Uusaasta häkkeritega

Lubasin mõne  nädala eest tudengitele, et uuendan aastavahetusel ESR Hacker-HOWTO tõlke ära (selgus, et viimasest torkimisest oli juba ligi viis aastat möödunud). Täna sai Viini kontserdi ja suusahüpete vaatamise vahel ära tehtud.

Kõigile külastajatele soovitakse käesolevaga head uut aastat ka. 🙂

Oeh

Kulla ERR – kui tahate küberturbeteemadel lugu teha, siis Eestis on päris palju selle ala asjatundjaid. Miks te nende käest sedalaadi asjadele kommentaare ei küsi?

See jutt siin meenutab paraku “Häkkerite” filmi Richard Gilli. Juhtusin sama inimest kuulma ka laivis ühel selle aasta virtuaalkonverentsil, kus ta samamoodi “häkkerite kultuurist” rääkis – täielik puder klassikalistest tarkvarakogukondade häkkeritest ja internetipahalastest (piltlikult öeldes “siga ja kägu on ju mõlemad loomad!”).

Artikkel Himasest

Sattusin lugema [L] Kirikirist Gustav Lauringsoni Himase-teemalist lugu.

Natuke kummaline kirjutis. Algus nagu näitab, et raamatuga ollakse tutvutud. Hiljem tuleb tees “näib, et kipub realiseeruma see, mille eest Himanen hoiatab” (sellega võib teatud määral nõustuda – viimane konkreetne näide siitmailt oleks “organite” IP-de nuhkimise jutt), artikli lõpp hakkab aga aia asemel täitsa aiaaugust rääkima ning lõpus jääb üldse segaseks, mida öelda taheti.  Võetakse Himase Weberi-parafraas ja hakatakse seda kerima, kuni lõpptulemus arusaamatuks muutub.

Aga samas kompliment kirjutajale vahva väljendi “vabad võrgumehed” (häkkerite tähenduses) eest – ja ka selle eest, et häkkeri ja kräkkeri erinevusest on aru saadud (paraku üsna harvaesinev asi). 🙂   Ja need vabad võrgumehed on ka Eestis (esialgu veel) täiesti olemas. Võiks soovitada mõni neist üles otsida ning endale häkkerikultuuri väike ekskurss teha.

APDEIT: Eile ja täna  teeb [L] Võsa oma [L] Povi poistega kolledžis just [L] midagi üdini häkkerlikku. Sorry, oleks pidanud varem kirja panema.

Häkker või see teine?

Kirjutasin selle võrdluse esmalt inglise keeles enda ingliskeelse blogi jaoks. Aga sinna tahaks kokku panna põhjalikuma jutu, panen need pähekaranud mõtted siis esialgu maakeelsena siia.   Mõtted tulid nii mõne eelneva postituse põhjal (näiteks too USA artikkel ülikoolide kriisist kui ka ITK õppekavaarutelu – esimene punkt pärineb sealt) kui ka paari viimase nädala kogemustest õpetatavatel kursustel. Et mitte poliitkorrektseid lugejaid ehmatada, kasutan tolle teise tegelase kohta akronüümi ITN.

OK, tegemist on lahterdamisega ja mõnevõrra lihtsustatuga pealegi. Aga ehk annab mõnele mõtteainet (eeskätt just selle nurga alt, kumba sorti kodanikke tuleks Eestis ette valmistada). Niisiis…

Kui järjekordne pointy haired boss ütleb mõne ülesande kohta “Olgu tehtud!”, siis
* ITN küsib “Mis ajaks?”
* häkker küsib “Mille jaoks?”

Koolist tahab
* ITN hetkel vajatavaid kutseoskusi
* häkker tarkust ja teadmisi

Töökohal hindab
* ITN palganumbrit
* häkker vabadust ja loovust (palganumber kujuneb selle tulemusena ise)

Töö juures on
* ITN-il ülemused ja alluvad
* häkkeril kolleegid

Mitte-IT inimestega suheldes näeb
* ITN dambjuusereid
* häkker potentsiaalseid kaastöölisi

Teisi õpetades
* tahab ITN luua täpseid koopiaid iseendast
* tahab häkker panna inimesed omaenda peaga mõtlema

E-õppe all mõtleb
* ITN WebCT-d/Blackboardi
* häkker Võrku

Vabast tarkvarast rääkides
* ei saa ITN aru, miks peab oma asju tasuta jagama
* teab häkker Linuse seaduse mõlemat tähendust

Virtuaalmaailmades näeb
* ITN mänguasja
* häkker teenuseplatvormi

Kuuldes sõna “intellektuaalomand”,
* ITN mõtleb “Kui palju ma võlgnen?”
* häkker mõtleb “Kaua see jama veel kestab?”

Litsentside osas on
* ITN võhik ja uhke selle üle
* häkker lugenud Windowsi EULAt, tunneb CC-d ja eristab GPL-i BSD-st

Loomariigis oleks
* ITN koer
* häkker kass

Mõttemalliks on
* ITN-il  kohusetundlik nüridus (dutiful dullness)
* häkkeril mänglev tarkus (playful cleverness)