Hiinavärki 3.0

Hiina toidu (teatud sorti)  kokkusegamine hakkab käppa saama…

Põhimõtteliselt sama retsept kui kahel eelmisel korral, aga seekord kalaga. Esmalt pool liitrit keedetud vett kaussi, sisse kaks puljongikuubikut, 5 tl suhkrut, sorts riisiäädikat ja teine sojakastet. Siis hakkisin peeneks tollise jupi ingverit, 4 küünt küüslauku ja kaks keskmist sibulat. Peale seda 2/3 korvi šampinjone viiludeks.  Seejärel 0,6 kg lõhefileed paari-cm küljepikkusega kuubikuteks, taldrikusse umbes 1 osa peent meresoola ja 2 osa maisitärklist ja need segamini. Pann kuumaks, lõhekuubikud tärklisesegus hästi läbi veeretada ja pannile.

Kui kala praetud, siis samasse jahusesse õlisse seened ning kui need veidi praetud, siis sibula-ingveri-küüslaugusodi. Kui segu kenasti läbi praetud, siis kalatükid sinna otsa. Taldrikust üle jäänud tärklisesegu tassi, sorts vett peale ja vedelaks sodiks, siis see omakorda alguses tehtud puljongisse ja hästi läbi segada. Puljong omakorda pannile kõige otsa.

Segada keskmisel tulel, kuni kaste pakseneb. Tarbida keedetud riisiga (nuudlitega on ilmselt ka hea).

Damn, I’m good (Duke Nukem) 🙂

Näoraamatuhuumorit

Järjekordne ahelkiri Facebookist….

Soovitus! SÕBRAD !! PALUN,ÄRGE NÕUSTUGE SÕBRAKUTSETEGA: RONALD TREIER, MATTHIAS DAMBERGER, MARION SOMMER, FABIAN BARNEDER, FRANK BECKER . NAD ON HÄKKERID JA SUUDAVAD TÄIELIKULT HÄVITADA TEIE KÕVAKETTA. PALUN KOPEERI KINDLASTI SEE OMA UUDISTESSE,ET SEE OLEKS KA NÄHA!!!!

Tsiteerides Notsut Puhhi raamatust: api, api….!

Aga tegelikult on naeruturtsatuste vahele kahju inimestest, kes selliste lolluste liimile lähevad – ja ka veidi pahast urinat selle tropi peale, kes kirja lahti lasi.  Lagosest oled vä?

APDEIT: Näib, et keegi “abivalmis inime” on lihtsalt ameerikakeelse [L] samasuguse lolluse maakeelde ümber pannud.

Olimar ruulib!

Tjaa, tervet eesti rahvast naerutav [L] Ragne Rikkonen-Tähnase kokkusobitatud paralleelpilt (ja selle [L] tuletised) on ilmselt juba kõigile tuttav. Nüüd selgub, et [L] ka MÕV on päriselt olemas – kahjuks on Noonius selle müüki pannud…

Olimar oli ikka tegija ja nägi kõvasti asju ette. Krahv on nüüdseks vist Riigikogus, Kraaps kohalikus omavalitsuses ning Pontšik ja Beebilõug ajavad arvatavasti idasuunal äri. Ainult Tundel ja Ulmik on intelligentidena Teise Eestisse kukkunud ja virelevad napi teadlasepalga peal. Nooniuski pidi MÕVi maha müüma, aga loodetavasti võeti hea mehaanikuna Opeli kohalikku esindusse tööle.  Täielik Eesti elu ju.

Sain suusad ju

Kuna talvistes tingimustes tuleb end kah veidi liigutada, tellis Kakk endale endisest tippsportlasest venna käest suusad (kuna ise tänapäevast suusavarustust kuigivõrd ei tunne). Täna oligi siis üle kes-teab-mitme aasta (karta on, et tõsisemad sõitmised jäävad kusagile 90-ndate algusesse, hiljem on vist vaid paar üksikut korda olnud – päris tihe suusaaeg jääb vist aga veel puusuuskade ajastusse) laudadel seismise koht.

Kui esimene koperdus mööda sai,  tuli kogu kunst isegi suhteliselt kiiresti meelde. Kui hästi läheb, saab edaspidi tiba tihedamalt metsa all liugu lasta. Loodetavasti jääb pealkirjalaulus esinev mõni muu komponent (puu ja lund täis suu) olemata…

Creative Commons eestindatud

Sügisel sai suure hurraaga CC tõlge välja hõigatud. Pärast väljahõikamist aga selgus “ups” –  NC-klausel oli ühe tõlkenäpuka tõttu hõivanud ära ka BY ja BY-SA litsentsid.   Nüüd peaks aga asjad viimaks klaaritud olema – lisaks [L] Eesti CC veebile on materjal üleval ka [L] CC ametlikul lehel.

Õnnitlused EITSA ja Glimstedti rahvale tubli töö puhul.

Õhtu küünlavalgel

Uue aasta esimene päev algas nagu ikka kaua magades ja seejärel telekast Viini kontserti vaadates. Õhtupoolikul kella viie-kuue vahel aga käis laks. Valgus kustus nii toas kui õues, serveri UPS hakkas piiksuma, läpakad jäid akule minnes tuhmimaks ja lauaarvutid andsid otsad. Vesi jäi alles, aga boiler muidugi kustus ära, potentsiaalse hullema variandina aga hakkasid radiaatorid jahtuma (keldris olev pump kah elektri peal). Ja muidugi külmkapp ei olnud enam nii külm kui enne.

Helistasime elektriinfosse, automaatvastaja lubas elektrit kella poole kaheksaks.  Kaminapuud olid otsas, aga kõikvõimalikku paberi- ja papisodi oli majas kogunenud nii palju, et sai täitsa toa soojaks. Küünlaid oli piisavalt, taskulamp ka olemas – valgusega polnud probleemi. Külmkapist kolisid õrnemad asjad rõduukse juurde. Läpakad kinni ja server maha.

Enne poolt kaheksat oli tähtajast saanud kell üheksa ja kella üheksaks “kesköö paiku”.  Otsustasime auto välja kaevata ja Järve Selverisse sõita esimest eurosööki hankima (õnneks oli auto paak aasta lõpus täis võetud). Päris naljakas pilt oli selge tsivilisatsiooni piir – Pääsküla ülesõidust Nõmme ja Mustamäe poole algas valge ala, Vabaduse puiesteel aga jätkus pimendamine kusagile Jannseni kanti välja.

Selveri hinnad olid esialgu veel samad, ehkki siltidega oli paras segadus – pooled olid eurodes ja pooled kroonides (tõsi, paralleelhind oli kõigil olemas). Ainsa päris räige kasvuna jäi silma värskete apelsini- ja greibimahlade ots, kus senisest 33 kroonist oli saanud 38. Aga toda mahla sai niigi ostetud ainult kõvade allahindluste korral.

Toit käes (kast kaminapuid ka), tagasi koju. Majaesine lumest puhtaks, duši alla (boiler polnud õnneks suutnud ära jahtuda) ja küünlavalgel õhtusöök.   Elektrit lubati nüüd poole kaheks öösel. Kerisime peale keskööd magama, elekter tuli viimaks veerand kolme ajal (ühe tule lõi põlema, sai kohe minna serverit käivitama 🙂 ). Tuba polnudki vahepeal väga palju külmemaks läinud.

Õppetund: mõned asjad tuleb järgmine kord koju lisaks varuda (kaminapuud kindlasti), aga üldiselt sai päris ilusti hakkama. Ainult server oli pool päeva maas – kes külas üritas käia, saab nüüd põhjuse teada.