Kaku ajaveeb
arusaamad ja seisukohad (vahel istekohad ka)
Viimasel ajal on üha enam hakanud kohtama uudissõna ühe popi seadeldise kohta – “tuulegeneraatorist” on saanud “tuugen”. Polegi nii hull mõte. Küll aga peaks seda siinkirjutaja arvates käänama samamoodi “poognaga” – “tuugen, tuugna, tuugnat”.
(Meediainimestel on aga ilmselt endiselt üsna poogen, kuidas käänata.)
Leidsin ERRist sellise loo. Jutt käib jamadest Eesti kõrgharidussüsteemis.
See, et kõrghariduses eestikeelseid õppejõudusid napib, ei ole kindlasti mingi uudis. See, et vahepealsete aastate välismaalastehullus tõi sisse hulga umbkeelseid inimesi (kes on muidu täiesti pädevad, kuid eesti keeles õpetada ei suuda) ka mitte. Nüüdseks on pika hambaga asutud seda veidi piirama, aga ilmselt on see liiga hilja ja liiga vähe.
Ka see ei ole uudis, et Eesti riigi valitsejad ei ole aastakümneid suutnud haridust ja teadust vääriliselt rahastada. Aga et vigade tunnistamise ja riigi tasemel rahastamist parandama asumise asemel aetakse endiselt sirge näoga juttu sellest, et ainus võimalus on “konkurentsipõhine teadus” ehk sisuliselt “teenige endale ise raha, kui elada tahate”, on kurjast.
Kui teadlane elab projektist projekti ehk paariaastase perspektiiviga, siis puudub tal igasugune motiiv millegi põhjapanevamaga (fundamentaalteadus, mis võtaks aega) tegelda. Sama juhtub õppejõuga, kes näeb ainult järgmist atesteerimistähtaega – ja ülemise otsa õppejõududel on teaduskohustuse tõttu see motivatsioon topeltvähene. Lisaks ei anna eestikeelne õpetamine Q1/Q2 (või ETISe 1.1/3.1) publikatsioone, seega ei ole sel pragmaatiliselt vaadates mingit mõtet.
Ning mõlema (nii teadlase kui õppejõu) puhul tõstab teravnev konkurents hüppeliselt kiusatust kõikvõimalike sahkermahkrite abil end paremana näidata (rämpspublikatsioonid, tehisaru kuritarvitamine jpm). Nii et klassikuid tsiteerides: kui sa ise tegid, miks sa siis karjud?
Ainus mõistlik idee selles artiklis (ja sedagi mööndusega – kuna olukord on selline, siis oleks see üks kõige vähem halb lahendus) on n.ö. skandinaavia tüüpi lähenemine õppekeelele – bakalaureusetase riigikeelne, magister ja doktor rohkem ingliskeelsed. Kuid ka selles on üksjagu riske, eriti väikese riigi ja rahva jaoks.
Aga miks siin selline pealkiri sai pandud… “Konkurss” viitab eespoolmainitud konkurentsipõhisusele. “Konkurssi” on soome keeli “pankrot” ehk selle asja üsna tõenäoline lõpptulemus.
Kuidas reageerivad parem- ja vasakpoolne kellegi jutule, millega nad üldse nõus ei ole?
P: “Tee ja räägi, mis sa tahad – aga vaat minu raha sa selle jaoks küll ei saa!”
V: “Selle jutu eest tuleb sind ära keelata. Ja KOGU raha ära võtta.”
Aa, ja muide – ehk võiks lõpuks ometi lõpetada meedias ära ühe USA-st tulnud rumaluse ehk vasakpoolsete (sh äärmuslaste) nimetamise liberaalideks?
Slashdotis jauratakse uudise ümber, et värske USA president andis armu Dread Pirate Robertsile ehk Ross Ulbrichtile, kes omal ajal pimeveebis igasugu imelikku kraami kaubitses, 2013. aastal kinni kukkus ja pokri pandi.
Pokripanemine oli ärateenitud, mitmed head aastad kinniistumine ka. Aga isegi 90-ndate USA tagaotsituim inimene nimega Kevin sai omal ajal viie aastaga välja – Ulbricht sai kaks eluaegset pluss 40 aastat. Lihtne matemaatika ütleb, et sell istus ära üle 10 aasta, üsna paras aeg tehtud lolluste eest. Ja ehk läheb nagu Keviniga, kellest sai pärast üpris ontlik tegelane.
Nii et selle koha pealt võiks täitsa nõus olla.
Lugesin hommikusi uudiseid, ERR-is oli “Kultuuri kodu” rubriigis lugu Ita Everist. Päises seisab: “Seitsmendas klipis tehakse tänukummardus Ita Ever.”
Asjaosaline oleks sellist kirjaviisi nähes ilmselt miskit piprast pillanud.
APDEIT õhtupoolikul: nüüd on keegi tähele pannud ja selle ära parandanud. Paraku on sellist jaburat käänamatajätmist Eesti laiatarbemeedias ennegi päris palju nähtud – ükski eesti keele reegel sellist kirjaviisi ette ei näe.
Igasuguste toitumisnõustajate seas on alati olnud suur hulk poolet^H^H^H^H^H^Hhuvitavaid inimesi, aga see siin näib olevat ikka kvalitatiivselt uus tase. Või äkki ongi õigus neil veidrikest konspiraatoritel, kes ennustavad tuleviku lihtrahvale erinevat sorti kummalisi dieete orasheinast sipelgateni (või mingit bituumenilaadset möginat, nagu ühes rongiteemalises ulmekas)…?
Ütleme nüüd kõik kooris: Mesi on paha! Mahl on paha! Suhkur on paha! 2-3 kommi ööpäevas!
Oeh.
Täna oli au osaleda president Rüütli ärasaatmistseremoonial Estonia kontserdisaalis.
(pilt on tehtud enne tseremoonia algust)
Üldiselt oli ilus üritus hästi valitud muusika (eriti ilus oli Ernesaksa “Kutse” meeskoori esituses) ja sõnavõttudega. Veidi kriipima jäi ühe inimese lõpurepliik, mis soovis lahkunule “pikka puhkust igaveses vaikuses” (ateist olla on vist ikka hirmus trööstitu) – õnneks tasakaalustas selle ära lõppu lisatud hingepalve metropoliit Stefanuselt. Lõpus toimunud sõduritega väljumistseremoonia oli ka omanäoline lahendus.
Ent üks asi, mis oli paremal juhul ehk läbimõtlematus ja halvemal juhul selge ämber, oli koduteele asudes Viru väljaku suure ülekäiguraja blokeerimine politsei poolt oma pooleks tunniks (oodati korteeži, mis aga viibis – inimesed seisid paraja koerailma käes sundseisus paigal ja üks papa püüdis enda külmetavat last trööstida; politseinikud aga hoidsid liiklust kinni ja kui keegi julges kusagilt kaugemalt läbi lipsata, siis kukuti kurjalt vilistama). Enda rahvast väga selgelt hoolinud presidendile ei oleks selline asi kindlasti meeltmööda olnud.
… Queen, taanlaste Queen Machine’i ja serblaste Queen Sensationi (varasema nimega Queen Real Tribute) kõrvale – seekord Majesty vanalt healt Inglismaalt. Täna Alexela kontserdimajas.
Juba päeval anti teada, et ilmaolude tõttu võib kontsert hilineda ja hiljaks see tõepoolest jäigi. Tuldi otse Riiast ja laulja Rob Lea hingeldas esimese paari laulu jooksul tuntavalt (ning Rob oli endale ka märgatava õllekõhu tekitanud – Freddiel sellist featuuri küll ei olnud). Algus oli seega veidi konarlik. Kohe aga oli selge, et poisid mängivad hästi (igaüks tegi ka soolonumbreid ja need olid tasemel) ja Rob on väga hea laulja – millest esimese seti jooksul aga puudu jäi, oli Queeni üks põhiline kaubamärk ehk mitmehäälne vokaal. Alguseotsas tehti osad lood popurriina ja näis, et “Bohemian Rhapsody” osas teevad ka need sellid serblaste moodi natuke haltuurat – üksnes taanlased laulsid selle viimati täismahus ära.
Teine sett aga parandas pilti kõvasti. Vokaal läks mitmehäälseks, ära tehti “Fat Bottomed Girls”, “Somebody to Love”, “I Want It All” ja viimaks ka terve “Bohemian Rhapsody” algusest lõpuni. Lisaks tegid need sellid üllatusena – ühe külalise abiga – ära isegi “Barcelona”! Eesti lipu lavaletoomine kuningamantli asemel oli ka ilus žest.
Väga hea Queeni-elamus, täiesti võrreldav taanlastega. Läheks teinekordki kuulama.
Pärast selle klipi nägemist tunneb Kakk nüüd ennast vaat et võrdväärsena Vladimir Iljitši, Chuck Norrise, Borati ja muude klassikutega… 😀
Peab selle vist järgmiste aastate loenguillustratsiooniks võtma.
Tänases ERR-i loos kirjutab Kristjan Port kahest uudissõnast.
“Ajumädanik” sobib brain rot’i vasteks üldiselt hästi, kuid on veidike liiga kange – tüüp, kes sihitult tunde mööda mõnd sotsiaalmeedialehte kammib, on kahtlemata totustunud (vist ka uudissõna…), aga igasugu mädanikud on märksa kõvem kraam. Ja võib-olla hoopis mitte “aju” (liiga bioloogiline), vaid “aru” – “arumädanik” oleks selgelt piltlikum. Veel üks variant oleks “aruhapnemine”.
Cory Doctorow’ enshittification on ingliskeelsena äge, siin pakutud toorlaen “enshitifitseerimine” ei anna tähendust selgelt edasi. Eesti keeles oleks sobiv variant täiesti olemas: “sitastamine”. Näitelause: “Facebook ja teised on enda teenused viimastel aastatel täiesti ära sitastanud”. Või kujutletav koolitus teemal “Teenusesitastus ja selle vältimine”.
Aga keelega mängimine on lõbus. 🙂