1. kaugtööpäev

16. märts 2020

Tänasest on TTÜ mõneks ajaks kinni ja tegutseda tuleb kaugjuhtimisega. Esimene muudatus hommikul oli, et küberitele jutustamine ehk SPEAIT nädalaloeng jäi ära. Kella 11-ne personali koosolek seevastu toimus – aga virtuaalselt. Vanad mikriga kõrvaklapid (kahe pistikuga) õnnestus lauaarvuti küljes tööle saada (läpakatel on juba mõnda aega üksainus helipistik) – videot küll kasutada ei saanud, aga muu toimis. Jitsi Meet vedas enam-vähem välja, ehkki hangumisi esines – brauserit tuli uuesti käivitada selle pooleteise tunni jooksul vist 4-5 korda. Kobistamist oli algusele kohaselt ka muudes asjades, aga üldiselt näib, et kaugtöövahenditega peaks asjad aetud saama.

Õppetööks promob TTÜ Moodle’it ja Teamsi, aga küberid sai kolitud sarnaselt eestikeelse e-kursusega Wikiversitysse. Esimene tähtaeg on järgmisel esmaspäeval – ju näeb, kuidas sellele kirjule seltskonnale blogimine ja foorum peale lähevad. Esimesed tublimad on praeguseks vähemalt enesetutvustuse üles saanud. 🙂

Et ahter maa külge ei kasvaks, sai õhtupoolikul keppidega väike metsaring tehtud ja terviserajal palke tõstetud (seal saab tegelikult päris suure osa jõusaali miinimumkavast ära teha). Lisaks leidsin Tuubist paar Jeff Cavaliere (AthleanX) videot koduste (ainult kehamassi kasutavate) trennikavade kohta. Peab mõni päev proovima. Ja kui natuke veel soojemaks läheb, saab metsas ka relvatrenne teha. Mets oli sarnaselt nädalavahetusega märksa rahvarohkem kui tavaliselt – ilmselt on ka teised leidnud, et ärajäävad tegevused võiks jalutamise või jooksmisega asendada.

Suur osa päevast aga läks päris töiselt. Selles mõttes muidugi olen ilmselt üks neist erandlikest tüüpidest, kes väga palju enda režiimi muutma ei peagi.

Uudiseid koroonarindelt

14. märts 2020

Läksin poodi. Poes polnud sittagi. Paberit kah ei olnud.

(viide: näiteks see)

13. ja reede

13. märts 2020

Igati sobivalt sellele kuupäevale on sõnnik ikka korralikult ventilaatorisse lennanud. Raadiost, telekast ja internetist voolab igasugu viimsepäevajauramist ning järgmised paar nädalat ei ole ülikooli asja. Aga ükski asi pole nii hull, kui algul paistab:
* Tööd saab teha ilma tööl käimata. Igareedene suur “ajaviide” e-kursuse 110 tudengi tööde lugemisel jätkub täpselt samas vormis. Viiskümmend ingliskeelset küberturberebast tuleb tõenäoliselt viia samasugusele MOOCi-laadsele töökorraldusele – õnneks on ingliskeelsed loengumaterjalid kõik olemas ning paari päevaga peaks uus lahendus üleval olema. Tuleb ainult leida viis, kuidas senised tegevused kõige paremini arvesse võtta – tudengid ei tohi kannatada. Teadusenäppimine on alati olnud peamiselt kaugjuhtimisega, seal pole väga vahet. Juhendatavatele (2 magistranti ja 12 diplomandi) sai kirjad saadetud (mõlemas keeles) ning kiusamine jätkub endises graafikus e-posti, Telegrami ja vajadusel telefoni teel.
* Trenni ei pääse, asendame koduse kotilöömise ning metsatrennidega. Lisaks sai sportnet.ee-st tellitud paar hantleid ja väike kang, millega saab jõusaali teatud määral asendada.
* Börs kukkus kolinaga ning lärmi on nii kodusel tandril kui rahvusvaheliselt küllaga. Kes näeb katastroofilist hinnalangust ja kes soodsat ostukohta järgmise ca poole aasta jooksul…
* E-Coopis oli küll päris pikk saba, aga järgmise toidulaari sai järgmise nädala keskpaika tellitud. Õnneks olid peamised ettevalmistused varude osas juba varem tehtud.

Süsimusta huumori korras: jätku koroonat!

Heikile mõeldes

7. märts 2020

… tead, et taevariigis kasutatakse ka Microsofti?
..???
Noh, et sinna jõudnud Windowsi tüüpidel ei tuleks frustratsiooni. Aga tead, et Põrgus kasutatakse kah?
Soh?
Vahe on selles, et taevased Windowsid on kõik töökindlad ja pahavara pole. Põrgus on nagu maa peal, ainult et veel hullemini essu täis.
Jahaa. 😛

See võinuks olla osa tüüpilisest nokkimisest, mis mul omal ajal enda magistrandi Heiki Tähisega ikka ja jälle käis. Heiki oli mikrosoftik. Pühendunud ja põhimõtteline – aga ta oli häkker klassikalises mõttes. Ja tegelikult tundis Linuxit paremini kui mõni kõva lärmi tegev aktivist. Rääkimata sellest, et Microsofti maailmas oli ta ikka väga tegija.

Heiki oli IT Kolledži hiilgeaegade Microsofti õppejõud, keda ka “pingviinid” austasid ja kes oli pidevalt tudengite hinnangutes tipus.  Neid inimesi, kelle äraminekuga tekkis selge tühimik, oli kolledžis teisigi, aga Heiki oli kindlasti üks neist.

Täna hommikul tuli paraku käia Pärnamäel.  Aga Heiki pärast loodan, et taevastes arvutiklassides ongi kusagil ka Windows. Ilma pahavarata.

Iowa küsimus

6. märts 2020

Lugesin Poliitika.guru portaalist artiklit “Kõige inimlikum poliitik” ja sain teada, et Iowa on “väike valge kirdeosariik”. Kolmest väitest läheb pihta üks – Iowa on peamiselt valgenahalise elanikkonnaga. Asub aga üsna USA keskel ning on ka rahvaarvult ja pindalalt suht samas.

Võib ju öelda, et tähenärimine (kui paljud tavalised eestlased teavad USA osariikide suurusi ja asukohti, rääkimata pealinnadest?). Samas on tegu spetsiaalselt USA-d käsitleva looga ühes äärmiselt pretensioonika nimega vasakliberaalses veebiportaalis. Iowa on olnud USA presidendivalimiste sisuline avalöök juba üsna kaua aega. Ning tolles portaalis ei ole see kaugeltki esimene selline juhus. Miks igasugused “faktikontrollid” seal pole käinud?

Nii et siinkirjutaja jaoks on see taas näide ühest natuke laiemast probleemist.

Jama vene nimedega

1. märts 2020

Kunagi nõuka-ajal sai koos teiste eestlastega vaikselt teleka ees kurjustatud, kui ekraanile ilmusid nimed nagu Saloumiae ja Uudmiae.  Sama käis ka välismaistes geograafiateostes – Eesti idapiiril oli Lake Chudskoye ja koledusi oli muidki.

Huvitav on see, et veel aastakümneid hiljem käib sama jama vene nimede kirjapildiga rahvusvaheliste spordivõistluste teleülekannetes. Kuidas see õnnetu välismaalane peab lugema näiteks täna nähtud vene laskesuusataja nime “Eliseev” – eestlane vaatab, et midagi heliseb, jänki hääldab “ilaiziiv” või midagi sarnast. Need nimekujud aga peaksid ju venelastelt endilt (spordiametnikud, kes esitavad nimekirju) tulema? Kui tahta inglise keele reeglite järgi transkribeerida, peaks ju “Yelisseyev” (või ehk natuke traditsioonilisemalt “Yelisseyeff”) olema? Siinmail oleks see “Jelissejev”. Ei saa aru, miks niimoodi praaki toodetakse.

Hiljem meenus veel, et täpselt samasugune segadus valitseb vene nimedega ka TTÜ õppeinfosüsteemis – kusjuures suure tõenäosusega on süüdi tudengid ise, kes ei oska enda nime ladina tähestikku ümber panna. Esineb nii toorvene nimekujusid (eelmise näite Eliseev), ingliskeelseid (Yelisseyev), eestikeelseid (Jelissejev) kui ka läbisegi variante, kus näiteks eesnimi on ühes süsteemis ja perenimi teises (Yevgeny Jelissejev). Segadusele keeravad veel vinti juurde viimastel aastatel rohkem näha olevad valgevene ja ukraina nimekujud.

Üks hea lugu, neli esitust

29. veebruar 2020

Et lõppenud Eesti Laulul häid lugusid polnud, siis paneks siia kompensatsiooniks veel ühe vana lemmiku: “The Book of Love”:

Eesti laul

29. veebruar 2020

Kunagi sai siin ju kõvasti Eurolauludest ja Öiroviiskudest kirjutatud – lapsepõlvest saadud inerts ilmselt hoidis huvi ikka üleval. Nüüd pole vahepeal väga numbrit teinud. Täna panin toas toimetamise taustale ikkagi Eesti Laulu finaali mängima.

Kõlas nagu harju keskmine superstaarisaade. Suur osa esinejaid olid noored, üle poole lauludest samuti – põhimõtteliselt ainult üks fraas, mida kolm minutit kedrati. Häid lugusid oli kahjuks null, uuesti kuulaks ehk Trafficut ja Egert Milderi Georgia-lugu (selline muhe retro). Uku Suviste võidulugu oli ka üks viisakamatest, aga häirivalt venepärase meloodiakäiguga. Lauljana on aga Kaku kunagine õpilane (Uku lõpetas kunagi üsna ammu IT kolledži, kuid vahetas peagi eriala) kahtlemata tasemel ja Eestile häbi ei tee.

Veidruse eripreemia läheb kollektiivile “Synne Valtri feat. Väliharf” – tõi silme ette kujutluspildi Anne Veski kontserdist kusagil nahhiimovlaste õppeasutuses, kus siis kaks kohalikku karmoška ja kitarrega staari juurde lavale ronisid (kus turvameeste silmad olid?).

Saatejuhid – Taukar enda tavalises muhedas olemises, isand Niinemets nägi sile välja ja sai ka hakkama. Vahele pikitud videoklippides ei olnud aga meedias korduvalt kiidetud koomik paraku absoluutselt naljakas, seega ehk tasukski saateid juhtima hakata. Oleks võinud seal nende lauljate juttudega piirduda.

Fork everything!

28. veebruar 2020

Järjekordne põnev lugemine koos sama hea kommentaariumiga ESR’i ajaveebist.

Lähitulevik saab ilmselt olema huvitav ka vaba tarkvara maailmas.

Oot-oot…

26. veebruar 2020

Vana tõde, et kui valetamisega vint üle keerata, hakkavad lühikesed jalad välja paistma.

Toome kaks linki:

* Eesti 200 -nimelisel seltskonnal oli 28.01.20 seisuga 603 liiget.
* Eesti 200 -nimelist seltskonda toetab Emori arvates 14% Eesti valijatest ehk sisuliselt iga seitsmes.

On see teine väide ikka usutav? Päriselt ka?