Sõss kärneriks?

Üks sõber saatis eile väljavõtte ühest säutsust. Töötasin jupp aega nende firmas ja kirjutasin turvakoolitustele lugusid peale. Säuts oli ühelt pahaselt kliendilt, kellele kohe üldse ei meeldinud asjaolu, et loos oli abivajaks naiste- ja abistajaks meesterahvas (ning mõned asjad veel samast ooperist).

Jäin natuke mõtlema. Kõige lihtsam oleks lihtsalt õlgu kehitada ja öelda midagi stiilis “opinions are like assholes, everybody got one” (koos mentaalse noogutusega “järjekordne lumehelbeke”).  Paraku aga muudab asja see, kus see  lugu juhtus.

Tegemist oli IT-ala turvakoolitusega. Maailma kõigis armeedes on küberüksused ning tõsine küberrünne on tänapäeval juba peaaegu casus belli.  Seega ei ole see valdkond enam ammu “nohikute mängumaa”.  Lahinguväljal vedelakslöömist karistati vanas Roomas detsimeerimisega (üksus rivistati üles, iga kümnes löödi maha).  Selles vallas ei ole päästikuhoiatusi ega turva-alasid (tänapäeva sõsside mõistes, millest siin natuke varem kirjutasin). Ja kui luure ütleb, et konkreetse kaitsja saab rajalt maha võtta millegi nii elementaarsega kui oskuslikult solvav e-kiri, siis seda ka raudselt tehakse.

Olgu – oletame, et kodanik hakkab tegelema millegi lihtsamaga, näiteks Wal-Marti IT-d turvama (tegu oli ameeriklasega). Tekib paralleel poesaali turvamehega, kellele pätt paneb rusika (või ka noa) nina alla ja käratab “Mis sa siin töllad, pede sihuke? Mine munni, juudijunn!” (see peaks küll igasugused päästikud tööle panema).  Kas siis hakatakse nutma ja joostakse kaebama? Või keeratakse ütlejal käsi selja peale ja tüüp kõhuli maha?

Karta on, et kui inimene hakkab põrkama juba nii väikesest asjast kui soorollid õppeloos, siis ei ole tal päriselus just suurt lootust hakkama saada. Ei küber- ega pärisruumis.

ESR räägib asjast

Eric Raymond on viimastel aastatel enda blogiteemades üsna laia haarde kasvatanud – senisest häkkerigurust on saamas ühiskondlik mõtleja (väga suur pluss on ka arvukas ja samavõrd mõttetihe kommentaarium enamiku artiklite juures). Ja seda viimast tükki, kus Eric tunnistab, et senine “küll asjad ise laabuvad” -arusaam on omadega ummikus, peaksid lugema nii eurotegelased (ka see, kes Kadriorus istub) kui ka kohalikud parteiasjapulgad.  Sest häda on seesama. On esimene ja teine Ameerika. Esimene ja teine Euroopa. Ja muidugi juba pikka aega esimene ja teine Eesti (seda viimast oli eriti hästi näha hiljutisel aastapäeval, kus ühe Eesti üritus toimus Tartus ja teise oma Tallinnas ning viimane oli kordades suurema osavõtuga).

Ja ka selleni viinud põhiprobleemid on samad – (siinmail juba nõuka-ajast tuttav) võimueufooria ja rahva halvakspanemine, haige ideoloogia võidukäigust tulenev punnitatud poliitkorrektsus ning “ketserite” kasvav tagakius, elektoraadi kindlustamiseks võõra rahva kontrollimatu sissevedu ning sellest kõigest tulenev ühiskondliku sidususe ja usalduse kadumine.

Ericul on piisavalt ajusid ja südant, et oma viga tunnistada. Seda tahaks näha ka siinpool lompi.

Mis lapsel nimeks?

Inspiratsioon tuli siit, aga järgnev haakub kenasti nii EV 100. aastapäeva kui erinevate kampaaniatega nagu “Maa tuleb täita lastega” või “Kõik on IT”. Igatahes on allpool hulk nimesoovitusi IT-inimeste laste tarvis. Tõele au andes tuleb tunnistada, et mitte kõik ei ole puhtalt eestimaine – tehnokultuur on paraku selgelt meretagust päritolu.

Tüdrukud:

  • Andme-Aida
  • Biti
  • Baidi
  • Joode
  • Jubla
  • Julla
  • Kabla
  • Ketta-Kvoota
  • Maria-Deebe
  • Meta-Data
  • Neti
  • Paroola
  • Pipi-Kats (<=  PIBKAC)
  • Poliisi (või popkultuursemal kujul poLiisi)
  • Reliisi (reLiisi)
  • Testi
  • Turve
  • Vinta

Kui keegi plaanib oma tütrest tõsise IT-maailma femme fatale kasvatada, siis sobiks Botnetta, Dedossa, Eepika-Feili, Krässu või Panga. Samas aga saab mõnele tuleviku Maarjamaa Lisbeth Salanderile hea nime ka meinstriimist – Külli-Ly peegeldab sihtmärkide olekut väga kenasti.

Poisid:

  • Aku
  • Draivo (seda saab tulevikus kirjutada erinevatel poppidel ja noortepärastel viisidel: dRaivo, D-Raivo, drAivo jne)
  • Haldur
  • Häkker (üsna toorlaen, kuid sobib hästi H-ga algavatele perenimedele: Haavel, Hanso, Heidmets…)
  • Ikald (natuke pahaendeline, samas annab ladinapärasest “Ikaldusest” ilusama eesti kõlaga nime)
  • Juuser (toorlaen, kuid haakub näiteks soome mehenimega Juuso)
  • Juhend (vrdl. Armand, Erlend, Helend…)
  • Kaabel
  • Kaigas (<= IT släng, tähistab eri paigus sümbolit /. \ või | )
  • Kavand
  • Koodilemb (ilus eesti nimi tulevasele progejale)
  • Koodur (see ka, autorsus kuulub Lauri Võsandile)
  • Laadur
  • Nerd  (toorlaen, kuid oleks võinud olla ühe spordikuulsuse kujutletav kaksikvend)
  • Pistik
  • Puugihirm (tõsine Lembitu-vääriline nimi)
  • Ramm (tähendab mitut asja, siin mõeldakse kõnekeelset sõna põhimälu kohta)
  • Repo
  • Ruuter
  • Taibu
  • Tinut

Siit saab lisaks päris häid õdede-vendade kombinatsioone. Biti ja Baidi, Joode ja Tinut,  Jubla ja Kabla, Poliisi ja Reliisi… Ka vend Esku ja õde Ell või vend Enn ja õde Vidia läheks hästi (aga eraldi need nii ei tööta).

Soovitage juurde. 🙂

Muusikaelamus: Toto “40 Trips Around the Sun”

Kui bänd peab enda 40. aastapäeva, siis peab ta olema kas väga hea või väga halb. Eestist võib ehk vaid Fixi mainida, Kukerpillidega on seis juba segasem. Aga kui tuli teade, et Toto tuleb enda aastapäevaturneega Tallinna, siis tuli küll korraga kaks mõtet – “Osta pilet!” ja “Ei tea, kas nad enam õiget häält teevad”. Bändi ametlikust neljast liikmest on kolm 1957. aastakäiguga ehk tänaseks ametlikult üle kuuekümne.

Vastus teisele küsimusele peale kontserti: “Teevad – ja kuidas veel.” Eriti muidugi kolmest eespoolmainitust kolm aastat noorem põhisolist Joseph Williams. Enamik kuulsaid raadiohitte, mis vajavad kõrget vokaali ja kohati queenilikku harmooniat – “Hold the Line”, “Rosanna” ja muidugi “Africa” – tulid väga korralikus esituses. Sinna otsa veel jazz-rocki (tekkis kuri kahtlus, et mõnda neist lugudest on kunagi ka “Radari” esituses kuuldud – Toto raadiohitte laulis Jaak Joala mitmeid) ja paraja mürinaga protohevi. Ning George Harrisoni kuulus “While My Guitar Gently Weeps” näitas ilmekalt, et Steve Lukather kuulub endiselt maailma rokikitarristide raudvara hulka.

Publik oli tubli. Nordea oli puupüsti täis ning algul viisakalt paigal istunud rahvas ajas end “Rosanna” ajal püsti ja jäigi nii, lõpus lauldi igasugu Freddie Mercury leivanumbrite moodi hääleharjutusi kah kaasa. Kui üldse millegi kallal norida, siis – Kaku lemmiklugu Toto repertuaarist, “I’ll Be Over You” jäi seekord tulemata.   Ah, tühja kah.

Virtuaalülikool ja virtuaaldiplom

Tänane Äripäev on üles korjanud TÜ arendusprorektori Erik Puura FB-postituse. Kui seal selliseid asju kirjutatakse, siis äkki peakski enda veisepuugi uuesti lahti tegema…

Üldiselt üsna kümnesse tekst. Eriti hea on see kujutletav virtuaalülikool enda nelja teaduskonnaga (õigus, IT, majandus ja muidugi mõista esoteerika). Siiski, Kaku arvates on puudu veel üks oluline teaduskond. See, kust tulevad kõikvõimalikud kisakõrid, intriigipunujad ja uduajajad (väljundiks on meedia) ning karjeristid, võimuhullud ja eneseimetlejad (väljundiks on poliitika). Tegelikult peaks siin kaks eraldi teaduskonda olema – õpiväljundid on mõnevõrra erinevad.

Aga tänud isand Puurale selle väljaütlemise eest.  Vähemalt natuke terve mõistuse häält kuulda.

APDEIT: Lugesin hiljem Postimeest – vist koguni kolme teaduskonda on juurde vaja. Kolmandast tuleks euroametnikud.