Tempora mutantur

Kunagi tegid lapsed õues lumememmesid. Üks poolsulanu oli hommikul ka meie maja ees:

Lumememm

Tänapäeval aga on palju popim realism. Ja mida ikka muud kujutada kui objekti, mille ümber kohati näibki mõnede inimeste kogu elu keerlevat. Siin siis üks  pea kolmemeetrine lumeemm Harku metsa servast:

Lumeemm

Selle kõige peale laulis Villu Tamme juba mõni hea aeg tagasi [L] nõndamoodi.

Kursus peetud

Nagu ikka – kui tulema hakkab, tuleb täiega. Eelmised nädalad kirjutasin enda Pingviiniaabitsa uusversiooni (kevade poole peaks välja tulema), siis olid ITK-s eksamid ja nüüd sel nädalal TLÜ-s IMKE [L] Security & Privacy kursus.

Pole tükk aega nii kapsas olnud. Aga kursus läks enam-vähem, kuigi formaat oli asjapulkade poolt hirmsat moodi hunnikusse lükatud ja tuli rahvale mingid elementaarsed põhitõed anda kuue loengu ja pika laboripäevaga (kokku neli päeva). Kuna rahvas oli kirju taustaga, sai viimane kulutatud XP (turvalise) installi pluss Ubuntu paigalduse peale.  Hirmus pusimine oli, aga üldiselt saadi hakkama.

Järgmisel nädalal algab juba uus semester…

Sumojuttu

Jälle on Jaapanimaal üks turniir peetud ja meie poisil läks summaarselt päris hästi. Ehkki oleks võinud veel paremini minna. 🙂

Algus oli küll vägev. Kuus esimest selli lükati ringist välja, nende seas ka kaks ozeki tiitliga meest.  Sumotalk.com’is kommenteerisid sellid, et sumos valitsevad “Tšingis-khaan ja Kublai-khaan (mongolitest yokozunad Asashoryu ja Hakuho) ja nende kurjad käsilased Biomass ja Bulgar (vastavalt siis Baruto ja bulgaarlane Kotooshu)”. Seis oli veel ka 7:1, aga siis läks midagi metsa.

Kahele  yokozunale meie mees tõesti veel vastu ei saa, need kaotused olid arusaadavad. Küll aga sai ta pähe ka kahelt madalamalt sellilt ning tekkis juba hirm, et nüüd läheb turniir päris lörri. Kaks viimast vastast aga õnnestus võita – Miyabiyama (kes talle kunagi trauma tekitas) virutati isegi üsna eba-barutolikult jõhkral moel ringist välja, värske ozeki Harumafuji ehk endise nimega Ama tõsteti märksa leebema liigutusega üle serva. Lõppseis 9:6 ja sekiwake auaste ausalt kinnitatud. Ainult et ülespoole jõudmiseks on seda veidi vähe – ozeki jaoks on vaja kolme järjestikust turniiri keskeltläbi 11: 4 tulemusega (soovitavalt ka üht turniirivõitu).  Aga arvestades seda, et praeguse seisuga on selgelt ees  veel vaid kaks meest, on see aasta jooksul täiesti mõeldav.

Seega soovime nimekaimule Nipponimaal edu!

Hmm…

Sattusin sellist kohta vaatama nagu [L] Keskmaa.ee .  Tolkieni suur fänn nagu Kakk on, tuli kohe edasi uurida. Seda enam, et Keskmaa Ordu olemuseks oli märgitud: “MTÜ Keskmaa Ordu on Eesti Tolkieni selts, kes tahab väärilise au sees pidada kuulsa Inglise kirjamehe J.R.R.Tolkieni nime ja järgida oma tegemistes tema väärtushoiakuid.”

Vinge ju.  Tekkis juba mõte liikmeks astuda. Siis aga sobrasin veebis edasi. Jõudsin foorumisse – ja seal kadus liitumistahtmine ära.

Tüüpiline maavillane uuspaganate jauramine stiilis “Ristiusu jumala nimi on häving” ei ole küll pühendunud katoliiklasest Tolkieni väärtushinnangute järgimine.  Vaadete üle võib arutleda (ja kakelda ka), aga sealne kohatine madallaupsus oleks Oxfordi don’ile küll üsna šokeerivalt mõjunud.  No mida sa hing diskuteerid inimesega, kes on vankumatult veendunud, et kanamuna on kuubikujuline ja vastupidine väide tuleb teerulliga laiaks sõita? Professor oleks vist pahuralt ühmanud “Yrch!” ja kuhugi eemale läinud.

Kahju, et mõnedest rollimängudest pärit “kuri olla on cool” on ka seal kanda kinnitanud.  Aga soovitaks neil see olemuse kirjeldus küll ringi kirjutada – Tolkieni väärtushinnangutest on praegu asi ikka väga kaugel, sellise ellusuhtumisega sobiks ehk avatud serverites Diablot mängida. Djuupitud varustusega.

RISO arutelu

Täna kutsus [L] RISO kokku arutelu vaba tarkvara koostöövõimeraamistiku kokkupaneku teeemal. Eelnevalt pandi üles ka [L] selline mustand (NB! Mustand on esialgu veel väga mustand, aga sellest annaks heal juhul midagi teha küll).

Kokku oli jooksnud päris palju tegelinskeid – nii neid, kes asja jagasid, kui ka neid teisi.  Seetõttu peaks tegelikult eelnevalt nendele teistele natuke koolitust tegema, et arutelu niiväga Krõlovi kolme elukat ei meenutaks nagu see täna välja kukkus. Oli ka muidugi [L] ITL selle ja muid MS müügimehi, kes üritasid erinevat sorti argumentidega paati kõigutada.  Kohati läks asi päris lõbusaks kätte.

Aga juba fakt, et selline arutelu toimus, oli positiivne. Äkki hakkabki ka siinmail midagi muutuma.

Jora kommenteerimisest

Kuna igasugu sodinaatorid kipuvad vanadele sissekannetele rämpsusisestust üritama (Akismet seda muidugi teha ei lase, aga mõnes pole ta kindel ja saadab selle meili peale ülevaatamiseks), siis keerasin üle 2 kuu vanustel postitustel kommenteerimise kinni. Mõistlikud inimesed on selleks ajaks ammu kõik ära öelnud, mis neil öelda on.

Helsingis Suuri Isasid vaatamas

Rein rääkis trennis juba ammu, et ülelahe Helsingis on tulemas vägev “vana kooli” võitluskunstide demo, mida tuleks igal juhul vaatama minna. Et eelnevalt oli kirjas kaks pikka eksamipäeva ITK-s, siis oli sõit veidi kahtlane. Viimaks sai siiski autojuhiks nõustutud, seltskonnas peale Reinu veel Eero ning kaks äsja kollase vöö teeninud noort daami.

Hommikul oli ülessaamine üllatavalt kerge, ent ülesjäämine märksa raskem, eksam istus peas. Enne minekut helises telefon: Rein täitsa tõbine, ei tule. No siis pidi Kakk ise hakkama gruppenführerit mängima… Inimesed eri paigust auto peale ja sadamasse (suht viimase tärmini peal). Bronn õnnestus eelmisel päeval eksami vaheajal ära teha.

Ülesõit läks libedalt, aga kohale jõudes Helsingi peal autoga orienteerumine mitte enam niiväga. Tahtsime demo toimumispaigaks oleva Steiner-kooli üle vaadata ning otsisime seda oma tund aega  (tänud Eerole, kes GPSi abil kaarti luges)… Viimaks saime paiga kätte ning et paremat pähe ei karanud, sõitsime Idakeskusse hängima. 🙂 Tegelikult põhiliselt sööma, aga vaatasime natuke ka poodides ringi (tüdrukud aga panid kohe padavai ringi kolama).

Sealses Royal Palace -nimelises hiina söögikohas leidis endiselt tõestust fakt, et see rahvas oskab süüa teha. Hästi mõnus toit oli, parem kui enamikus kohtades Tallinnas. Viimaks tüürisime siis koolimajja demole.

Seal oli ITK aula mõõtu saal juba inimesi täis – Soomes on võitluskunstid ikka pika traditsiooniga ning ka praegu märksa populaarsemad kui meil. Suurtest Isadest oli kohal juba mitmeid kordi kohatud Hontai Yoshin-ryu peamees Kyoichi Inoue (kellele kunagi kollase vöö eksam sai tehtud) ja Daito-ryu Takumakai pealik. Vinged vanad olid küll. Daito-ryu mees tegi täielikku akrobaatikat ja pakkis õnnetu vastase ämbliku kombel nii puntrasse, et kõik väljaulatuvad kehaosad olid joogide kombel sõlme keeratud…. Muljetavaldav igatahes.  Demo kestis 2,5 tundi ja andis tõesti hea ülevaate erinevatest vanadest jaapani sõjakunstidest. Lisaks sai trehvata mitut tuttavat soome senseid ja muidki nähtud nägusid.

Peale demo oli kogu rahvas juba nii kapsas, et kuhugi mujale minekust ei tulnud midagi välja – viimaks kükitasime paar tundi lihtsalt sadama ees autos. Laevale pääsemine läks probleemideta ning maandusime Viking XPRSi karaokebaari. Saime väga vinge elamuse – rahvale laulma tulnud Andrease-nimeline trubaduur (päritolu jäi segaseks, rahvaga suheldi inglise keeles) laulis tõeliselt hästi ja saatis end samavõrd profilt kitarril. Neil Young, Clapton, Elvis, CCR – kuni Marilyn Mansonini välja.

Kahjuks sai Andrease kontsert viimaks läbi ja asemele tuli asi tuntud õuduses ehk karaoke. Soomlaste kiituseks tuleb öelda, et ehkki maitse kisub neil endiselt kiiva (humppa ruulib), laulsid mitmed seda täiesti korralikus Kalmer Tennosaare stiilis. Kõige suurema pläki tegi hoopis üks olematu lauluoskusega eesti kutt – kui isegi korralikul viisipidajal on Valgre “Õige valik” üsna raske repertuaar, siis jäi sügavalt arusaamatuks selle spektaakli mõte. Äärepealt oleks karjunud talle: “Krt, laula hiphoppi! Ehkki ma seda ei fänna, aga  seda ei saa vähemalt nii jubedalt vägistada!”.  Igatahes selle jubelauluvõistluse võitsid põhjanaabrid. Ainsaks pärliks oli Andreas, kes vahepeal end karaokepuldi juurde vedas ja ühe äärmiselt vinge Elvise-esituse tegi.

Mahamineku aeg õnnestus veel peaaegu maha magada, olime ühed viimased, kes maha said.  Seltskond kes bussile, kes oma autole, kes küüdiga koju.

Pagana väsitav päev, aga päris lahe oli.

Kui juba ütlemiseks läks…

siis nüüd on teada, miks lumi ära läks, miks Veerpalu haigeks jäi, miks Eurovisioon sel aastal Venemaale anti, miks kassil kõht lahti on ja miks tädi Marta täna öösel kooljaluud unes nägi. SEE KÕIK ON KESKERAKONNA POLIITIKA TULEMUS.

Keskerakonna poliitika on halb suusailm

Eks absurdi vastu aitab hästi absurd – seda nägime juba nõuka-ajal (kui tollaseid anekdoote meenutada).

Akadeemilisest küljest vaadates on aga see taas ühe päris õnnestunud veebipõhise kontrakampaania näide.

Pole jumalat peale Edgari ja Kadri on tema prohvet

(andku moslemid andeks selline parafraas!)

Kakk on üsna pettunud praeguses valitsuses. Tehakse nägusid ja sõnu – häda paistis ammu, aga asjalikke meetmeid on palju vähem kui jahumist. Ja see sotsminni skandaal oli üsna suur roppus. Igatahes sai loodetud palju enamat, kui nad omal ajal etteotsa said.  Lahja lugu, härrased!

Aga kui praegust linna reostavat plakatimetsa silmata, siis tuleb senine hinnang Keskerakonnale vist üle vaadata. Siiani arvasin, et tegu on parteiga – tõsi, korrumpeerunud ja ebaeetilise (nagu enamik maailma parteisid), aga siiski parteiga. Nüüd kisub sinnapoole, et neid tuleks pidada, kuidas see korrektne termin oligi – uueks religioosseks liikumiseks ehk uususundiks.

Struktuurilt on selge sarnasus (sihikindel ja võimuahne juhtkond ning palju ajupestud ammulisuiseid lihtliikmeid) ning nonde plakatite retoorika (majanduslangus on kõik kahe partei süü) ei ole enam mingitpidi ratsionaalne,  vaid juba lausa ilmutuslik. Vaevalt leidub täie aruga inimest, kelle arvates Islandil, USA-s, Lätis, Ungaris, Rootsis ja n+1 muus paigas, kus majandus torust alla minemas, on võimul Reform ja IRL.  Kui aga vaadelda plakatikleepijaid sama kategooria all kui näiteks saientolooge, on pilt palju selgem. Isegi fair game on nõndamoodi täiesti arusaadav.

Täna Vikerraadiost kuuldud intervjuus eespoolmainitud prohvetiga oli lõik, mis sarnanes äravahetamiseni vahel Pereraadios esinevate (enamasti kaugematelt maadelt pärit olevate) nelipühi vendade ekstaatilise stiiliga – ainult et Pühakirja kirjakohti asendas selgituses almighty Edgari majandusõpik…

Plakatite roheline toon andis idee ka pealkirjas oleva parafraasi jaoks.