Mu!

Postkasti potsatas kiri, mis küsis “Kas teed ikka veel oma arveid Ekselis (sic!)?” ja soovis, et registreerutaks kahtlase lõhnaga URLi http://shrt.st/1u6 peal. Et küsimus on samas kategoorias kuulsa pärimisega “Kas oled juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud?”, siis on õige vastus [L] “Mu!”.

Nii et – ei, Kakk ei tee arveid Excelis. Pole kunagi teinud (FIE aastast 2004). Ja ammugi ei hakka nende tegemiseks mingisugust sodi ostma.

McPatent

Kunagi viis üks filmimees iseendaga läbi kuuajalise katse ainult McToitu süües, mis tegi ta väga haigeks ja paksuks. Nüüd aga tundub, et mõned asjapulgad on uue katse teinud – igatahes on nad tõsimeeli [L] sihukese koolipoisidiagrammi USA patendiametile esitanud (nime [L] “Võileiva tegemise meetod ja mehhanism” all). Samalaadse asja leiab WIPO andmebaasist veel [L] siit. Diskussioon (paari laheda killuga) USA pulli ümber on [L] siin.

Loo moraal: ärge sööge keemiat sisse, hakkate imelikke asju tegema.

P.S. Paraku on see järjekordne näide sellest, kuidas seadused on kaotanud võime täita üht oma tähtsaimatest funktsioonidest – ohjeldada inimese loomupärast ahnust.

Tänud!

Lumemölluga TLÜ-sse sõites õnnestus mingis jääaugus auto täiesti teele risti keerata. Asi hakkas kiskuma vastassuunavööndi poole ja et seda vältida, tuli pigem valida külgvalli sõit. Pehmesse lumme ja mitte eriti sügavale, aga piisavalt, et masin kinni jääks.

Seepeale pidas järel sõitnud Skorpion.ee logoga Opel kinni, juht hüppas välja ja üritas lükata. Kui see ei õnnestunud, manööverdas auto taha, riputas köie masinale sappa ja tiris Kaku ilma eriliste probleemideta hangest välja.

Aitüma! 🙂

Lumemöll

Tänase tormiga õnnestus maalt tulles pikemat aega lumes istuda, alles isa ja venna abiga sai auto teele tagasi. Getz on lihtsalt nii madala põhjaga, et ajab endale ninaga ette lumevalli kokku ja jääb põhjapidi kinni…

Pärnu maantee oli õhtul küll sürr vaatepilt. Tee ääres seisis üle tosina suure kaubaauto, Kanama silla juures oli ilmselt ka mingi avarii toimunud – tavaliselt konteinerveok 90-kraadise nurga all (s.t vedukauto haagise suhtes) keset teed ei seisa.

Tigedaks tegid aga jalakäijad. Esmalt oli vaja päeval linnas käia ning Vabaduse pst fooride juures jooksis mitu inimest punase tulega üle tee. Küllalt lähedalt auto eest – arvestades, et nähtavus oli kümmekond meetrit ja äkkpidurduse tulemus kardetavasti üsna kontrollimatu, oli tahtmine midagi väga rumalasti öelda.

Teist sorti kahejalgseid lambaid õnnestus näha aga õhtul – Laagri kandi väikesed tänavad olid läbitavuse piiri peal, s.t. igasugune hoo mahavõtmine või seismajäämine oleks  lõppenud kaevamistöödega. Ja kui siis mingi kodanik jalutab südamerahuga keset teed (liikumissuunaga piki tee telgjoont – umbes nagu jänes tuledevihus) ja jätab juhile valiku talle otsasõitmise või seisma- ja kinnijäämise vahel… Urrrr!! Õnneks sain tagurdamise-nõksutamisega uuesti liikvele. Teine samasugune lammas läks õnnekombel veidi enne seismajäämishetke eest ära.

Järgmise auto peaks vist jälle nelikveoga vaatama, omaaegne 4×4 Nissan Sunny (haruldane elukas, Šveitsi jaoks tehtud ja sealt Eestisse jõudnud; kahjuks lagunes vana masin viimaks kätte ära) oli talvetingimustes ülihea asi.

Kyushu-basho

Baruto-zeki näitas end aasta viimasel sumoturniiril juba mitte esikümne eksikülalisena, vaid avaldas soovi sinna pikemaks jääda. Võrreldes eelmise turniiriga – hea algus, panges keskosa ja vinge lõpp – oli nüüd asi peegelpildis: algus oli eestilikult aeglane, siis visati järgemööda hulk selle ringist välja (k.a. ozeki Chiyotaikai; mitu kutti said tsuridashi ehk tõsteti lihtsalt õhku ja asetati väljapoole platsi maha – arvestades sumotoride keskmist kaalu nõuab see ilmselt kraanajõudu). Lõpp aga vajus suhteliselt jälle ära, kuigi 9-6 on igati auväärne saldo.

Põhimõtteliselt on isegi teoreetiline võimalus alustada suurmeistri (ozeki) tiitli jahtimist, selleks aga tuleb kaks järgmist turniiri 12 võitu saada.  Tõenäolisem on aga mõnda aega sekiwake tiitli pidamine – alumiste sellidega käib asi juba lihtsalt, tippmeeste vastu on esialgu veel raske. Aga hoiame Laekvere mehele pöialt. 🙂

Kui Vista ei tööta, võta Estobuntu

Ei arva, et selline kogemus päris universaalne on, aga just nõnda seekord juhtus.

Käisin ühel paljudest nõustatavatest tuttavatest külas natuke juhiseid andmas. Seal hulk nodi, mida Vista ei tunnista – üks printer, üks skanner ja üks eelmiste ristand. Tekkis sportlik huvi teada saada, mida Estobuntu selle peale ütleb. Kuna see oli sinna juba dual-buuti paigaldatud, siis ei võtnud katsetamine kuigivõrd aega.

Ja ennäe imet – kõik kolm aparaati hakkasid lambist tööle. Tõsi, tegu oli kahe Canoni ja ühe HP-ga ehk siis firmadega, mille toodang tundub üle keskmise pingviinisõbralik olema. Aga ikkagi oli huvitav kogemus – varasematel aastatel oli just erinevate seadmete toe puudumine see, mis inimesi Windowsi peal kinni hoidis. Nii et pingviin on vahepeal tublisti suuremaks kasvanud. 🙂

Pluss veel – eile ITK-s demotud neli Robotexiks valmistuvat robotit olid kõik ehitatud Asus Eee PC ümber ja jooksid muidugi mõista Linuxi peal.