Sõnaseletus

Tänapäeval on popp sõna “tehisintellekt”. Ka küberturvalisusest räägitakse palju. Tekkis aga küsimus: kuidas peaks nimetama tehisintellekti abil sooritatavat (küber)pettust?

Vastus: tehistillitus.

APDEIT 27.11: tuli mõte ka soomlastele vastavat terminit pakkuda – neil oleks see “tekokusetus”. Vähemalt Google sellist sõna esialgu ei tunne.

Microsoft õpetab… Linuxit paigaldama

Vanarahvas teab rääkida, et enne maailma äralõppemist pidavat ilmaelu puhta sassi minema. Kanad pidavat kuke moodi kirema, mehed naiste riietes käima ja nõnda edasi.

Mõned märgid kipuvad juba siin ennegi tõeks minema, aga nüüd on küll asi tõsine… Microsofti firma veebis on selline leht. Microsoft õpetab arvutisse Linuxit paigaldama.

Härrad Gates ja Ballmer, teie õudusunenägu on tõeks saamas. Ja see ei ole ESR, kes “Revolution OS“-filmi avalõigus ütleb hauataguse häälega “I’m your worst nightmare!”. Õudukas on palju, palju suurem kui üks vurrudega onu.

Mis edasi? Nagu klassik ütleb “Viimses programmeerijas“, “Armas jumal! Bill, Windows kuulutatakse freewareks!”?

Sünnipäevasalm

(äkki mõni tahab kuhugi kirjutada)

Juba mõne aasta eest kirjutasin ühele sõbrale sellise:

Pea on puust,
kael on luust,
varba vahel
kuhjub juust.

Ehkki ise
täitsa känd,
hoia ikka
püsti händ!

Nüüd sai see ühe Vitaga peetud segase kirjavahetuse järel (kus muuhulgas defineerisin ära uue loomaliigi – taani puupea-krokodilli, crocodylus ligneocephalus danica) ka ameerika keelde ümber pandud:

Head has wood,
neck has bones,
stinky stuff
between your toes.

You are old
and mad as hell –
still I’m tryin’ to
wish you well!

 

Ärajäänud jõuluräpp

2019. aastal (enne pandeemiat) sai mõnede TTÜ juhtkonna liikmetega Viinis käidud, seal lollakaid luuletusi loetud, pärast värvati Kakk ülikooli õppeosakonna tervitussalmi kirjutama. Nüüd hiljaaegu taheti uuesti, aga seekord hoopis jõuluräppi mingite ajakohaste teemade peale.

Ideid täitsa tekkis ja midagi läks suht kohe virtuaalpaberile, paraku aga jäi projekt (võimalike vastuhäälte kartuses?) ära. Hea, et veel ei olnud jõudnud sündiga taustatümakat tegema hakata. Et aga kirjutatu päris taltekki (elik raisku) ei läheks, siis olgu see vähemalt siia üles riputatud.

***

Pildikesi ülikoolist (jõulud 2022)

Moto:
… post jucundam juventutem
post molestam senectutem
nos habebit Julius!*

***

Loengus teatand Epp ja Ahti,
et nad olla sisse magand –
ja siis kohe salamahti
jälle kärmelt tööle plagand.**

Appi, Covid! Kuid soliidselt
sobiv otsus pandi ette:
õpime me kõik hübriidselt,
vahel õpid, vahel mitte.

***

Komisjonil rohepööre
segaduse toonud palge –
ainult suvel kogub tuure,
talvel kõik on puhta valge!

Rektoraadis pikalt mõeldi –
toitlustus see kipub peeti. ***
Optimistlikult siis öeldi:
“Rohkem prantsuse dieeti!”

***

Dekanaadis lugu kole –
kirja saatnud Pauli naine:
“Täisprofessor Paul ei ole –
ta on päevast päeva kaine!”

Teadur Marta higi valas,
närvid läind ju üsna krussi –
miks ei sütti robotkalas
isu süüa vihmaussi?

***

Dotsent Karmen autoroolis
armastanud kihutada.
Selle peale ülikoolis
antud talle õpperada.****

Papreid täitis lektor Rasmus,
saamaks granti kribas plaani:
“Lendan Türki, hea ERASMUS,
õpetama kaerajaani.”

***

Ülikoolis otsustatud
kõiki võrdselt kohelda –
olgu kähku tekitatud
Juuliusele Juulia!

Jõuluvanalt iga roju
nuiab aastat edukat –
kui sa võid, siis jäta koju
kasevitsad ja eksmatt!

***

Mõned kommentaarid:
* – Juulius on TTÜ kauaaegne maskott. Seisab ülikooli peahoone ees.
** – koolis kohapeal käimine ei ole tudengite seas just väga populaarne.
*** – IT kolledžis – ja TTÜ-s mitmes kohas veel – ei ole enam kaua aega toimivat söögikohta.
**** – “õpperaja kaasprofessor” on tänases TTÜ-s selline natuke erandlik tegelane (nüüd on neid ülikooli peale ~15), kes ongi põhikohaga (vanem)õppejõud, mitte teadlane.

Kakupäev

Loomaaed tegi lõppenud nädalal reklaami, et laupäeval korraldatavat seal kakupäeva. Tuli loomulikult vaatama minna. Päris vahva oli teisi kakkusid näha, pealegi rääkis seal üks asjatundlik noorhärra inimestele nendest lindudest igasugu huvitavaid asju.

Näiteks habekakk nägi üsna akadeemiline välja (lisaks võiks eeldada teatavaid sidemeid Anonymouse-nimelise rühmitusega):
üks väärikas habekakk

Teisalt nägi sealsamas ligidal ka üht tölli, kes ilmselt oli pruukinud väljendit “ma söön oma mütsi ära, kui…” ja siis sellega orki lennanud:

jäi mütsist ilma

Igatahes oli vahva jalutuskäik.

Peenike värk

Eelmisel nädalal sai CM-i seltskonnaga Austrias Linzis käidud. Paraku läks asi osaliselt tervise nahka ja väga suuri tulemusi sealt ei saanud.

Aga vähemalt alati õpib midagi uut.  Siinmail on juba ammustest aegadest suitsusaunades siga (või vahel ka lambaid, kodu- ja metslinde ning muid elukaid) suitsutatud – väga maitsev kraam ja säilib kah hästi.

Saksamaa vana kultuurriigina aga ajab asja peenemalt – nemad suitsutavad kaameleid. Rafineeritumat sorti rahvana on nad lausa lennujaama vastava teenuse püsti pannud (ja muidugi mitte matsliku suitsusauna, vaid härrasmeheliku salongi kujul)… Pilt Maini-äärse Frankfurti lennujaamast.

Kaamelisuitsutussalong Frankfurtis
Järgmisel korral tasuks kaaluda kaameli kaasavõtmist. Kuigi nad võiksid ju sealsamas kõrval neid ise ka müüa.