Kyushu-basho

Baruto-zeki näitas end aasta viimasel sumoturniiril juba mitte esikümne eksikülalisena, vaid avaldas soovi sinna pikemaks jääda. Võrreldes eelmise turniiriga – hea algus, panges keskosa ja vinge lõpp – oli nüüd asi peegelpildis: algus oli eestilikult aeglane, siis visati järgemööda hulk selle ringist välja (k.a. ozeki Chiyotaikai; mitu kutti said tsuridashi ehk tõsteti lihtsalt õhku ja asetati väljapoole platsi maha – arvestades sumotoride keskmist kaalu nõuab see ilmselt kraanajõudu). Lõpp aga vajus suhteliselt jälle ära, kuigi 9-6 on igati auväärne saldo.

Põhimõtteliselt on isegi teoreetiline võimalus alustada suurmeistri (ozeki) tiitli jahtimist, selleks aga tuleb kaks järgmist turniiri 12 võitu saada.  Tõenäolisem on aga mõnda aega sekiwake tiitli pidamine – alumiste sellidega käib asi juba lihtsalt, tippmeeste vastu on esialgu veel raske. Aga hoiame Laekvere mehele pöialt. 🙂

2 mõtet “Kyushu-basho” kohta

  1. Kahe esimese päeva kaotused läksid lõpuks üsna kalliks maksma. Jaanuaris, kui kõigi eelduste kohaselt on Asashoryu ja Kaio tagasi aktsioonis, ei tohi selliseid allajäämisi enam lubada. Positiivse poole pealt sai alistatud 2 ozekit ja nüüd on aega ka väikest seljavigastust ravida.

    Aga kui nüüd turniirist üldiselt rääkida, siis väikse si*amaitse jätab suhu see, kui taaskord on viimasel päeval üks ozeki 7-7 seisu peal ja vastane, teine ozeki, kes on endale juba kachi-koshi kindlustanud, käib ilma pikemalt mõtlemata perseli. Kõige hullem oli aga selle aasta märtsi turniiril, kus kuuest viimasel päeval 7-7 seisul olnud meestest viis said kaheksanda võidu (ainus kes “hädasolijat” ei aidanud oli Baruto). Sellised “omade jopede” aitamised on nii tavalised, et lausa tülgastav.

  2. Sedand jah… Samas, mis Asashoryu’sse ja Kaiosse puutub, siis on võimalik ka hoopis selline stsenaarium, et mõlemad loobuvad üldse – Kaio on küllalt vana ja Asashoryu pidavat motivatsiooniga pahuksis olema (äkki on midagi veel, ei tea).

    See skoori asi on kohati veider küll. Jutud käivad ju, et Wakanoho kojukupatamise taga oli mingis osas ka probleemid selle reaga – kas ta siis ei tahtnud õigete meestega kaasa mängida või oli mingi muu variant.

    Aga Baruto (alias Bart alias Big B alias Biomass – heal lapsel mitu nime :)) puhul sümpatiseerib lahe olek ja tõeliselt samurailik tahtmine mitte vastaseid ilmaaegu vigastada. Mõni töll seal virutab paarilise pea ees publikusse ja teda ei koti üldse, kas ja mida too ära murrab. B seda ei tee ja tegelikult on see kuuldavasti ka kohalikele väga meeltmööda.

Kommenteerimine on suletud