Rubriik: Arusaamad

arusaamad ja seisukohad (vahel istekohad ka)

Täiesti nõus

… selle Riin Seema kirjutisega Õpetajate Lehes.

Paralleel AI ja alkoholi-tubaka vahel võib tunduda ehmatav, aga suhtumise osas on see täiesti täppi. “Me ei saa midagi teha!” ei ole lahendus mitte ühegi loetletud asja puhul (võib-olla veel täpsem paralleel kui alkoholi ja tubakaga oleks rämpstoiduga). Vaja on selgeid reegleid, veel enam aga nende selgitamist ja n.ö. inimlikku mõõdet.

Aga lähitulevikus paraku n.ö. eliit- ja “lollide koolid” selles osas ilmselt eristuvadki – heades koolides on AI roll piiratud ja inimfaktor tugevam, “matsidele” piisab ChatGPT-st (sellega on neid hea lihtne ka indoktrineerida, et nad ülearu ülemuste vastu ei joriseks).

Kolm aastat PIK-i

Täpselt kolm aastat tagasi hakkasin enda II pensionisamba fondijuhiks ja tõstsin raha pensioni investeerimiskonto peale. Tekkis sportlik huvi, et millal õnnestub ületada fondihaldurite paarikümne aastaga saavutatud kasvutulemus 16% – kaks esimest aastat jäid languseperioodi ja miinus oli vahepeal päris suur.

Praegu on nominaalselt ikka miinuses (ostu- ja hetkehindade mõistes; see rohelises käimine, mida siin mainitud sai, oli väga hetkeline), aga kogusumma kolme aasta kasvuprotsent on üle 27 (ja ca kilo jagu dividende on veel lähinädalatel tulekul).

Mõtlemise koht.

APDEIT 08.09.24: aeg-ajalt üllitab Äripäev vmm sedalaadi koht mõne lameda paskvilli stiilis “ärge kasutage PIK-i!”. Pankurite vingust võib aru saada (neil on sellevõrra vähem sambakliente), aga ükski tõsiseltvõetav ärileht või -portaal ei peaks seda levitama.

Aitäh, ei soovi

Vist kõigi pankade veebide esilehtedel (vaatasin SEB-i, Swedi ja LHV-d) on suur kuulutus riigi võlakirjade pakkumise kohta.

Majanduslikult võttes ei ole sinna raha panemiseks muidugi mitte mingit alust. LHV-s pakutakse praegu kuut Baltikumi võlakirja, kus aastaintress ületab riigi omadelt saadavat enam kui kahekordselt. Isegi tähtajalise hoiuse saab ikka veel (ehkki intressimäärad on langemas) avada parema intressiga kui riigi pakutav 3,3 (näiteks SEB-is on hetkel saada 3,5 – praegu teenib üks hoius veel varasema 3,8-ga). Ja tavakodanikul ei ole ilmselt tagatise mõttes vahet – riik tagab hoiused nii ehk teisiti 100 000 euroni.

Ja ikkagi oleksin mõned võlakirjad märkinud – lihtsalt eestlasena -, kui Eestit valitseks vähegi normaalsem seltskond. Praegune karvaste ja suleliste punt on aga teinud enda rahvale väga hästi selgeks, mida neist arvatakse. Ja siis jätkub veel jultumust tulla laenu küsima…?

Jääb ära.

 

TTÜ meilindus

Täna saadeti ülikoolist kiri, et 15. oktoobrist ei lubata enam ametlikku e-posti edasi suunata – seni oli see Kakupessa edasi saadetud. Mõned toodud põhjendustest olid arusaadavad (eriti arvestades suurt turbevõhikute osakaalu), mõned mitte niiväga.

Aga noh, üritame kohaneda. Evolutionisse tuli teha uus meiliprofiil ülikooli aadressiga, määrata menüüst serveritüübiks “Office365”, serveriks mail.taltech.ee ja enda meiliaadress. Palju muud polnudki – hakkas täitsa kenasti tööle (ilmselt on Microsoftis tõesti midagi vahepeal muutunud…). Edaspidi tuleb väikese tülinana end  ülikooli sisse logida ja meili saates vastav profiil valida (kodu või ülikool). Postisuunamine sai maha võetud ja kõik jäi üldiselt endisel kujul tööle.

Aga “taltech” e-aadressis on endiselt vastukarva (üsna mitmel põhjusel).

FIE lõpetatud

Kakk hakkas FIE-ks ehk füüsilisest isikust ettevõtjaks 2004. aastal (äriregistrisse kanti 2009) ehk ca 20 aasta eest. Tollastes tingimustes oli see väga mõistlik – töökohti oli kaua aega mitu (rekord oli 3,5 korraga!) ja enamasti sai lisatöid teha ka ettevõtjana (ametlik tegevusala oli “Ülikoolide tegevus”). Osa tööga seotud kulusid sai seetõttu ettevõtte arvele panna (erialaraamatud, mõned arvutid ja nende jupid, tööga seotud sõitude bensiinikulu jne – üksvahe käisin õpetamas näiteks ka tollases Tartu Teoloogia Akadeemias).

Siis aga hakkasid FIE-na töötamise võimalused kõrgharidussfääris pikkamööda vähenema ning alates 2017. aastast on ka töökohti olnud ainult üks – tol aastal “liitus” IT Kolledž TTÜ-ga ning sealtmaalt ongi töökohaks üksnes Tehnikaülikool (Tallinna ülikoolis sai 15-aastane tööperiood samal kevadel läbi). Nii jäi FIE sisuliselt soiku ja viimased neli aastat tegevust ei olnud.

Muidu mõtlesin igaks juhuks alles hoida (iga-aastases tuludeklaris E-osa lisakstäitmine ei olnud suur probleem, eriti tegevuse puudumise olukorras), aga praegune riigiviletsus hakkab jälle maksudega mängima ja pole kindel, et ka FIE-dele midagi jaburat selga ei lükata.

Nii et 15. augustist läks Kaido Kikkas FIE ametlikult kinni (tuleb tunnustavalt öelda, et protsess oli – vähemalt praeguse seisuga – täitsa lihtne, viimane tuludeklaratsioon tuleb veel järgmisel kevadel esitada). Aga FIE aeg oli huvitav ja kasulik kogemus.

Filmielamus: 44. laps

Täiesti üllatav, et 2015. aastal suudeti läänemaailmas selline film teha. Väga heade näitlejatega pealegi.

Karm ja jõhker lugu lastekodupoisist, kellest saab Stalini Venemaal NKVD ohvitser ja kes hakkab otsima lapsi tapvat sarimõrtsukat. Tom Hardy mängib peategelase välja kõige vähem halva tegelaskujuna, Noomi Rapace tema naisena toob välja sellesse rahvasse üdini sissekasvanud misogüünia ja Joel Kinnamani “paha mees” on ikka tõsiselt jälk.

Kogu pilt sarnaneb visuaalselt päris palju “Näljamängude” 12. ringkonnaga, ent eestlaste vanem põlvkond tunneb sealt ilmselt väga paljusid detaile omast kogemusest ära. Ja muidugi selgitab see film praeguseks väga suurel määral Ukrainas toimuva tagamaid. Üksikuid selge inimlikkuse välgatusi on ka, aga need ainult rõhutavad sellise asja erandlikkust.

Eraldi tooks välja kogu ühiskonna ülesehitamise vale peale. Alates ulmelistest valesüüdistustest, mida keegi enam ammu imeks ei pane, ja lõpetades stseeniga, kus filmi lõpus jõhkra madina järel kurjami tapnud peategelane temast seejärel avalikkuse jaoks kangelase teeb. Ja kogu see vale kasvab selgelt välja ühest kindlast ideoloogiast.

Pole ime, et paljudes kohtades see film ära keelati. Keegi oli ida pool virisenud, et miks filmis Nõukogude Venemaad Tolkieni Mordori (!) moodi kujutatakse. Tuleks nende endi ütlust kasutada: “Ära peeglit sõima, kui endal lõust viltu.”

Filmi avalause on ilmekas: “Paradiisis ei ole mõrtsukaid.” Nojah, kuni 1979. aastani eitas N. Liit ka puuetega laste olemasolu selles riigis (kunagi doktoritööd kirjutades sattus see info ette)…

Moblanäppimine

Eelmisel nädalal ilmus Fairphone 5 jaoks ka ametlik LineageOS-i tugi. Nagu juba varem kirjutatud, ei olnud FairphoneOS-il tegelikult häda midagi – ainus tüütu faktor oli kogu Google’i kupatuse kaasapanek, mistõttu seda tuli ka alailma uuendada. Nii et riskisin ja vahetasin mobla süsteemi juba vanast ajast tuttava Lineage’i vastu – viimati Samsungil oli 18.1 ehk Android 11 analoog, nüüd aga tuli versiooniks 21 ehk Android 14 (FP enda süsteem on versiooni 13 analoog).

Tegin selle õpetuse järgi ja väikeste konarustega läks kõik õnneks. MindTheGappsi ehk Google Appsi aseainet tuli paigaldada kaks korda, esimesel läks midagi viltu. Sättimist pärast siiski jätkus – muuhulgas ei toiminud (ka peale Google’i kontosse sisselogimist) Google’i kalender ja kontaktid.

Kalendri jaoks ei olnud muud varianti kui installida Google’i enda kalendriäpp (seda ei pea kasutama – vabatarkvaraline Etar hakkas peale teise äpi paigaldust tööle), kontaktide jaoks tuli leida rakenduste alt Google Play Services ja sellele kontaktidele ja telefonile ligipääsuõigused anda. Ei ole kõige ilusam lahendus – kunagi hiljem, kui vaba aega rohkem, peaks proovima üldse Google’ist vabaneda.

Aga vähemalt saab nüüd jälle kõnesid vastu võtta ilma ekraani pühkimata (helinuppude abil) ja äratuskella hommikuti kinni panna telefoni raputades. Mõlemad on väga mugavad asjad, mis vanal Samsungil töötasid ning FP enda süsteemis samas puudusid. Uuema asjana jätsin kasutusse Discreet Launcheri, millega jõudsin vahepeal juba sõbraks saada.

Prohvetlikuvõitu

Kohati on hämmastav, kuidas täiesti väljamõeldud kirjanduslikele tegelastele on pandud suhu sõnad, mis tükk aega hiljem põrutavalt täkkesse lähevad. Tsiteerime taas üht pisikest ja rohelist, suurte kõrvadega tegelast ühest tuntud filmisarjast:

“Fear is the path to the dark side. Fear leads to anger. Anger leads to hate. Hate leads to suffering.” – Yoda

Kõlab täpselt nagu Greta, rohepööre, soosegadused, Eurovisioon ja palju muud tänapäevast. Kõik komponendid klapivad.