Udust ja usutavusest

Kunagi ilmus “Tähekeses” sihuke lastelugu – peategelane (vist oli Klaabu) tahtis koolis lastega koos õpetajale aprillinalja teha. Küsis siis lastelt nõu, mida võiks õpsile öelda. Üks soovitas, et “ämblik on peas”, teine, et “nina on must”, kolmas, et “vaata, kes selja taga seisab” ja nii edasi. Mõeldud-tehtud.

Kui siis õpetaja klassi saabus, kukkus peategelane kisama, et “appi-appi, teil on nina must, ämblik peas, kole onu selja taga” jne.  Seepeale vahtisid kõik lapsed teda suht pettunud nägudega.

See lugu meenus taas kord eesti meedia viimase aja kontekstis. Pehme sabaga poliittehnoloogid kipuvadki üha enam Klaabuks kätte: ümmargused, siledad ja seest tühjad.

Kuulasin Artjomi

Sattusin Tuubis kuulama Artjom Savitski lugusid. Kes ei mäleta, siis tegemist on kutiga, kes koos Liis Lemsaluga 2011. aastal superstaarisaate finaalis oli. Juba seal oli tegelikult tunne, et võit läks valesse kohta (ehkki ka Liisist on igati korralik laulja saanud).

Igatahes kuulasin läbi praktiliselt terve [L] Artjomi kanali. Väga mõnus materjal – tõsi, mitte kõik lood ei olnud stiililiselt mokkamööda (tänapäevane RnB ei istu kohe üldse), aga mitu lugu meeldisid kohe väga:

* “Kõnnime seda teed” – staarisaate finaali ajast pärit duett Liis Lemsaluga. Mõnus raadiorokk ning juba siin on Artjomi omapärane hääldus hästi tabatav – see ei ole päris aktsent, vaid pigem mingi täiesti isikupärane viis eesti sõnu hääldada. Taga on omaaegne staarisaate taustabänd ja mängib muidugi vingelt.

* “Sinu juurde tagasi” – see lugu on Kaku autos juba pikalt mänginud.  Meenutab mitmeid häid asju mujalt maailmast, aga on ikkagi Artjom. Ja see stringisaund on ülimõnus.

* “Seistes pilvedel” – lemmiklugu siit reast. Armas video, ilus tekst,  väga hea bändisaund ning hääletämber meenutab kohati äravahetamiseni Jon Bon Jovi’d.

Ootame huviga, mida sealt veel tuleb. Igatahes on tegu seni ühe kõige teenimatumalt varju jäänud eesti meeslauljaga popi/roki rea pealt.