meenutab suure ja väikese Peetri lugu – “Algul sööme sinu leivakoti tühjaks, pärast sööb igaüks enda oma.”

Seega jääb Kakk vähemalt esialgu FIE-ks edasi (põhitöö kõrvalt muidugi). Loodetavasti ei hakata seda ettevõtlusvormi veelgi enam kottima kui seda seni tehtud on.

Sümpaatne

25.12.2016

Õpilaste käest pühadetervitusi saada on alati tore. Seekord aga tuli üks natuke üllatav. Nimelt saatis (küll neutraalses, “pühade” vormis) kristlasest õppejõule tervituse muslimist eelmise aasta tudeng.

Äkki polegi see maailm veel päris lolliks läinud.

Ahjaa, lugejaile ka häid jõule! 🙂

Humble Bundle

02.12.2016

O’Reilly kirjastus on vahva liigutuse teinud – võib maksta ühest mõnekümne dollarini ja saada pundi klassikalisi Unixi, Linuxi ja üldisema süsteemihalduse “kapsaid” (seekord küll e-raamatuna). Ja võib valida, millele enda raha suunata. Natuke meenutab omaaegset eestlaste filmimüügiportaali, kust sai “Detsembrikuumus” ostetud.

Kolledži “opossumitele” (kolleeg Offfi terminit kasutades) väga soovitav lektüür.  Kakk juba tegi diili ära.