Udust ja usutavusest

Kunagi ilmus “Tähekeses” sihuke lastelugu – peategelane (vist oli Klaabu) tahtis koolis lastega koos õpetajale aprillinalja teha. Küsis siis lastelt nõu, mida võiks õpsile öelda. Üks soovitas, et “ämblik on peas”, teine, et “nina on must”, kolmas, et “vaata, kes selja taga seisab” ja nii edasi. Mõeldud-tehtud.

Kui siis õpetaja klassi saabus, kukkus peategelane kisama, et “appi-appi, teil on nina must, ämblik peas, kole onu selja taga” jne.  Seepeale vahtisid kõik lapsed teda suht pettunud nägudega.

See lugu meenus taas kord eesti meedia viimase aja kontekstis. Pehme sabaga poliittehnoloogid kipuvadki üha enam Klaabuks kätte: ümmargused, siledad ja seest tühjad.

Kommenteerimine on suletud.