Närige muru (täitsa värske!)

Igasuguste toitumisnõustajate seas on alati olnud suur hulk poolet^H^H^H^H^H^Hhuvitavaid inimesi, aga see siin näib olevat ikka kvalitatiivselt uus tase. Või äkki ongi õigus neil veidrikest konspiraatoritel, kes ennustavad tuleviku lihtrahvale erinevat sorti kummalisi dieete orasheinast sipelgateni (või mingit bituumenilaadset möginat, nagu ühes rongiteemalises ulmekas)…?

Ütleme nüüd kõik kooris: Mesi on paha! Mahl on paha! Suhkur on paha! 2-3 kommi ööpäevas!

Oeh.

14 mõtet “Närige muru (täitsa värske!)” kohta

  1. Mingid aastad tagasi toimus BBSummer. Oli resurrection veel. Kas eelmine aasta ka toimus ja kas see aasta toimub? Kunagi oli ka Ok Fest. Arvutiüritusi võiks ikka olla ka. Kunagi oli arvutimess Kompuuter. Ja ajakirjad Arvutimaailm ja Arvutikasutaja. Arvutiteema on ära vajunud. Ja Tehnokrati saade oli tv-s aastal 2000 ja raadios ka. Tehke ITKolledzis mingi podcast, üliõpilasi ju on kes tahaks midagi teha. Ja kunagi oli selline chat koos mängudega nagu playforia ja ka jippii. Mõnes õppeaines võiks midagi sarnast valmis teha.

      1. Vahepeal tuleb offlainis ka käia. 🙂 Aga õnneks kirjutasid just siis, kui ma tagasi arvuti juurde tulin ja postkastist teate leidsin.

    1. Vaat jah… Hea meenutada. 🙂 Seal BBSummeri äratuskatsel olin ma isegi kohal. Tegelikult on muidugi kahju, et omaaegne internetikultuur on tänaseks suuresti ära vajunud. IT kolledži “annekteerimine” 2017. aastal oli paraku ka üks faktor – sellega kadus Margus Ernitsa veetud robootikaklubi ning ka aktiivne Linuxi ja vaba tarkvara alane tegevus. Tänaseks on kolledžist alles suuresti ainult kest – on nimi ja maja ning mõned üksikud inimesed Vanadest Aegadest.

      Jah, kolledžis saaks endiselt midagi teha – kahjuks on üks segav asjaolu see, et ametlikult meil enam omaenda tudengeid ei ole, kõik on ühes suures teaduskonna “potis” koos. Nii on sellevõrra keerulisem ka mingit n.ö. klubilist tegevust korraldada – tegelikult on terves Tehnikaülikoolis pilt suuresti sama. Tänased tudengid käivad koolis niigi enamasti töö kõrvalt ja siis ei jätku “tunniväliseks asjaks” enam ei aega ega energiat.

      Podcasti tegemine oleks iseenesest tehniliselt mõeldav, aga nagu ütled, arvutiteema ongi “ära vajunud” ning sinna mingit laiemat avalikkust köitvat temaatikat leida oleks keeruline.

  2. IT Kolledzis on ju oma õppekavad. Tegelikult saaks klubilist tegevust teha kui teema on huvitav. Näiteks küberturvalisus ja startupindus. Kui see toimuks kord nädalas, siis ikka tudengid tuleksid. Startupindus on see mis huvitab ju. Sama ka küberturvalisusega. Küberturvalisuses ongi palju linuxit. Kui ikka õpetada penetration testingut siis peaks huvi olema. Ikkagi e-riik ju. Harvardis oli õppeaine startupindusest https://www.youtube.com/watch?v=YkH-NvWHpRo&list=PLxpB5Hi17Tp1QSXJhyJEH1dJlWEct_81q . Ega Kolledzis ega TTÜ-s vist pole strtupinduse ainet. Aga võiks olla.
    Podcastiga samad teemas siis küberturvalisus ja startupindus. Igasse podcasti kutsuda külaline kas koolist või väljastpoolt. Eestis on ju NATO küberkaitsekeskus. Teema peaks olema oluline. Külalisi ikka leiaks ja oleks kuulajaid ja vaatajaid ka.

    1. Küberturbe osas on olemas nii bakalaureuse- kui magistrikava, ent mõlemad on ingliskeelsed (seal on küll ka eestlasi). Seal peaks siis mõtlema, millise suunitlusega see taskuhääling võiks olla. Idee poolest võiks eduka sellisega tudengeid juurde saada küll.

      Tegin TTÜ tunniplaanis huvi pärast otsingu idufirmanduse kohta (erinevate märksõnadega) – otseselt seda õppeainete nimedes ei ole, küll on eri paigus olemas kokku ligi paarkümmend ettevõtlusega seotud ainet. Ehk mõnes seal on ka idundus sees. Aga ma ei ole kindel, kas selleteemaline podcast IT kolledžist vedamiseks sobib – võib olla siis, kui saaks mõne teise instituudiga koostööd teha.

  3. Tegelikult startupindus võiks olla kõigil arvutierialadel õppekavas, ega muidu ei tule ka midagi. Konkurendid ongi ju Ameerika Ülikoolid ja seega peaks olema nendega samal tasemel ka selle valdkonna õpe. Ilma õpetamata ise see asi ei tule. Tegelikult peaks ka raamatupidamine olema õppekavas. Saavad rahaasjadest aru. Skype konkureeris ju Siliconi oru firmadega ja edukalt. Nad said ise hakkama aga kui koolitus on, siis ikka parem. Üldiselt võiks ka selline õppeaine olla kavas kus üliõpilased ise teevad algusest lõpuni veebisaidi koos sql ja muuga. Kooli poolt serverist eraldada neile ruumi ja võib tulla sealt startupe. Selline koolitus oli kunagi ITKoolitusel kavas. Küberturvalisuse erialal ikka vähemalt üks grupp peaks olema eestikeelne, riigikeel ju. Kas kohalikke turvaeksperte pole, kes õpetaks, et ainult ingliskeelne õppimine?

    1. Nende muude punktidega võib päri olla, õppekavade õpetamiskeel on fikseeritud riigi (HM) tasemel ja seda naljalt ei muuda. Ingliskeelsus ei tule ekspertide puudusest, pigem üritati selle (suht popi) teemaga rahvusvahelisi tudengeid ligi tõmmata. Tegelikult õnnestub ka – minu enda hinnangul on küberi seltskond eestikeelsete erialade omast kusagil 10-20% jagu tugevam.

      Aga ma ise eelistaks ka, et küberturbe eriala saaks eesti keeles õppida (juba põhimõtte pärast).

  4. Sul on hea idee. Näri muru.

    Talupidaja kasvatab erimuru. Öko ja lehmasita veega kastetud.
    Pärast niidab ära ja kuivatab ning pakib sisse ja kohe võib realiseerida.
    Otse tootjalt. (lisatud humalat)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga