Domeeniblokk

28.08.2015

(Mõtlesin, et panen siia ka kirja, ehk mõnele on kasuks)

Et Pessa kippus tulema spämmi just moodsate sodidomeenide pealt (.click, .link jne), siis otsisin võimalust need ära blokeerida. Lahendus on kirjas siin.

Netilulla

19.10.2012

Kuna vahepeal toimus ka suurem netikatkestus ning sellega seoses levis alguses info, et katkine kaabel oli mitte Taani, vaid Rootsi vahel, siis sai kirjutatud järgmine värss:

Kalle Kusta, Rootsi kunn
tegi paha nalja –
tõmbas Eesti netikaabli
naksti seinast välja

“Ajavad e-riiki mingit
– aru ma ei saa –
ammu aeg on paika panna
vana asumaa

Kukele see Google nüüd
ja ahju Amazon –
Läänemere idakaldal
netivaba tsoon

Meite SEBist enam kah te
sentigi ei saa –
makske vetsupaberi
või lepalehega

Pikalt mingu Päevaleht
ja samma Postimees
Delfist uttu tõmmaku
kärmelt igamees

Valimine käib teil jälle
nagu igiammu –
vallamaja ukse taga
taote marsisammu

Vahet pole, on teil Mint
Mäkk või hoopis Vista –
ii-dee-kaardi võite endal’
sinnasamma pista.”

Kulla itimehed, äkki
mõtleks mõne tunni –
karta et ei tuleks jälle
kurja Rootsi kunni…

 

Ehkki seekord oli kaabel Taanis (mis ei välista, et ikkagi Kalle Kusta pistiku kallal käis…), siis Eesti e-riigi tegelastele mõtteaineks sobib ehk ikka.  Võib-olla tasub mõelda, kui lihtne on kogu e-ühiskonda maha võtta.

Internetist ja ajudest

19.01.2012

Õpetajate Lehes võtab sõna professor Mati Hint teemal “Internet teeb inimesed lolliks” (märkus: artikkel ilmus oktoobrikuus, RSSist käis läbi ka,  aga varem polnud seda aega kommenteerida – kõrgkoolides oli kiire aeg. Nüüd jäi ühe viite kaudu uuesti ette ja mõtlesin midagi arvata. See ajaline distants pole loodetavasti kuigi suur).

Aluseks on võetud [L] Nicholas Carri omaaegne artikkel The Atlanticus 2008. aastast ja hiljem selle peale kirjutatud raamat. Probleem on reaalselt olemas ning Carr toob välja mitmeid vägagi mõtlemapanevaid asjaolusid.  Professor Hint aga lisab sinna juurde mitmeid asju, millega päris nõus olla kindlasti ei saa.

Nagu siin juba korduvalt eespool mainitud, on aga nooremal põlvkonnal tõsiseid probleeme hariduse eri aspektides juba maast-madalast.  Kirjaoskuse tuntav taandareng on alanud ammu enne seda, kui mõned aktivistid koolidesse tahvelarvuteid soovitasid – enne seda on üldharidust siiski antud pea 100% traditsioonilisel moel (v.a. otseselt informaatikatunnid). Suurem osa õpetajaid on (esialgu veel) saanud hariduse – kuidas nüüd öelda – ajastul enne Facebooki.  Süvalugemise õpetamiseni on aga väga raske jõuda, kui lihtne lugemine ja kirjutaminegi inimesele raskusi valmistab.  Õpiharjumuse kujundamine on asi, millega eesti kool on viimastel aastatel  lootusetult jänni jäänud.

Ainult õpetajaid muidugi ka süüdistada ei saa. Riik ja kogu ühiskond on sellele tublisti kaasa aidanud – esimene eeskätt hariduse alarahastamise, koolivõrgu mahalõhkumise ja õpetaja elukutse prestiiži muttatampimisega, teine materialismi ning ajuvaba poliitkorrektsuse promomisega, mis on distsipliini-nimelise nähtuse koolides üsna haruldaseks muutnud (lastel on õigused, kohustusi pole). Asja juured lähevad muidugi veelgi sügavamale, aga neist praegu ei kirjutaks.

Üks väga edukas lollide tootja on lisaks eelnevatele ka massimeedia enda kõigis vormides (piisab vaid mistahes väljaande avamisest  – ja NB! pole mingit vahet, kas näiteks ajalehe puhul on tegu “auväärse” paberväljaande või “kerglase” online-versiooniga). Seega on lolliksmuutvaid asju meie ümber palju enam ja suur osa neist on oma missiooniga ilmselt märksa paremini hakkama saanud kui Internet ja/või IT seda suudab.

Mõned konkreetsed tsitaadid professori artiklist koos kommentaaridega:
* “Kultuurimälu usaldamine digi­salvestiste hoolde võib nad kiiresti kättesaamatuks muuta” – arvaks, et kättesaamatuks muutumise oht on reaalne vaid nn intellektuaalomandi senise süsteemi vohamise korral (ligipääs keelatakse ära seadusandlike vahenditega, millele võivad lisanduda tehnilised tõkendid). Digitaalse vormi a priori halvemini kättesaadavaks kuulutamine aga sarnaneb kõigi nende vana aja skeptikute alusetuks osutunud väidetega, millest muide ka Carr kirjutab (Sokrates, Gutenberg jne).
* “IT arendab oma uued tehnikad sihiteadlikult selliseks, et nad vanematega ei ühilduks – kultuurikatkestused IT-maailma ei morjenda.”  –  väga vaieldav väide. Sihiteadlikkus esineb ainult (taas kord) mõningate ahnete suurfirmade juures, kes kasumi suurendamise huvides oma uuemad tooteversioonid vanadega mitteühilduvaks teevad – kuid see on mikrotasand, makrotasandil on see väide kindlasti liigjulge. Hea näide on [L] Interneti Arhiiv.
* “Eesti e-riik ei pruugi olla pelgalt tehnoloogiline ega kultuuriprojekt, ta võib sama palju olla poliittehnoloogia projekt.” – see on ehk ainus põhjapanevam väide, millega siin artiklis võib üsna nõus olla.
* Täpsuse huvides tasuks ka mainida, et siin alapeatükis “Mõistuse tööriistad. Lugemine.” refereeritud Carri mõtted sisaldavad seal ka klauslit “So, yes, you should be skeptical of my skepticism. Perhaps those who dismiss critics of the Internet as Luddites or nostalgists will be proved correct, and from our hyperactive, data-stoked minds will spring a golden age of intellectual discovery and universal wisdom.” (The Atlanticu artiklist). Professor Hindi jeremiaad paraku sellist võimalust ette ei näe.
* “Üks Carri raamatus toodud kalambuure on vastus küsimusele, kuidas veebi kasutajad loevad. Nad ei loegi. Internetti minnaksegi selleks, et vältida traditsioonilist lugemist. Surfatakse, kulutades keskmiselt 20 sekundit veebiteksti leheküljele.” – see tsitaat näitab juba paraku selget absurdimärki.  Küsiks mõnelt ACM Digital Library kliendiks olevalt teadlaselt, kas ta saab 20 sekundiga digitaalkujul teadusartikli loetud…  Täielik “õlgmees” paraku – et kui suvaline Jürka õhtul õllepudeli taga 20 sekundiga Delfi lehtede vahel kargab, siis saab seda üldistada kogu veebile?!?
* Ridamisi on seostatud kaheldava seostusastmega nähtusi. “Kaotusi võib olla ka tundeelus. Taju fragmenteerub, mõtted ja tunded vahelduvad hektiliselt, läbitunnetatud sisulist ja emotsionaalset seostamist asendab mehaaniline järgnevus. Kas on juhus või seaduspärasus, et internetis on vulgaarsust, parastamist, kiusamist tegelikust elust rohkemgi? ” –  vulgaarsus ja küberkiusamine on väga mitmetahulised nähtused, ent  peamise allikana tuleb siin pigem näha anonüümsust, seadusandluse mahajäämust  ja Interneti kui meediumi sisulisi omadusi (nn kuvaripeitus jms –  millel muide on ka positiivsed küljed olemas), mitte aga eespool kirjeldatud hüpoteesi.
*  “Multifunktsionaalne IT-vidin tõrjub kõrvale professionaliseerumise, sest see vidin on korraga telefon, fotoaparaat, videosalvestaja, arvuti, internet, TV jne. (Eel­kõige on see vidin muidugi müügiartikkel ja staatuse süm­bol.) ” – siin tuleks paraku kahtlustada humanitaari võhiklikkust tehnoloogia vallas. “Multifunktsionaalne IT-vidin” võib kahtlemata olla müügiartikkel ja staatuse sümbol (i* kraam seda ongi), kuid tipp-võrguadministraatori või isegi mänedžeri jaoks on see ülimalt professionaalne tööriist.
* Samasse ooperisse eespoolkirjeldatuga läheb ka refereering Alan Turingist ja tema masinast. Ei tahaks siin täpsemalt kommenteerida, ilmselt on võti professori mainingus “Aga Facebook, Twitter ja sealt edasi on mulle jäänud ebavajalikuks.”.

Nii et kokkuvõtteks arvaks auväärt professorile vastuseks:  kindlasti on internetistumises omad ohud, kuid vähemalt eesti rahva teeb lolliks siiski hoopis muu. Ent Carri raamatu võiks ära eestindada küll, mõtlema panevaid asju pole kunagi liiga palju.

7 punkti avatud e-kursuste kohta

04.01.2012

EDUCAUSE on päris ilusa kokkuvõtliku dokumendi valmis saanud.

Listida või mitte listida

30.10.2011

Taas kord on tekkinud probleem ühe õnnetu postiloendiga – nimelt on TTÜ majandusteaduskond tekitanud miski listi enda vilistlastest. Nominaalselt on ka Kakk seda – majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise automatiseerimine (apiapi, mis lohe) ehk natuke tuntumalt TI-eriala tollases TPI-s kuulus sinna 1988. aastal sisse astudes ja paar esimest aastat peale seda ametlikult majanduse alla

Muide – automaatikas, kus veel paar arvutitega seotud eriala oli, ilutses vastuvõtutingimustes huvitav klausel “vastu ei võeta…. kesknärvisüsteemi kahjustusega inimesi”. PCI käib teatavasti sinna alla, nii et automaatikud oleks Kaku viisakalt sohu saatnud. Aga tegelikult ei tahtnud mitte sellest rääkida.

OK, tehti list ja nüüd on sealtkaudu paar teaduskonna kokkutuleku teemalist kirja tulnud. Mingil X-põhjusel on aga listi lisatud täiesti suvalisi tegelasi – ja kõik need suvalised tegelased pöörduvad juba mitmendat päeva korraldajate poole (rohkem või vähem viisaka) palvega nad listist eemaldada. Ja loomulikult tehakse seda… listi enese aadressil.

Päris huvitav on näha, et sama arutult kui eestlased reageerivad sellisele probleemile ka hiinlased ja tšehhid (paar esimesena pähekaranud näidet).  TTÜ majandusteaduskond üritab vist iseendale DDOS-i korraldada…

Vahva veinimõis

22.10.2011

Sarjast “lahedad domeeninimed”:  ostke veini, otse [L] pellerist!

Kreisi reklaamipaus

17.10.2011

Kakk sai kunagi [L] Linnarilt hea idee teha loengutesse reklaamipaus ehk rääkida keset loengut paari minuti jooksul millestki hoopis muust. Selleaastase ITSPEA sees on räägitud Vikiülikoolist, erinevatest kasulikest viidetest, Wesnothist jne.

Et kursus oli poole peal, siis sai seekord võetud ette mitte väga tõsine liin ning tehtud ekskursioon eesti erialase kreisiveebi kullafondi. Noh, et rahvas ikka aru saaks, millest vanainimesed omavahel pajatavad… Külastatud asjad:

* Viimne programmeerija ehk Funeti serveri viimased päevad – vist asukohta vahetanud, aga endiselt täitsa üleval.
* WC Fauna – on viimatise “reformi” käigus domeeni ära kaotanud, ent ikka püsti (tänud Linnarile, kes mõne aja eest sellest säutsumasinas teada andis).
* Tuxaator – paraku on vanast kohast kadunud, olemas on [L] Internet Archive’i arhiivikoopia ning [L] üks vanem ja väiksem variant bsd.ee peal.
* IT-neeger – omaaegne hittblogi lõpetas mingist hetkest paraku ilmumise.
* Bastardoperaatori päevaraamat – nii veeb kui omanik on õnneks täitsa hea tervise juures.
* Perses.net – Offf sai veel kord pildile, seekord koos kolleegidega. Pealehe päises olev küsimus ja vastus peegeldab muide algset domeeninime perses.da.ru .

Ahjaa, kõige selle lugemise taustaks sobib [L] Kurjami lugu Eewaldist. Hea hoiatav muusikaline pildike sellest, mis juhtub, kui liiga kaua arvutis istutakse ja “Milleks mulle vaja naist” kuulutatakse…

Loeng Kurtide Ühingus

11.05.2011

Esmapilgul võib muidugi ebaharilik tunduda, aga Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing kutsus Kaku külla netiturvalisuse-teemalist loengut pidama. Muidugi viipekeeletõlgi abiga.

Igati vahva kogemus oli. Rahvast oli päris kõvasti ja küsimusi tuli kah päris ohtralt.

Lugege lambaid

09.05.2011

Eile hilisõhtul saatis keegi ühe suure õppeasutuse raamatukogu aadressile e-kirja. Kirjas polnud midagi isiklikku ega kompromiteerivat, kuid kiri pani ilmselt tehniliste viperuste tõttu putket ja maandus tõenäoliselt paljude inimeste postkastis – sh ka neile, kel asjaga üldse mingit pistmist pole.

Tulemus: täna hommiku kella 10 seisuga oli aktiveerunud 33  villakandjat, kes kõik hoogsasti häälitsema asusid. “Palun mind listist eemaldada!”, “Miks see kiri minu postkastis on?”, “Haiged inimesed!” jne jne jne. Ja kõik muidugi mitte algse kirja saatja aadressil, vaid tolsamal õnnetul  kõigile levitanud aadressil.  Ühe kogemata spämmi asemel oli nüüd väga paljudel inimestel olemas mitukümmend spämmikirja.

Kui und ei tule, võiks lambaid lugeda. Huupi määgimine ei aita üldse.

Hüperkiire

23.03.2011

Tänasest istub Jora (ja kogu Kakupesa) siis Elioni kiire ühenduse otsas. Pole miskit öelda, asi läks kiiremaks küll. 🙂  Tänud tehnik Taavile, kes ebastandardse kliendi vajadustega (kodune server pole vist päris igapäevane) kenasti hakkama sai.