Kundas Maksi juures käies sai natuke kunsti tehtud…
Peaks sobima hästi kõikvõimalike tänapäevaste nihkes arusaamadega.
Kaku ajaveeb
Kundas Maksi juures käies sai natuke kunsti tehtud…
Peaks sobima hästi kõikvõimalike tänapäevaste nihkes arusaamadega.
Esimese pikema sõiduna sai viimaks käidud külas Mella perel ja tema vanematel – sealsamas Kaiu külje all, kus kunagi jutuka-aegadel sai igasugust kino tehtud.
Sõit oli mõnus, aga ilmselt on Kullionu sarnaselt eelmiste ratastega rohkem linna(lähi)elukas – 90 ja isegi 110 km/h välja keerata ei ole probleem (jõudu on tal tublisti, 1133 kuubikut ikkagi), aga eriti minnes hakkas päris kõvasti vibreerima (tagasiteel oli juba rahulikum, ehk oli sissesõitmise asi – kuuendat käiku ei olnudki varem kasutanud, linnas ei lähe vaja). Paak on ka väike, sellega saab sõita kusagil 150 km ringis. Aga üldiselt liigub masin kenasti, ka amortide kohta (mida mõned on Indianil kehvaks nimetanud) ei saa midagi halba öelda.
Kohapeal sai jutustatud kõigi asjaosalistega (k.a. koer, kes alguses üksjagu lärmas, aga hiljem suur sõber oli) ja lõunat söödud, Mari tegi Lucasega tsikli peal pilti ka (nagu allpool näha). Hästi vahva oli.
Olen kunn! (Luke Skywalker Kaiu moodi)
… peeti enam-vähem vanade traditsioonide kohaselt (tort + Limpa) maha IV korruse terrassil. Nägi mitmeid vanu tuttavaid ka. IT kolledži omaaegsest sisust on tänaseks üsna vähe alles jäänud, aga korraks oli vähemalt vana tunne tagasi.
Ja aastapäeva puhul otsustas üks pardimamma otse välisukse ette lillepotti endale pesa teha… Eks näe, kas ta peab seal tõesti lõpuni vastu.
(kolleeg Katrin A. foto)
APDEIT 04.06.24: part pidaski vastu – eile võttis ta jalad alla, uue pesakonna (seitse poega) sappa ja sooritas rahvamatka ilmselt lähima veekogu juurde. Suuna järgi otsustades sihtis ta teispool Raja tänavat asuvat Glehni kalmistu kanti. Mõned kolleegid olid lausa tänaval liikluse kinni pannud, et jalakäijad saaksid turvaliselt üle tee minna… Maja jututuba ülikooli Teamsis oli igatahes pilte ja videoklippe täis.
Täna korraldati ülikoolis augusti lõpus toimunud arutelu jätkuna järgmine võtmepädevuste arutelu, seekord Mektorys. Arutelu oli üsna asjalik, aga kõige põnevam oli koht – istusin enda kunagises tööruumis (nüüdne Mektory Innovation Hub, vanasti oli see aga AK-117), paari meetri kaugusel kohast, kus 1997-2002 asus mu tollane töölaud.
Labori lugu on kirja pandud siin, seega üle kordama ei hakka. Tegin lihtsalt ühe pildi aknavaatega – erinevalt muust majast polegi see väga palju muutunud.
Eelmisel reedel Kloogal, igasuvisel EKVU ehk Eesti karateveteranide kokkutulekul. Rein Paluoja foto.
Eelmisel nädalal sai CM-i seltskonnaga Austrias Linzis käidud. Paraku läks asi osaliselt tervise nahka ja väga suuri tulemusi sealt ei saanud.
Aga vähemalt alati õpib midagi uut. Siinmail on juba ammustest aegadest suitsusaunades siga (või vahel ka lambaid, kodu- ja metslinde ning muid elukaid) suitsutatud – väga maitsev kraam ja säilib kah hästi.
Saksamaa vana kultuurriigina aga ajab asja peenemalt – nemad suitsutavad kaameleid. Rafineeritumat sorti rahvana on nad lausa lennujaama vastava teenuse püsti pannud (ja muidugi mitte matsliku suitsusauna, vaid härrasmeheliku salongi kujul)… Pilt Maini-äärse Frankfurti lennujaamast.
Järgmisel korral tasuks kaaluda kaameli kaasavõtmist. Kuigi nad võiksid ju sealsamas kõrval neid ise ka müüa.
Hommikul sai muna keedetud. Koorimisel hakkas munakoor maha tulema väga eriskummalisel moel – paar pisikest tükki jäi eraldi, ülejäänu moodustas sellise kujundi (panin mõõtkava jaoks pastaka kõrvale). Kusjuures ise sain veidrale nähtusele pihta alles siis, kui enamik sellest oli maha koorunud, nii et tahtlik kunstiteos see ei ole.
Nädala eest sai käidud kolledžis üle pika aja toimunud tudengibaaris. Korraldajate palvel sai õppejõudude võistkonnas “Rooside sõda” kaasa mängitud, tulemuseks oli auhinnaline 2. koht (kahe võistkonna seas) ja kotitäis firmanänni. Mõned asjad olid sealt päris kasulikud (veepudel), lisaks oli seal peotäis Zone’i kleepekaid igasugu naljakate hüüdlausetega. Panin ühe kolledži V korrusel ühte sobivasse kohta.
Need naiivikud, kes ikka veel arvavad, et Ukrainas toimuv on ühe ärakeeranud tegelase põhjustatud, võiksid lugeda seda nimekirja siin. Päris karm – aga näitab ilmekalt seda, mida üha enamates kohtades on juba välja öeldud. Süüdi ei ole üksnes üks mees. Süüdi on terve riik ja terve rahvas.
Tallinnas Kultuurikatla põhjas on selline tore uks (kenasti valgustatud ka, leiab isegi pimedas üles). Sealtkaudu pidi muide saama ka sinna, kus üks sõjalaev praegu asub.
Jah, on päris mitmeid inimesi, keda sealt uksest sisse ei saadaks. Paradoks on aga selles, et just nemad tunnevad ennast praegu halvasti, neil on häbi ja piinlik oma rahva pärast. Suuremal osal seltskonnast aga jääb õigust ülegi – nii et andke aga minna. Triibulised lindid ja Z-atribuutika võite ka kaasa võtta.
Diogenes olla teadust tünnis teinud. Kakk teeb kuudis. Igatahes nägi Data in Briefi toimetajatöö täna välja niimoodi (Martin Kooniku foto):
(Teine tõlgendus on, et Ülemiste Viking Motors on kakkudele ekstra pesakastid installinud.)
Aga kuudis oli mugav autohoolduse valmissaamist oodata küll. Nagu näha, on isegi voolupistik (koos laadimiseks mõeldud USB-pesaga) kuudi küljes olemas.