Pole jumalat peale Edgari ja Kadri on tema prohvet

(andku moslemid andeks selline parafraas!)

Kakk on üsna pettunud praeguses valitsuses. Tehakse nägusid ja sõnu – häda paistis ammu, aga asjalikke meetmeid on palju vähem kui jahumist. Ja see sotsminni skandaal oli üsna suur roppus. Igatahes sai loodetud palju enamat, kui nad omal ajal etteotsa said.  Lahja lugu, härrased!

Aga kui praegust linna reostavat plakatimetsa silmata, siis tuleb senine hinnang Keskerakonnale vist üle vaadata. Siiani arvasin, et tegu on parteiga – tõsi, korrumpeerunud ja ebaeetilise (nagu enamik maailma parteisid), aga siiski parteiga. Nüüd kisub sinnapoole, et neid tuleks pidada, kuidas see korrektne termin oligi – uueks religioosseks liikumiseks ehk uususundiks.

Struktuurilt on selge sarnasus (sihikindel ja võimuahne juhtkond ning palju ajupestud ammulisuiseid lihtliikmeid) ning nonde plakatite retoorika (majanduslangus on kõik kahe partei süü) ei ole enam mingitpidi ratsionaalne,  vaid juba lausa ilmutuslik. Vaevalt leidub täie aruga inimest, kelle arvates Islandil, USA-s, Lätis, Ungaris, Rootsis ja n+1 muus paigas, kus majandus torust alla minemas, on võimul Reform ja IRL.  Kui aga vaadelda plakatikleepijaid sama kategooria all kui näiteks saientolooge, on pilt palju selgem. Isegi fair game on nõndamoodi täiesti arusaadav.

Täna Vikerraadiost kuuldud intervjuus eespoolmainitud prohvetiga oli lõik, mis sarnanes äravahetamiseni vahel Pereraadios esinevate (enamasti kaugematelt maadelt pärit olevate) nelipühi vendade ekstaatilise stiiliga – ainult et Pühakirja kirjakohti asendas selgituses almighty Edgari majandusõpik…

Plakatite roheline toon andis idee ka pealkirjas oleva parafraasi jaoks.