Uusaasta häkkeritega

Lubasin mõne  nädala eest tudengitele, et uuendan aastavahetusel ESR Hacker-HOWTO tõlke ära (selgus, et viimasest torkimisest oli juba ligi viis aastat möödunud). Täna sai Viini kontserdi ja suusahüpete vaatamise vahel ära tehtud.

Kõigile külastajatele soovitakse käesolevaga head uut aastat ka. 🙂

8 kommentaari postitusele “Uusaasta häkkeritega”

  1. vaba ütleb:

    FLOSS-i murelapseks on javaskript. Veebilehed. Millega ma suudan enda arvuti niii kokku jooksutada, et pean eemaldama aku ja vooluvõrgu.
    Minul on Tor veebilehitsejas 99% ajast javaskript väljas. Seda tänu FLOSS häkkeritele ja non-free javascriptide segapudrule!

    Ka non-free koodi saabki enamus Open Source sisse panna ja seda on nähtud, mida see kaasa toob!

    Kuigi Stallmani 100% vaba e. fully free arvuteid ja nutitelefoni on ultravähe.

  2. Kakk ütleb:

    JavaScripti osas olen täiesti nõus. Stallmaniga kipub aga olema nagu EKREga – tegelikult on tal enamasti õigus, aga ta suudab enda seisukohti esitada niivõrd ärritaval viisil, et peletab suure osa inimesi eemale.

  3. vaba ütleb:

    Zoom omandas ka ühe Open Source – Keybase
    https://keybase.io/blog/keybase-joins-zoom

    Open Source olemusele saab lisada backdoori e. tagaukse:
    https://www.cio.com/article/2946683/richard-stallman-basically-has-no-problem-with-the-nsa-using-gnulinux.html

  4. Kakk ütleb:

    Minu arust kipud natuke siga ja kägu võrdlema. Open Source on arendusmeetod, Free Software on filosoofia ja ühiskondlik liikumine. Inglise keeles on “free” kahetähenduslikkus argument, eesti ja veel paljudes keeltes ei ole. Avatud kood on vaba tarkvara oluline komponent, Stallman lisab sinna veel ka filosoofilised kategooriad (help your neighbor). FLOSS katusterminina sisaldab selgelt ka Stallmani komponenti (Free/Libre).

    See CIO lugu ju tegelikult toob välja erinevaid kihte – nii, nagu Stallman ei pea iseenesest valeks vaba tarkvaraga raha teenimist, ei pea ta seal valeks ka vaba tarkvara kasutamist mistahes (ka kurjal/küsitaval) otstarbel. Tegelikult olen temaga nõus – eetiline käitumine peaks tulema mujalt, mitte tehnilistest piirangutest.

  5. vaba ütleb:

    FLOSSi filosoofia koosnebki Open Source-ga inimeste päid segi ajades. Tegelikult on see DRM ja non-free draiverid, mida nad kasutavad.

    Vaba lähtekood on Fully Free Source, mitte Open Source.

  6. vaba ütleb:

    “FLOSS” and “FOSS”

    The terms “FLOSS” and “FOSS” are used to be neutral between free software and open source. If neutrality is your goal, “FLOSS” is the better of the two, since it really is neutral. But if you want to stand up for freedom, using a neutral term isn’t the way. Standing up for freedom entails showing people your support for freedom.

    https://www.gnu.org/philosophy/open-source-misses-the-point.html

  7. Kakk ütleb:

    Selle viimase koha peal ütlen küll, et muidu enamasti loogiline RMS on siin lasknud poliitikal enda loogilise mõtlemise kinni katta.

    Kui ma ütlen “Lõuna- ja Põhja-Ameerika”, siis ma mõtlen kogu maailmajagu, mitte Kesk-Ameerikat seal kusagil vahel. F(L)OSS on katustermin, mis sarnaselt eelmise näitega hõlmab mõlemat erinevat koolkonda – kasvõi eristamaks seda omandvarast. Kuidagimoodi peab ju ka enda arusaamadest erinevaid arusaamu nimetama – või on FSF koolkonnas keelatud üldse sõnapaari “open source” kasutamine..? Naljakas on see, et “proprietary software” võivad nad vähemalt välja öelda. 🙂

    Ja “Fully Free Source” eksisteerib terminina küll ainult väga kitsa ringi peades. Avatud lähtekood tehnilises mõttes (kasvõi GNU neli põhiõigust) on “open source” (vt kasvõi Debiani definitsiooni ja paljusid teisi dokumente). Ma ei tea ühtki tehnilist erisust (eetilis-filosoofiline külg on teine asi) FSF ja OSI arusaamade vahel, ka litsentsiruum on mõlemal organisatsioonil suures osas ühine (on mõningaid litsentse, mis on OSS, aga pole FSF mõistes vabad).

  8. vaba ütleb:

    Süüdi on Linus, kes hakkas 1996. aastal non-free binaare kernelisse lubama.

    RMS on oma olemuselt muutumatu olnud, kuid muu maailma (Debian, Android) arendajad on
    hakkama saanud.
    Debian (main, contrib, non-free) on ilusasti probleemid ära peegeldanud/jaganud.

Kommenteeri