Kaku ajaveeb
Viimasel ajal on üha enam hakanud kohtama uudissõna ühe popi seadeldise kohta – “tuulegeneraatorist” on saanud “tuugen”. Polegi nii hull mõte. Küll aga peaks seda siinkirjutaja arvates käänama samamoodi “poognaga” – “tuugen, tuugna, tuugnat”.
(Meediainimestel on aga ilmselt endiselt üsna poogen, kuidas käänata.)
Leidsin ERRist sellise loo. Jutt käib jamadest Eesti kõrgharidussüsteemis.
See, et kõrghariduses eestikeelseid õppejõudusid napib, ei ole kindlasti mingi uudis. See, et vahepealsete aastate välismaalastehullus tõi sisse hulga umbkeelseid inimesi (kes on muidu täiesti pädevad, kuid eesti keeles õpetada ei suuda) ka mitte. Nüüdseks on pika hambaga asutud seda veidi piirama, aga ilmselt on see liiga hilja ja liiga vähe.
Ka see ei ole uudis, et Eesti riigi valitsejad ei ole aastakümneid suutnud haridust ja teadust vääriliselt rahastada. Aga et vigade tunnistamise ja riigi tasemel rahastamist parandama asumise asemel aetakse endiselt sirge näoga juttu sellest, et ainus võimalus on “konkurentsipõhine teadus” ehk sisuliselt “teenige endale ise raha, kui elada tahate”, on kurjast.
Kui teadlane elab projektist projekti ehk paariaastase perspektiiviga, siis puudub tal igasugune motiiv millegi põhjapanevamaga (fundamentaalteadus, mis võtaks aega) tegelda. Sama juhtub õppejõuga, kes näeb ainult järgmist atesteerimistähtaega – ja ülemise otsa õppejõududel on teaduskohustuse tõttu see motivatsioon topeltvähene. Lisaks ei anna eestikeelne õpetamine Q1/Q2 (või ETISe 1.1/3.1) publikatsioone, seega ei ole sel pragmaatiliselt vaadates mingit mõtet.
Ning mõlema (nii teadlase kui õppejõu) puhul tõstab teravnev konkurents hüppeliselt kiusatust kõikvõimalike sahkermahkrite abil end paremana näidata (rämpspublikatsioonid, tehisaru kuritarvitamine jpm). Nii et klassikuid tsiteerides: kui sa ise tegid, miks sa siis karjud?
Ainus mõistlik idee selles artiklis (ja sedagi mööndusega – kuna olukord on selline, siis oleks see üks kõige vähem halb lahendus) on n.ö. skandinaavia tüüpi lähenemine õppekeelele – bakalaureusetase riigikeelne, magister ja doktor rohkem ingliskeelsed. Kuid ka selles on üksjagu riske, eriti väikese riigi ja rahva jaoks.
Aga miks siin selline pealkiri sai pandud… “Konkurss” viitab eespoolmainitud konkurentsipõhisusele. “Konkurssi” on soome keeli “pankrot” ehk selle asja üsna tõenäoline lõpptulemus.
Maksuhooaeg jõudis jälle kätte ja tuli EMTA veebis madistada.
Üldiselt on Kakk Eesti maksuameti toimimisega pigem rahul – eriti kottida saanud ei ole, päringutele on antud asjalikke vastuseid ja ka süsteemid toimivad enam-vähem kenasti.
Sel korral oli positiivne muudatus rubriigi 6.5 korralik eeltäitmine – ehk siis üks kahest suurest investeerimiskontot puudutavast rubriigist oli täitsa ilusti juba valmis ning vaid välismaal juba maksustatud tulud tuli lisaks veel 8.8-sse kanda. Pensionisambad ja annetused olid ka juba kirja pandud ning ka FIE viimane aruanne läks (esialgu?) täitsa valutult. Ainus tehniline jama oli sama, mis eelmisel aastal – 8.8 täitmisel anti aeg-ajalt lollakas veateade puuduvate õiguste kohta ning siis tuli konkreetne rida nullist peale uuesti täita (juhtus 3-4 korda). Natuke tüütu, aga ei midagi päris koledat.
Nii et selleks korraks on vist jälle tehtud. 
Kuidas reageerivad parem- ja vasakpoolne kellegi jutule, millega nad üldse nõus ei ole?
P: “Tee ja räägi, mis sa tahad – aga vaat minu raha sa selle jaoks küll ei saa!”
V: “Selle jutu eest tuleb sind ära keelata. Ja KOGU raha ära võtta.”
Aa, ja muide – ehk võiks lõpuks ometi lõpetada meedias ära ühe USA-st tulnud rumaluse ehk vasakpoolsete (sh äärmuslaste) nimetamise liberaalideks?
Lõppenud sügissemestril sai üle pika aja ehk natuke rahulikumalt võetud. Bilanssi jäid
* ingliskeelse SPEAIT e-loengute (kombinatsioon tavaloengust, taustavestlusest ja 3-5 arutelupausist) pidamine ülikooli MS Teamsis ca 65-le küberturberebasele
* ühekordse üritusena ITX0010 küberohutuse mooduli läbiviimine (samamoodi MS Teamsi e-loengute ja -seminaridena) 30-le insenerierialade rebasele
* 3 bakalaureusetöö juhendamine – tulemus oli 1 x 5, 1 x 4 ja 1 x 3
* jupp teadustööd ka (töö paari artikliga, mõned retsenseerimised).
Kevadsemestril ootab juba kümmekond bakalaureust ja vähemalt üks magister, pluss kaks läbiviidavat kursust.
Slashdotis jauratakse uudise ümber, et värske USA president andis armu Dread Pirate Robertsile ehk Ross Ulbrichtile, kes omal ajal pimeveebis igasugu imelikku kraami kaubitses, 2013. aastal kinni kukkus ja pokri pandi.
Pokripanemine oli ärateenitud, mitmed head aastad kinniistumine ka. Aga isegi 90-ndate USA tagaotsituim inimene nimega Kevin sai omal ajal viie aastaga välja – Ulbricht sai kaks eluaegset pluss 40 aastat. Lihtne matemaatika ütleb, et sell istus ära üle 10 aasta, üsna paras aeg tehtud lolluste eest. Ja ehk läheb nagu Keviniga, kellest sai pärast üpris ontlik tegelane.
Nii et selle koha pealt võiks täitsa nõus olla.
Lugesin hommikusi uudiseid, ERR-is oli “Kultuuri kodu” rubriigis lugu Ita Everist. Päises seisab: “Seitsmendas klipis tehakse tänukummardus Ita Ever.”
Asjaosaline oleks sellist kirjaviisi nähes ilmselt miskit piprast pillanud.
APDEIT õhtupoolikul: nüüd on keegi tähele pannud ja selle ära parandanud. Paraku on sellist jaburat käänamatajätmist Eesti laiatarbemeedias ennegi päris palju nähtud – ükski eesti keele reegel sellist kirjaviisi ette ei näe.
Igasuguste toitumisnõustajate seas on alati olnud suur hulk poolet^H^H^H^H^H^Hhuvitavaid inimesi, aga see siin näib olevat ikka kvalitatiivselt uus tase. Või äkki ongi õigus neil veidrikest konspiraatoritel, kes ennustavad tuleviku lihtrahvale erinevat sorti kummalisi dieete orasheinast sipelgateni (või mingit bituumenilaadset möginat, nagu ühes rongiteemalises ulmekas)…?
Ütleme nüüd kõik kooris: Mesi on paha! Mahl on paha! Suhkur on paha! 2-3 kommi ööpäevas!
Oeh.
Eilne katsetus ühe üsna suure potitäiega. Komponendid:
* ca 600g forellifilee (lõhe käib ilmselt sama hästi)
* veerandliitrine Foodstudio kalapuljong
* pakk külmutatud juurikaid (porgand, brokoli jne)
* 1 sellerivars
* 1 keskmine sibul
* vaksapikkune jupp porrut
* 2 suuremat küünt küüslauku
* väiksem tassitäis (kohvitass?) oliiviõli
* paari oksa jagu tilli
* suurem klaas valget veini
* paar tassitäit keedetud vett
* soola ja pipart
Alguseks läksid potti sibul, küüslauk, seller ja porru (kõik hakitult), õli ja sool-pipar. Kui see kõik kenasti klaasjaks praetud, läks juurde viilutatud forellifilee (koos nahaga, mille võiks pärast välja võtta), juurikasegu ja puljong, natuke hiljem ka vein ja keedetud vesi. Till tuleks ära hakkida ja pool sellest potti visata (koos vartega), ülejäänu võiks jätta serveerimiseks taldrikusse lisamiseks. Seda potitäit sai keskmisel tulel keedetud mingi poole tunni jagu.
Tulemus sai täitsa tarbitav.
Täna oli au osaleda president Rüütli ärasaatmistseremoonial Estonia kontserdisaalis.
(pilt on tehtud enne tseremoonia algust)
Üldiselt oli ilus üritus hästi valitud muusika (eriti ilus oli Ernesaksa “Kutse” meeskoori esituses) ja sõnavõttudega. Veidi kriipima jäi ühe inimese lõpurepliik, mis soovis lahkunule “pikka puhkust igaveses vaikuses” (ateist olla on vist ikka hirmus trööstitu) – õnneks tasakaalustas selle ära lõppu lisatud hingepalve metropoliit Stefanuselt. Lõpus toimunud sõduritega väljumistseremoonia oli ka omanäoline lahendus.
Ent üks asi, mis oli paremal juhul ehk läbimõtlematus ja halvemal juhul selge ämber, oli koduteele asudes Viru väljaku suure ülekäiguraja blokeerimine politsei poolt oma pooleks tunniks (oodati korteeži, mis aga viibis – inimesed seisid paraja koerailma käes sundseisus paigal ja üks papa püüdis enda külmetavat last trööstida; politseinikud aga hoidsid liiklust kinni ja kui keegi julges kusagilt kaugemalt läbi lipsata, siis kukuti kurjalt vilistama). Enda rahvast väga selgelt hoolinud presidendile ei oleks selline asi kindlasti meeltmööda olnud.