Microsofti kasutustingimused

08.07.2019

Seoses hiljutise uuendamisega sai nüüd ka ette võetud uued Microsofti kasutustingimused – näiteks privaatsust puudutav osa on saadaval ka päris viisakas eesti keeles. Hirmus kahju ainult, et väga suur osa kasutajaid seda kunagi ei loe (või kui loebki, on juba Google’i ja FB poolt nii juhmiks dresseeritud, et asja padutotalitaarne olemus kõrvust mööda libiseb). Paar pisikest refereeringut siiski:
* enamiku firma teenuste tarbimiseks tuleb lubada neil andmeid koguda. Nendes kohtades, kus nõustumine on vabatahtlik, peedistatakse kasutaja nõustuma vihjega, et tema sätted “võivad kaotsi minna”.
* lisaks MS enda andmekogumisele (loe: nuhkimisele) ostetakse kasutajate infot ka “andmemaakleritelt”. Mida iganes siin siis ka mõeldakse (FB? Google? Equifax ja teised selletaolised? Onu Sam?).
* huvitavamate kogutavate andmete seas on näiteks autentimisandmed (paroolid – ja ilmselt mitte üksnes MS teenuste omad), makseandmed (sh krediitkaardiinfo), tellimused (sisuliselt kogu netist ostetava kraami info), veebilehitseja sirvimisajalugu, mobiiltelefoni IMEI-kood, pildid, kogu suhtevõrgustik ja palju muud. Uuemast ajast on juures näiteks hääle- ja käekirjainfo.
* veebiküpsiste blokeerimine ei ole otseselt keelatud (asi seegi), aga kasutajale antakse selgelt mõista, et seda ei peaks tegema.
* firma “käitumiskoodeksis” on paar üldarusaadavat ja mõistlikku reeglit (ära riku seadusi, ära spämmi jne), ent on ka mitmeid selliseid, mis uduse iseloomu tõttu sõltuvad advokaadi oskustest ning koos võimalike sanktsioonidega (eriti teenuste sisule ligipääsu blokeerimisega) moodustavad väga ohtliku malaka ebamugavate inimeste vaigistamiseks. Näitena võib tuua laste kahjustamise (tänapäeval loevad mõned tainad ju selleks isegi lapse keelamist!) ning muidugi kaks juba vana tuttavat: “autorikaitse” ja “vihakõne” (jutumärgid on taotluslikud).
* Microsofti kontosse tuleb selle säilimiseks sisse logida vähemalt korra kahe aasta jooksul. Esmapilgul pole just suur asi, aga see a) on selgelt häiriv liigutus muude platvormide kasutajate suhtes, kel samas võib olla aeg-ajalt vajadus MS kontot kasutada, ja b) võib tähendada “konna keetmist” ehk vastava tähtaja järk-järgulist lühendamist edaspidi. Samuti võib see mõnda inimest kallutada eelistama Windows 10 puhul kohaliku kasutajakonto asemel Microsofti kontot (esimesel juhul peaks olema natuke rohkem võimalusi nuhkimist vähendada).
* tarkvara litsents on nüüdseks puhtalt teenusepõhine. Litsentsi ülekandmine (näiteks arvuti mahamüümisel) ei ole lubatud – selgusetuks jääb, kas ostja saab kasutada olemasolevat (huvitav, mis juhtub olukorras, kus kodanik A müüb enda vana arvuti kodanik B-le ja ostab kodanik C-lt “uue vana arvuti”?).

Kindlasti on seal üht-teist põnevat veel, aga ehk praeguseks aitab. Äkki paneb selle lugemine mõne inimese mõtlema.

Windowsi uuendamas

30.06.2019

Kõlab muidugi surnud hobuse peksmisena, aga siiski…  Viimastel päevadel uuendasin kahes lauaarvutis (mõlemad dualbuudis) Windows 10 värskeima, sellekevadise versiooni peale (kuna tekkis vajadus natuke MS Office’it seletada). Mõlemal juhul olid muljed suht ühesugused:
* Et pikka aega kasutamata seisnud süsteemi (no endiselt ei ole Windowsile eriti rakendust leidnud – isegi mängimine käib Linuxis) värskendamine võtab suure hulga allalaaditavate uuenduste tõttu aega, on arusaadav. Windows aga ei ole siiamaani õppinud seda aega adekvaatselt mõõtma ja näitama. 20-minutised “Restarting, do not turn off your computer!”-kirjad, kaootiliselt käituvad edenemisnäidikud ja muu selline on Windows 10-t iseloomustanud algusest saati ning paranemist ei paista kusagilt.
* Ühe arvuti uuendamine võttis kaks õhtupoolikut ehk sisuliselt ühe tööpäeva (sisuliselt tähendas kõrval teises arvutis aja parajakstegemist, kuna ei võinud iial teada, millal aparaat jälle taaskäivituda tahab – edenemisnäidiku peale loota ei tasu).  Linuxeid ei ole vist kunagi pidanud uuendama kauem kui tund (hoolimata uuenduste hulgast) ning üks restart on maksimum.
* Vajaminevate restartimiste arv näib olevat veidi vähenenud, ent on ikka liiga suur.
* Sellekevadise uuenduse paigaldamine õnnestus vist mõlemas arvutis kolmandal katsel. Failed to install…  Kusjuures see teade tuli pärast tundidepikkust üritamist (Preparing to install updates).
* Kui uuendus lõpuks peale sai, oli GRUBi alglaadur katki ja tuli taastada.

Seega Windowsi kasutamist iseloomustab Kakk endiselt fraasiga “Jube hea tunne tekib, kui saad järele jätta.”

Poolpehme süsteemiuuendus

31.07.2018

Jällegi selgus, et lauaarvutisse Microsofti omaaegse tasuta Windowsi kampaaniaga saadud Windows 10-t ei ole üle poole aasta käivitanud. Midagi pole teha – no ei vaja seda süsteemi.

Aga et Kaku suvetöö ehk TTÜ digitarkuse kursuse arendamise raames (kunagi kirjutab sellest lähemalt) oli vaja natuke ka Windowsi haldamisest rääkida, otsustasin “aknad” käima lasta.

Muidugi oli vaja kõvasti uuendusi tirida, kuid kasutaja ajaga säästlikku ümberkäimist pole MS siiani ära õppinud. Tõsi, natuke olid vähemaks jäänud edenemisnäidiku haiged hüpped (17 järel tuleb 93 jne), aga ajaarvestust võiksid nad küll tänastelt Linuxitelt õppida.  Nagu ka seda, et uuendamise käigus tehtud kolm  restarti (Linuxid saavad ka pikemaaegse uuendamataoleku tingimustes reeglina hakkama ühega) ei peaks käima ilma kasutajat eelnevalt hoiatamata.

Lõpetaks positiivselt – seekordne uuendus ei lasknudki kettal alglaadurit õhku nagu mitmed varasemad. Ent siiski: peale kursusematerjali valmimist jääb W10 ilmselt taas sama kauaks seisma. Ei ole tarvis.

APDEIT: Tegin W10 all kursuse jaoks paar ekraanitõmmist ja tahtsin tagasi Linuxisse minna. “Ära lülita välja, uuendan” keerles ekraani peal täpselt 20 minutit – taas ilma ette hoiatamata ning edenemisnäidikuta.  Igatahes oli pärast seda igati hea meel tagasi “koju” minna.

Mõned ei muutu

04.06.2018

Taas jupp “vana head” Microsofti…  See firma on ikka juurteni mäda. Nüüd võetakse siis lambist tunnustatud tootenimi ja lükatakse enda tarkvarajupi nimesse. Suht sarnane asi tehti omal ajal “Windows”-sõnaga.

Aga lõbusama poole pealt sai Kakk sellest artiklist (õigemini kommentaariumist) teada, et neil on päriselt olemas utiliit nimega Critical Update Notification Tool.  Tuleks vist öelda “täitsa p….s”.  😛

Huvitav projekt

19.06.2017

Avatud lähtekoodiga versioon Microsofti Visual Studio Code’ist on porditud päris mitmele platvormile.

OK, sellel firmanimel on paljude jaoks halb lõhn juures ning ka praegu ei ole üldse kindel, millise nurga alt embrace, extend and extinguish peagi paistma hakkab. Samas on MIT litsents väga levinud ning vähemalt selle koodibaasiga on otseseid sigadusi raske teha.  Ja kui keegi oleks veel kümmekond aastat tagasi pakkunud, et MS levitab tulevikus mingit mittetriviaalset tarkvara vabalt (Stallmani tähenduses), oleksid paljud ilmselt küsinud, mida huvitavat ütleja tarvitanud on.

Maailm muutub tõepoolest.

Hea kirjeldus

02.02.2016

… Microsofti uuest ärimudelist:

The new business model is obvious; monetize non-business customers by trapping them in a windows through a walled garden while selling their personal information to the highest bidder while protecting the corporate deployment base.

– Slashdot, anonüümne kasutaja

Ehk siis Windows 10-ga läks täpselt nii nagu kardetud. Iseenesest päris hea süsteem, aga oi kui kurjasti kasutuses. Aga noh, see firma ei õpi ilmselt kunagi.

Vahel on vaja öelda julmalt “võõras mure” – inimene, kes praegu ikka veel Windowsi kasutab, on paraku süüdi kriminaalses ükskõiksuses.

Microsofti rohi

10.01.2016

Microsofti rohi
Vastus küsimusele: “Mida sa tarvitad, et pole ikka veel Windowsist loobunud?”

 

(Tegelikult on see muidugi Birgy kingitud teepakk 🙂 )

Windows?

06.07.2015

Kuna MS on nüüd olude sunnil Windows 10 nimelise vigade parandusega välja tulnud ja seda veidigi tõsisematele itikatele pea tasuta jagab (Insider Preview -testversioon peaks kirjade järgi uuendama end tavaversiooniks), siis sai kodus üks masin dualbuuti pandud. Sai isegi MS konto loodud – tõsi, liigse infopärimise kiusuks sai kasutajanimeks hoopis Idiokraatia-filmi peategelane valitud.

Paigaldus läks kenasti. Olgu, pingviinide maailmas reeglina tootevõtmeid ei küsita… Aga tõsisem edasiminek vana aja akendega võrreldes on restartide puudumine. Üleüldse jätab W10 esmapilgul üllatavalt positiivse mulje. Ütleks isegi, et natuke rohkem geeky kui varasemad – ja lähem sugulane W7 kui W8-ga. Tõsi, endiselt totra mulje jätab avamenüü, kus on üritatud teha kirikut keset küla harjumuspärase Start-menüü ja W8 tobeda äpimenüü vahel (ettevõte sai ilmselt aru, et viimane oli ämber, aga ei söanda seda lõpuni tunnistada – tulemus on aga nagu sea seljas sadul).

Sai ära proovitud ka MS Office’i onlain-variant ja näpitud Visual Studio Community Editioni RC-d. Muljed on üldjoontes head, eriti sümpaatne on see, et vahepeal on MS eesti keele tublisti paremaks saanud. Ühesõnaga – kasutaja poole pealt täitsa meeldib. Iseasi, mis saab juriidilise küljega (EULAsse tuleks alles süveneda) või alati jamasid tekitanud turvalisusega. Aga näib, et tõsisem konkurents Apple’i ja Google’iga on ettevõttele päris positiivselt mõjunud.

Eks näis, kuidas lõppversioon kujuneb, aga praeguse seisuga võiks W10 alternatiivse süsteemina täitsa mõnda arvutisse jääda – isegi mitte vaid mujal avanematute failide lahti saamiseks, vaid ka niisama huvi pärast torkimiseks. Ja põhimõttelise pingviini hinnanguna on see päris hea tulemus. 🙂

Tõsi, kõik siinöeldu kehtib vaid senikaua, kuni firma mõne järjekordse suure sigaduse toime paneb ja enda tavapärase hinnangu “Tänan, ei!” tagasi saab… Paraku on sellist kogemust ka varem olnud (näiteks Windows 7-ga, mis iseenesest samuti küllalt hea mulje jättis).

APDEIT 02.02: Juba hakkab peale…

Saba raiumine jupikaupa

19.12.2013

Kunagi oli sihuke paha nali… Kui vanasti oli kombeks teatud koeratõugudel  saba ära köndistada, siis olla üks väike poiss palunud: lõikame jupikaupa, siis on kutsul vähem valus.

Just seda teeb paraku praegu haridusminister enda Microsofti-diiliga. Selle asemel, et kulutada ressurssi ühekordselt koolitusele ja materjalidele ning olla seejärel lõplikult lahti ühe suurfirma oheliku otsast, valis tema aastakese pikendust Microsofti lõa otsas.

Ainus arukas põhjendus peitub psühholoogias. Nimelt ei suuda enamik pikaajaliselt räigelt petta saanud inimesi endale tunnistada, et lasid endal naha üle kõrvade tõmmata (no ma ei saa ju ikka nii loll olla, eksju…?).  Lihtsam on otsida vigu mujalt ja süüdistada kogu ülejäänud maailma.

Päris nii ei ole, et rumalad inimesed ostavad raha eest ja teised ostavad sama kvaliteeti ilma rahata”, ütleb minister. Kahjuks just nii see käesoleval juhul täpselt ongi.

Aa, ja “Eestis pole piisavalt vaba tarkvara spetsialiste”?  Tahaks küsida: mis selle tingis? Ega ometi need kõikjal nähtud “asjatundjad”,  kelle arust informaatika tähendab mehaanilises stiilis Wordi-Exceli-Powerpointi õpetamist (kuna see on “see, mida igal pool vaja läheb”)…?  Või käibki meil asi nii:

Joe:  Mis asjad need elektrolüüdid on? Kas te üldse teate?!
Riigisekretär: Need on… noh, asjad, millest nad Brawndot teevad!
Joe: Aga MIKS nad nendest Brawndot teevad?
Kaitseminister (peale mõttepausi): Sest Brawndo sees on elektrolüüdid.

(Pagan, “Idiokraatia” on jälle täppi pannud…)

Muide, ausalt öeldes on päris hea tunne töötada ühes vähestest Eesti õppeasutustest, mille lõpetajad saavad üldjuhul täiesti arvestatava kompetentsi ka Linuxi maailmast. Ükskord jõuab Kalev^H^H^H^H^Hmõistus koju nagunii – ja siis on meie vilistlastel tööturg seda suurem. 🙂

Ei noki enam

03.09.2013

Nokia ja Microsofti lugu jõuab ilmselt tuleviku äriõpikutesse ühe puhtaima näitena teise ettevõtte ülevõtmisest tippjuhist “puuki” kasutades.  Stephen Elop, kes eriti ei varjanudki enda Microsofti-meelsust ega tausta, võeti Nokia tegevjuhiks, tegi seal hulganisti imelikke otsuseid ja nüüd ostis tema tegelik leivaisa põõsassekukkunud Soome uhkuse ära odavamalt kui omal ajal Skype’i.  JOKK ju, sommid ise müüsid ja midagi seadusevastast ei toimunud…

Aga Microsofti ajalugu, eetikat ja ärikultuuri natuke uurinud inimesi ei üllata asja lõpptulemus vist absoluutselt mitte. Tavaline äri Redmondi stiilis.