Rubriigi ‘Tööasjad arhiiv

Kaks märki

21.03.2017

Esimene…

TTÜ IT Kolledž

… ja teine.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

 

Märgiline värk.  Muuhulgas on ka ühe poole sõnaõigus samal tasemel.

Kingime teile järelmaksu

11.02.2017

Eesti mobiilsideturul käib juba pikka aega löömine kolme suure pakkuja vahel. Kakk on olnud neist ühe klient algusest peale ning aeg-ajalt käivad teised kaks üritamas klienti üle lüüa. Äri on äri ning küsida võib, enamasti saab need inimesed ka viisakalt ära kuulatud (teevad oma tööd ju). Viimasel ajal on silma hakanud aga üks tõsiselt pahandav asi.

Helistab firma X. Pakub häid tariife ja kui kohe tulemust ei saa, hakkab rääkima “tasuta nutitelefonist”, mille kaubale peale saavat. Paar korda on pakkumine pärast meili peale saadetud ja sealt muidugi selgub, et tegelikult pakutakse sissemakseta järelmaksu – telefonil on küll natuke soodsam hind kui letilt ostes, kuid absoluutse enamuse lõpphinnast maksab “kingituse” saaja rõõmsalt kinni (ja tagasikäiku anda on keeruline, kuna paariaastane leping on juba kaelas).  Kurb on see, et tean päris mitut inimest, kes niimoodi enda küllalt tagasihoidlikust sissetulekust “tasuta” nutiseadet takkajärgi kinni taovad.

Daamid ja härrad, teie ärimudel lõhnab… kummaliselt.  Lõpetage ära.

Ettevõtluskontost

21.01.2017

Eesti riigiisad on käinud välja idee luua süsteem, kus väikeettevõtjad võivad endale luua ettevõtluskonto, kuhu kantavast rahast läheb automaatselt 20% maksudeks ning mingit paberimajandust ei ole vaja.

Ühelt poolt on see tänuväärt mõte. Mida enam inimesi valib kala asemel õnge, seda parem. Mustalt tegemist võiks vähemaks jääda ning mõnigi tegelane, kes paberimäärimist ei salli, hakkab ehk põhitöö kõrvalt ka mikroettevõtjaks.

Teiselt poolt on paraku jäetud märkamata, et kuluvaba ettevõtlust ei ole olemas. Ka “peaga töötajatel” on vaja töövahendeid – õpetaja vajab paberit ja kirjutusvahendeid,  börsikonsultant vajab (enamasti tasulist) ligipääsu erinevatele infoteenustele jne. Ja “itti” vajavad ilmselt tänapäeval kõik. Füüsilise töö  puhul on asi kordades hullem – ja paraku on Eestis maapiirkondade väikeettevõtjad vist pigem selle rubriigi omad.

Seega praegu jäetakse kulud rahumeeli kõik ettevõtja kanda (käibemaksust ei vabasta ju keegi), makse kooritakse aga täie raha eest. Natuke meenutab suure ja väikese Peetri lugu – “Algul sööme sinu leivakoti tühjaks, pärast sööb igaüks enda oma.”

Seega jääb Kakk vähemalt esialgu FIE-ks edasi (põhitöö kõrvalt muidugi). Loodetavasti ei hakata seda ettevõtlusvormi veelgi enam kottima kui seda seni tehtud on.

Sümpaatne

25.12.2016

Õpilaste käest pühadetervitusi saada on alati tore. Seekord aga tuli üks natuke üllatav. Nimelt saatis (küll neutraalses, “pühade” vormis) kristlasest õppejõule tervituse muslimist eelmise aasta tudeng.

Äkki polegi see maailm veel päris lolliks läinud.

Ahjaa, lugejaile ka häid jõule! 🙂

Humble Bundle

02.12.2016

O’Reilly kirjastus on vahva liigutuse teinud – võib maksta ühest mõnekümne dollarini ja saada pundi klassikalisi Unixi, Linuxi ja üldisema süsteemihalduse “kapsaid” (seekord küll e-raamatuna). Ja võib valida, millele enda raha suunata. Natuke meenutab omaaegset eestlaste filmimüügiportaali, kust sai “Detsembrikuumus” ostetud.

Kolledži “opossumitele” (kolleeg Offfi terminit kasutades) väga soovitav lektüür.  Kakk juba tegi diili ära.

Eelmise jätkuks

17.11.2016

Täna tööle jõudes oli pilt kolledži peaukse ees selline:

EIK memoriaal 17.11.16

Naer läbi pisarate muidugi – aga samas on see EIK vaimu hea näitaja. Ehk õnnestub seda mingil määral säilitada ka edaspidi. Muidugi, kui on, kes säilitab. Variant on muidugi ka, et Tartu vaimust vaevatud naaber saab endale Eesti Päevalehe lugejate 2008. aasta lemmik-betoonehitise. Ilma inimesteta, teadmisteta ja vaimuta.

Ühe hea asja lõpu algus

16.11.2016

EIK infotablood näitasid täna peale nn ühinemislepingu alla kirjutamist sellist pilti:
EIK infotabloo 16. novembril 2016

Palju kommenteerida pole. Kogu selle protsessi kestel on olnud häbi olla TTÜ vilistlane – sellist jõhkrat teistest ülesõitmist, manipuleerimist ja desinformatsiooni, nagu TTÜ juhtkond on selle jooksul üles näidanud, ei näe iga päev.

Kuigi palju teha ei anna. Niipaljukest ehk, et need kaks magistrikursust, mida olen  aastaid külalisena kevadsemestril TTÜ-s andnud, jäävad järgmisel semestril ära – täna käisin instituuti informeerimas. Töökohal jätkamine sõltub paljuski sellest, kuhupoole asjad järgneva aasta jooksul liiguvad.

Linux Mint 18 ja ID-kaart

20.06.2016

30+ lugude järgmist osa kirjutades sai paigaldatud Linux Minti järgmine versioon. Ubuntu 16.04 LTS Xenial Xerus on juba aprillikuust saati väljas, sellel põhinev Mint 18 aga on hetkel veel beetastaadiumis. Kõik muu näib töötavat ilusti.

Eesti ID-kaardil on isegi vajalik pakk (esteid) varamutes täiesti olemas, aga paigaldus takerdub sõltuvuste taha ega õnnestu. Seega tegin hädapärase lahenduse: muutsin ametliku skriptifaili paar rida ära (lõpust 187. realt – versiooninumbri 17-lt 18-ks ja trusty xenial-iks; minu failiversioon on saadaval siit).

Lahendus seega:

  • Paigalda Chromiumi veebilehitseja (Firefoxi kummitab juba pikka aega ID-kaardi juures probleem turvaühenduse sisseseadmisega) – paigalda chromium-browser ja soovi korral ka tõlkepakk chromium-browser-l10n (kui soovid eestikeelset lehitsejat).
  • Laadi alla kas minu skript või ametlik ja tee ise vastavad muudatused (vt eespool).
  • Ava terminal, mine allalaadimiste kataloogi (cd Allalaadimised) ja käivita skript (minu skripti puhul käsuga sh install-open-eid_LinuxMint18.sh).
  • Vajuta kaks korda Enter-klahvi – esiteks seal, kus öeldakse “Press Enter to continue, CTRL-C to cancel” ja teiseks seal, kus tuleb “Do you want to continue? [Y/n]” – nende vahepeal küsitakse tõenäoliselt ka parooli (kuna paigaldus toimub haldusrežiimis).
  • Kindluse mõttes tee arvutile taaskäivitus.

Miks Facebook hea ei ole

04.05.2016

Sel teemal on jauratud muidugi palju, küll turvalisuse, privaatsuse, spämmi jpt vaatenurkadest. Täna enda doktorant Birgyga arutades aga tuli välja veel üks huvitav aspekt.

Tavaveebis on olemas üks huvitav “kroonika” selle ajaloo kohta – Interneti Arhiiv ja sealne Wayback Machine. Ehk siis suur arhiiv vanadest, ammuilma “tavalevist” kadunud lehtedest. Sealt võib näiteks leida kõik meie omaaegse TTÜ Apollose serveri kolm veebiversiooni (aastad 1996-2002). Selle tähtsust kultuurilise järjepidevuse hoidja ja ajalooallikana ei saa alahinnata. Niisamuti on olemas arhiivid Usenetil (mida sisuliselt enam olemas ei ole) ja kõikvõimalikel meililistidel.  Tuleviku “digiarheoloogidel” on, mida uurida.

Facebookist ja teistest temataolistest sedasorti jälge sisuliselt ei jää. Kogu kupatus sõltub üheainsa ettevõtte suvast ning ka paljude seal toimunud asjalike arutelude säilimine järeltulevatele põlvedele ei ole mingilgi moel tagatud.

Seetõttu kutsuks üles jätma FB tema algsesse rolli kergemakaalulise suhtevõrgustikuna ning ajama asjalikke asju mujal Internetis.

Doktorikaitsmisel TTÜ-s

21.04.2016

Siit saaks laheda k-tähe lause: “Kullionu kutsus Kakuonu kaitsmiskomisjoni kobisema.”. Tegelikult on too teine lind Kaku koolivend, TTÜ arvutitehnika instituudi professor Jaan Raik, kes mõne nädala eest oli natuke kimpus kaitsmiskomisjoni välisliikme leidmisega. Kakk puikles küll vastu, et teema on hirmus võõras (riistvara modelleerimine, VHDL ja SystemC), aga lõpuks oli nõus. Pealegi tuleb lähiajal ilmselt veel kaitsmistel osaleda, kogemus kulub ära.

Doktorant oli põnev tegelane – Bangalore’is (mida peetakse India Ränioruks) elav ja tegutsev sell, kes läbis kogu doktorantuuri e-õppes, õigeaegselt ja keskmise hindega 5.0 – kõva sõna. Kaitsmisele tuli sealse viisaka riietusega (shalwar kameez?) ja nägi siinsete tavapäraste ülikoolitüüpide seas üsna eksootiline välja. Rääkis väga head inglise keelt ning suutis kahe oponendiga korraliku kahetunnise verbaalmadina pidada.  Ja kui Kakk hoopis juura ja patenteerimise kohta küsis, siis tuli ka sellele korralik vastus ära. Komisjoni üksmeelne otsus: on kraadi väärt küll.

Nii et aitäh Kullionule kutsumast, vajadusel proovib teinekordki. 🙂