Rubriik: Tööasjad

Töised asjad

Täiesti nõus

… selle Riin Seema kirjutisega Õpetajate Lehes.

Paralleel AI ja alkoholi-tubaka vahel võib tunduda ehmatav, aga suhtumise osas on see täiesti täppi. “Me ei saa midagi teha!” ei ole lahendus mitte ühegi loetletud asja puhul (võib-olla veel täpsem paralleel kui alkoholi ja tubakaga oleks rämpstoiduga). Vaja on selgeid reegleid, veel enam aga nende selgitamist ja n.ö. inimlikku mõõdet.

Aga lähitulevikus paraku n.ö. eliit- ja “lollide koolid” selles osas ilmselt eristuvadki – heades koolides on AI roll piiratud ja inimfaktor tugevam, “matsidele” piisab ChatGPT-st (sellega on neid hea lihtne ka indoktrineerida, et nad ülearu ülemuste vastu ei joriseks).

Serveriuuendus

Täna sai Kakupesa server enne uue semestri algust edukalt Ubuntu 24.04 peale viidud.  Erinevalt eelmisest korrast pääses seekord üsna väikeste lammutamistega:

  • Veeb läks maha – varasem PHP versioon jäi ripakile ja tuli pärast käsitsi välja lülitada (a2dismod php8.1) ning uus moodul paigaldada (a2enmod php8.3).
  • PHP uuendus kaotas ära kaks PHP laiendust, tuli uuesti paigaldada (apt-get install php8.3-mbstring php8.3-intl).
  • Miskipärast jäi uuendusele jalgu OpenDKIM – võeti maha ja tuli uuesti paigaldada (apt-get install opendkim opendkim-tools)

Viimaks sai ka KakuWiki ära uuendatud 1.42 seeria peale – sel korral tuli andmebaasis suurem kolistamine (see tehti üsna põhjalikult ringi) ning peale uuendust karjusid kõik lehed “sisemist viga”. Lahenduseks oli LocalSettings.php sätetes $wgTmpDirectory-direktiivi väljalülitamine (kuna ma seal üleslaadimisi ei tee ja LaTEXit seal ka ei kasuta – teine võimalus on see ajutine kataloog korralikult ära häälestada).

Nüüd võiks jälle mõneks ajaks rahu majas olla. 🙂

TTÜ meilindus

Täna saadeti ülikoolist kiri, et 15. oktoobrist ei lubata enam ametlikku e-posti edasi suunata – seni oli see Kakupessa edasi saadetud. Mõned toodud põhjendustest olid arusaadavad (eriti arvestades suurt turbevõhikute osakaalu), mõned mitte niiväga.

Aga noh, üritame kohaneda. Evolutionisse tuli teha uus meiliprofiil ülikooli aadressiga, määrata menüüst serveritüübiks “Office365”, serveriks mail.taltech.ee ja enda meiliaadress. Palju muud polnudki – hakkas täitsa kenasti tööle (ilmselt on Microsoftis tõesti midagi vahepeal muutunud…). Edaspidi tuleb väikese tülinana end  ülikooli sisse logida ja meili saates vastav profiil valida (kodu või ülikool). Postisuunamine sai maha võetud ja kõik jäi üldiselt endisel kujul tööle.

Aga “taltech” e-aadressis on endiselt vastukarva (üsna mitmel põhjusel).

FIE lõpetatud

Kakk hakkas FIE-ks ehk füüsilisest isikust ettevõtjaks 2004. aastal (äriregistrisse kanti 2009) ehk ca 20 aasta eest. Tollastes tingimustes oli see väga mõistlik – töökohti oli kaua aega mitu (rekord oli 3,5 korraga!) ja enamasti sai lisatöid teha ka ettevõtjana (ametlik tegevusala oli “Ülikoolide tegevus”). Osa tööga seotud kulusid sai seetõttu ettevõtte arvele panna (erialaraamatud, mõned arvutid ja nende jupid, tööga seotud sõitude bensiinikulu jne – üksvahe käisin õpetamas näiteks ka tollases Tartu Teoloogia Akadeemias).

Siis aga hakkasid FIE-na töötamise võimalused kõrgharidussfääris pikkamööda vähenema ning alates 2017. aastast on ka töökohti olnud ainult üks – tol aastal “liitus” IT Kolledž TTÜ-ga ning sealtmaalt ongi töökohaks üksnes Tehnikaülikool (Tallinna ülikoolis sai 15-aastane tööperiood samal kevadel läbi). Nii jäi FIE sisuliselt soiku ja viimased neli aastat tegevust ei olnud.

Muidu mõtlesin igaks juhuks alles hoida (iga-aastases tuludeklaris E-osa lisakstäitmine ei olnud suur probleem, eriti tegevuse puudumise olukorras), aga praegune riigiviletsus hakkab jälle maksudega mängima ja pole kindel, et ka FIE-dele midagi jaburat selga ei lükata.

Nii et 15. augustist läks Kaido Kikkas FIE ametlikult kinni (tuleb tunnustavalt öelda, et protsess oli – vähemalt praeguse seisuga – täitsa lihtne, viimane tuludeklaratsioon tuleb veel järgmisel kevadel esitada). Aga FIE aeg oli huvitav ja kasulik kogemus.

Exceli MM ja väike nostalgialaks

Las Vegases toimub ikka põnevaid asju. Slashdotis kajastatakse ka seal toimunud MS Exceli maailmameistrivõistlusi.

Tegelikult see idee ei olegi nii totter, kui esmapilgul võib tunduda (ameerikaliku maailmamastaabi võiks muidugi ära jätta). Kaku kunagine magistrijuhendaja Jüri Vilipõld pidas Excelit informaatika õpetamise põhitöövahendiks (ja temaga sai omal ajal seetõttu kõvasti vaieldud).

Selles võib temaga nõustuda, et tabelarvutussüsteemid (NB! Mitte ainult MS Excel) on kasulikud töövahendid ning soovi korral saab nendega päris lõbusaid asju teha. Omal ajal doktorantuuris (ca 1994-1999) tuli elatise teenimiseks sedasama Exceli-põhist informaatikat õpetada – ja et asi purukuiva funktsiooniuurimise tasemele ei jääks, sai sinna genereeritud (ilmselt mingil määral selle MM-i materjali esivanematena) päris suur hulk lollakaid ülesandeid.

Muuhulgas meenub filtreerimisülesanne lennujaama reisijatenimestikust terroristi leidmisega (tolle nimi oli Salmo Nella), eriti aga pärast Jüri poolt pikka aega kasutatud lugu nokastanud onu Augustist, kes peab kõrtsist tulles üle kitsa silla koju pääsema (mida rohkem ta joonud oli, seda tõenäolisemalt teelt kõrvale astus).

Ühel aastal sai Dublinis lähetuses käidud ja tagasi tulles kogu kevadine proovieksam Iiri-teemalisena tehtud (alates Dublini lennujaamast ja lõpetades kohalike pättide, politsei ja Paddy O’Sullivani pubiga). Teisel korral oli eksamiteemaks Padavere rahvusvaheline lennujaam, kolmandal aga sealsamas toimunud suur autoralli “Padavere Post ’99”.

Hakkasin kettal ringi vaatama, mitmed ülesanded on veel täitsa säilinud. 🙂

Semestri kokkuvõte

Tänasega sai kevadsemestri õppetöö ühele poole. Järgmisel nädalal on küll veel töö (puhkus algab 17.06), esmaspäeval tuleb järjekordne küberturbe vastuvõtukomisjon ja pärast seda on vaja sügisest kursust kokku panema hakata.

Aga kevadine kokkuvõte tuli selline:
* ITSPEA e-kursus: alustas 76, lõpetas 56 (esmakordselt oli kavas ainult suuline eksam).
* Sotsiaalmanipulatsioon – alustas 85, lõpetas 74 (päris mitmed pidid arvestuse saamiseks üksjagu läbi rõnga hüppama).
* 3 juhendatud magistrit ja 12 bakalaureust (viimane on semestri rekordi kordamine) – hinded tulid 4 x “suurepärane”, 7 x “väga hea”, 2 x “hea” ja 2 x “rahuldav”.
* Esimene välisülikoolis (Riia Tehnikaülikool) juhendatud magistritöö – hindeks tuli Läti süsteemis 9 ehk meie mõistes 5-.
* 4 esitatud konverentsiartiklit (kõik koos teistega, ühes esimese autorina).

Lisaks sattusime Birgyga vedama järgmise Eesti inimarengu aruande üht peatükki. Sügisel tuleb see valmis saada, peale selle tuleb õpetamisele uus “Informaatika valikteemade” kursus TTÜ insenerierialadele, kus on vaja küberturbe osa kantseldada.

Aga suvel peab end kõigepealt korralikult välja magama ja siis hakkama jälle tõsisemalt trenni tegema.

Haapsalus

Kaku külalismagistrant Riia Tehnikaülikoolist, kašmiirlane Yunis sai edukalt enda magistritöö ära esitatud (homme on Riias kaitsmine) – eile sai ette võetud preemiareis Haapsallu, et natuke ka muud Eestimaad näidata. Kaasa tuli ka toanaaber, Pakistanist pärit mehaanikadoktorant.

Tegime autoga esmalt ringi linna peal ja jalutasime veidi kuursaali juures promenaadil (Hunniuse monumendi juures sai ka sealsest haiglast, koolist ja mudaravist räägitud), siis jõudsime raudteejaama. Sellid uurisid sealset vedurite väljapanekut päris pikalt ja huviga.

Lõunasöögi olid nad kaasa võtnud, aga esimeses lähenemises selgus, et taldrikud olid maha ununenud. 🙂 Käisime Rimis pappnõusid ostmas. Teine katse õnnestus, istusime lahe ääres pingil ja sõime üsna eksootiliselt tehtud riisiga kana (ei teagi, mis vürtsid seal kõik sees olid, lisaks oli ka riis mingi seninägematult pika teraga sort). Juurde anti vett mingi Pakistani päritolu lillesiirupiga, mis oli samuti tundmatu, aga maitses hästi.

Seejärel läksime lossiparki, vaatasime Valge Daami akent ja poisid käisid üle tunni aja lossimuuseumis mööda müüre kolamas. Ise ei hakanud kaasa minema, istusin õues. Pärast oligi aeg tagasi Tallinna veereda, õhtupoolikul oli veel üks asi kalendris.

Yunisega Haapsalus

Aga kutid jäid sõiduga igati rahule. Loodetavasti mõjus homsele kaitsmisele ka hästi. 🙂

APDEIT 07.06 – mõjus, Yunis sai 9 palli 10-st!

Moblanäppimine

Eelmisel nädalal ilmus Fairphone 5 jaoks ka ametlik LineageOS-i tugi. Nagu juba varem kirjutatud, ei olnud FairphoneOS-il tegelikult häda midagi – ainus tüütu faktor oli kogu Google’i kupatuse kaasapanek, mistõttu seda tuli ka alailma uuendada. Nii et riskisin ja vahetasin mobla süsteemi juba vanast ajast tuttava Lineage’i vastu – viimati Samsungil oli 18.1 ehk Android 11 analoog, nüüd aga tuli versiooniks 21 ehk Android 14 (FP enda süsteem on versiooni 13 analoog).

Tegin selle õpetuse järgi ja väikeste konarustega läks kõik õnneks. MindTheGappsi ehk Google Appsi aseainet tuli paigaldada kaks korda, esimesel läks midagi viltu. Sättimist pärast siiski jätkus – muuhulgas ei toiminud (ka peale Google’i kontosse sisselogimist) Google’i kalender ja kontaktid.

Kalendri jaoks ei olnud muud varianti kui installida Google’i enda kalendriäpp (seda ei pea kasutama – vabatarkvaraline Etar hakkas peale teise äpi paigaldust tööle), kontaktide jaoks tuli leida rakenduste alt Google Play Services ja sellele kontaktidele ja telefonile ligipääsuõigused anda. Ei ole kõige ilusam lahendus – kunagi hiljem, kui vaba aega rohkem, peaks proovima üldse Google’ist vabaneda.

Aga vähemalt saab nüüd jälle kõnesid vastu võtta ilma ekraani pühkimata (helinuppude abil) ja äratuskella hommikuti kinni panna telefoni raputades. Mõlemad on väga mugavad asjad, mis vanal Samsungil töötasid ning FP enda süsteemis samas puudusid. Uuema asjana jätsin kasutusse Discreet Launcheri, millega jõudsin vahepeal juba sõbraks saada.

Kolledži 24. aastapäev

… peeti enam-vähem vanade traditsioonide kohaselt (tort + Limpa) maha IV korruse terrassil. Nägi mitmeid vanu tuttavaid ka. IT kolledži omaaegsest sisust on tänaseks üsna vähe alles jäänud, aga korraks oli vähemalt vana tunne tagasi.

Ja aastapäeva puhul otsustas üks pardimamma otse välisukse ette lillepotti endale pesa teha… Eks näe, kas ta peab seal tõesti lõpuni vastu.
Pardipesa lillepotis
(kolleeg Katrin A. foto)

APDEIT 04.06.24: part pidaski vastu – eile võttis ta jalad alla, uue pesakonna (seitse poega) sappa ja sooritas rahvamatka ilmselt lähima veekogu juurde. Suuna järgi otsustades sihtis ta teispool Raja tänavat asuvat Glehni kalmistu kanti. Mõned kolleegid olid lausa tänaval liikluse kinni pannud, et jalakäijad saaksid turvaliselt üle tee minna… Maja jututuba ülikooli Teamsis oli igatahes pilte ja videoklippe täis.

Nihkes tehisaru

Hea kolleeg, TTÜ suurandmete kaasprofessor Innar Liiv tegi iseenesest lihtsa, ent põneva katse ja küsis valimiskompassi küsimusi (mida tavaliselt kasutatakse vastaja maailmavaate tuvastamiseks) ChatGPT käest.

Tulemus aga ei ole üldse üllatav. Tehisaru “treenitakse” tohutu hulga talle “sissesöödetud” andmete abil. Seega esiteks loeb see, kes on nende sissesöödetud andmete autor ja mida tema maailmast arvab. Teiseks valib need andmed välja ja söödab sisse keegi, kelle maailmavaade seeläbi samamoodi tehisarule edasi kandub (inimene, kes usub näiteks astmelisse tulumaksu, valibki vastavad andmed, kasvõi alateadlikult).

Nii et läänemaailma ülikoolides selle sajandi jooksul toimunut arvesse võttes ei ole absoluutselt üllatav, et tehisaru on pesuehtsaks sotsiks õpetatud. Hulluks teeb asja see, kuidas järgmine põlvkond inimesi üles kasvab.

Omal ajal said N. Liidu sügavustest välismaale pääsenud rämeda kultuurišoki osaliseks. Võimalik, et tulevikus võib läänemaade inimestega, kes enda ideoloogilisest mullist välja lähevad, samamoodi juhtuda.