Veider puuk

12.07.2018

Installisin eile ühele HP läpakale esmakordselt uut Linux Mint 19-t. Muidu oli paigaldus üsna tavapärane, aga lõpus tekkis tõrge – alglaaduri paigaldamine ebaõnnestus ja seega kogu kupatus tööle ei hakanud.

Otsisin ja katsetasin mitmeid asju, ikka sama häda. Viimaks leidus lahendus siit – paigaldus tuli teha offlainis ehk võtta võrk tagant ära. Probleem kadus…

Ehk aitab mõnda, kes sama veidruse otsa satub.

Linux Journal lõpetab

02.12.2017

Linux Weekly News teatab, et Linuxi-maailma üks teerajajaid, ajakiri Linux Journal lõpetab ilmumise.

Kurb muidugi, kuna viimastel aastatel on nad peamiselt vabatahtlike abiga vee peal püsinud. Nüüd on aga paraku ilmselt rahaasjad nii hulluks läinud, et enam ei saada hakkama (uudises mainitakse ka võlgasid). Viimaste vähendamisega saab neid natuke aidata – nimelt võib siit soetada endale 11,99 ameerika raha (ehk 10,54 euroraha) eest terve LJ seniste numbrite (1994 – 2017) arhiivi.

Kakk tegi diili ära ja tiris 700+ MB faili alla. Kohe alguse otsast lugema hakates võib sealt leida noore Linuse intervjuu ja veel palju põnevat (nüüd juba üsna) vanast ajast. Noortele pingviinidele soovitaks ka – saate natuke inimesi aidata ja mõistliku raha eest hulga huvitavat ja harivat lugemismaterjali.

Uus on unustatud vana

27.06.2017

Tänased uudised järjekordsest pahavarakampaaniast.

Meenutus LWN 1999. aasta kroonikast: “Melissa creates difficulties worldwide. Linux users yawn.

Rohkem pole vist mõtet midagi lisada.

Musavarustus

26.06.2017

Täna sai autonina keeratud Stanford Musicu poole ja sealt üht-teist soetatud. Esmalt sündile uus sustain-pedaal – kuna klaverina kasutamine moodustab seal üsna arvestatava osa, saab pedaal tublisti vatti ja eelmine väsis ära (üritasin parandada, aga varsti oli jälle kutu). Siis oli hull idee veel üks koordinatsioonitreenimisvahend soetada ja sai endale väike lihtne djembe ostetud. Kunagi ühes kirikulaagris sai mängu ABC teada ja näib, et va Tuubis on õppematerjali päris palju. Hea näpuharjutus igatahes ning ehk leiab see ka mõnes laagris veel kasutust.

Viimaks aga tahtsin vanale akustilisele Yamaha kitarrile uusi keeli ning siin oli valik põhimõtteline: Ernie Ball. Lihtsalt seetõttu, et lugu sellest, kuidas vana rokimees omal ajal BSA ja Microsofti täiega seenele saatis, on ühtaegu lõbus ja õpetlik.  Ja vähemalt veel hiljaaegu elasid need sellid rõõmsalt Linuxi peal edasi (Wikipedia see leht väidab, et elavad tänini).

Humble Bundle

02.12.2016

O’Reilly kirjastus on vahva liigutuse teinud – võib maksta ühest mõnekümne dollarini ja saada pundi klassikalisi Unixi, Linuxi ja üldisema süsteemihalduse “kapsaid” (seekord küll e-raamatuna). Ja võib valida, millele enda raha suunata. Natuke meenutab omaaegset eestlaste filmimüügiportaali, kust sai “Detsembrikuumus” ostetud.

Kolledži “opossumitele” (kolleeg Offfi terminit kasutades) väga soovitav lektüür.  Kakk juba tegi diili ära.

Linux Mint 18 ja ID-kaart

20.06.2016

30+ lugude järgmist osa kirjutades sai paigaldatud Linux Minti järgmine versioon. Ubuntu 16.04 LTS Xenial Xerus on juba aprillikuust saati väljas, sellel põhinev Mint 18 aga on hetkel veel beetastaadiumis. Kõik muu näib töötavat ilusti.

Eesti ID-kaardil on isegi vajalik pakk (esteid) varamutes täiesti olemas, aga paigaldus takerdub sõltuvuste taha ega õnnestu. Seega tegin hädapärase lahenduse: muutsin ametliku skriptifaili paar rida ära (lõpust 187. realt – versiooninumbri 17-lt 18-ks ja trusty xenial-iks; minu failiversioon on saadaval siit).

Lahendus seega:

  • Paigalda Chromiumi veebilehitseja (Firefoxi kummitab juba pikka aega ID-kaardi juures probleem turvaühenduse sisseseadmisega) – paigalda chromium-browser ja soovi korral ka tõlkepakk chromium-browser-l10n (kui soovid eestikeelset lehitsejat).
  • Laadi alla kas minu skript või ametlik ja tee ise vastavad muudatused (vt eespool).
  • Ava terminal, mine allalaadimiste kataloogi (cd Allalaadimised) ja käivita skript (minu skripti puhul käsuga sh install-open-eid_LinuxMint18.sh).
  • Vajuta kaks korda Enter-klahvi – esiteks seal, kus öeldakse “Press Enter to continue, CTRL-C to cancel” ja teiseks seal, kus tuleb “Do you want to continue? [Y/n]” – nende vahepeal küsitakse tõenäoliselt ka parooli (kuna paigaldus toimub haldusrežiimis).
  • Kindluse mõttes tee arvutile taaskäivitus.

LPIC-1 uuendatud

04.04.2016

Aprilli keskel oleks Kaku LPI sertifikaadi viieaastane kehtivus täis saanud. Alguses oli plaan teha senise 1. taseme peale kaks 2. taseme eksamit ja saada LPIC-2 kätte, aga materjal osutus nii mahukaks, et töö kõrvalt selle õppimine oleks olnud keeruline. Nii tuli varuvariandina minna 1. taseme uuesti tegemise peale.

Tulemus tuli peaaegu samasse auku kui viie aasta eest – siis oli kahe eksami tulemuseks 600+600 punkti (läbimispiir 500, maksimum 800), seekord tuli 580+600. Samas oli 60-st küsimusest õigeid vastuseid seekord isegi rohkem – eelmine kord 41+41, nüüd 44+46. Võrreldes viie aasta tagusega oli eksam vist ka kraad kangemaks läinud.

LPI küsimused on seinast seina, mõned on päris lihtsad, mõned aga üsna hullud (näiteks mingi spetsiifiline käsuparameeter või mõne eksootilise käsu täis-kataloogitee). Aga kokkuvõttes annab tõesti ilmselt soovitud tulemuse – Linuxit tundev inimene saab kenasti läbi ja ehku peale eksamit ära ei tee (isegi kui suur osa küsimusi on “vali neljast üks”-vormis).

Millalgi üritaks 2. taseme ka ära teha. Senise õppimise järgi on see mõeldav, aga tahab üsna korralikku süvenemist.

Hoiatav lugu

22.02.2016

… sellest, kuidas Linuxis pahandust teha. Taas kord on probleem suuresti klaveri ja tooli vahel…  Ja sedalaadi asjadega peab edaspidi üha rohkem arvestama (kusjuures mitte ainult suvaliste pättide puhul – tänapäeva maailmas on üha enam seltskondi, kel oleks otsene huvi võimalikult paljude  inimeste arvutid enda kontrolli alla saada).

Domeeniblokk

28.08.2015

(Mõtlesin, et panen siia ka kirja, ehk mõnele on kasuks)

Et Pessa kippus tulema spämmi just moodsate sodidomeenide pealt (.click, .link jne), siis otsisin võimalust need ära blokeerida. Lahendus on kirjas siin.

Sämm on laulnud

04.08.2014

Esimene nädal Samsung Galaxy S5-ga on seljataga. Vana hea HTC Chacha hakkas nii ära väsima, et osad nupud enam ei töötanud ning kõnesid oli raske pidada – nimelt saab enamikul “nutikatel” kõne ajal helitugevuse nupuga valjust reguleerida ning olukord, kus vaiksemaks keeramine töötab ja valjemaks tagasipanek enam mitte,  ei olnud eriti meeldiv.

Olukorda aga raskendas asjaolu, et samasuguseid Blackberry stiilis nutifone, kus on füüsiline täisklaviatuur ekraani all, ei olnud enam absoluutselt mitte kusagilt leida. 🙁  Tuligi vaadata, milline “lutsukivi” kõige paremini asja ära ajab – et nii Microsoft kui Apple olid juba põhimõtte poolest mittekvalifitseeruvad, kippus valik keerama uusima Samsungi peale, mis näis olevat ühtaegu piisavalt suur (nägemiseks ja näppimiseks) ja piisavalt väike (käes ja kõrva juures hoidmiseks).

Et ühes elektroonikapoes töötab teadaolevalt üks klassiõde Nõmme põhikooli ajast ning sealt on aeg-ajalt saanud eri vidinaid veidi soodsamalt, siis saigi sammud sinnapoole suunatud.  S5 oli seal täitsa olemas – hind oli  soodukast hoolimata suht soolane, aga tegu on ikkagi läpaka kõrval teise olulise töövahendiga…

Esmamuljed – suurus klappis hästi, teksti andis ka ekraanil veidi suuremaks ja mugavamaks keerata, eesti keel oli olemas, kõik vajalikud funktsioonid ka (Kaku jaoks on helistamise kõrval põhilised ilmselt kalender ja mobiil-andmeside koos Wi-Fi “purgi” tekitamise võimalusega – asendamatu igasugustel üritustel). Ekraan oli ka väga korralik.

Näib, et vahepeal (võrreldes viimati kasutatud 2.2-ga) on Android ikka üksjagu edasi läinud. Ekraaniklaviatuur, mis omal ajal HTC Desire’iga probleemiks oli, toimis jupp maad paremini (abiks oli ilmselt ka suurem ekraan – kuid siiski usun, et kirjutamiskiirus oleks sama suure füüsilise klahvistikuga kindlasti suurem). Rakendusi on jalaga segada ning ilmselt ei oleks kuigi keeruline suur osa telefoni mälust täis lohistada.

Telefoni üldine liides tundub olevat parem kui eelmisel, kaamera kvaliteet on korralik (ehkki päris pimedas jääb ikkagi veidi hätta), heli on hea (kannatab isegi väikese taskuraadiona kasutamist) ja kõik eespoolmainitud põhiasjad toimivad laitmatult.

Mis aga endiselt häirib – kaamera teeb pilte ikka ekraani näppimise abil ning kiire reageerimisega pildistamine on suht välistatud. Mõni UX spets võiks selgitada, miks ei võiks paremal küljel ülalpool asuv käivitusnupp asuda sama külje allosas ning olla kaamera puhul kasutatav päästikuna?  Teine suur ämber vähegi kehvema liigutuste koordinatsiooniga inimestele  – kõnede vastuvõtt ekraani näppimise teel – on õnneks lahendatud tänu puuetega kasutajatele mõeldud sätetele, kust saab valida kõnede vastuvõtmiseks ainsa füüsilise klahvi esipaneelil (“Home”). Ent mitmes muus kohas on sarnast asja veel – näiteks äratuskella juures.

Üllatavalt nadi tundub veekindlana reklaamitava telefoni pistikupesa kate telefoni alaservas – see näeb küll sedamoodi välja, et mõne kuu pärast on see katki ja ära visatud (eriti kui avamiseks tuleb küüned lihtsalt serva taha ajada). Ja kummalisel kombel on S5 jaoks loodud kaaned sellised, mis ei lase toda katet eriti lahti urgitseda ning seetõttu tuleb telefon enne laadimist kaantest välja koukida – see pole eriti keeruline, küll aga tüütu.

Linuxi kasutajana on ka tõsine küsimus – kui mõne aja eest sai enamikku totufonidest (ehk mitte-nutifonidest) Evolutioniga ära sünkroniseerida, siis suures osas avatud koodiga Androidi ajastul seda enam teha ei saa. Milles asi on?  Google’i teenused õnneks töötavad ja ajavad hädaga asja ära, aga parem (ja turvalisem) oleks võimalus otse kontakte ja kalendrit sünkida.

Nii et üldmulje on 4 palli 5-st. Aa, postituse pealkiri on pärit [L] omaaegsest disainerite pilakampaaniast, kus üritati keeleseadust järgides kõik tuntud firmalogod ära eestindada (Aktsiamees, Pikktint jne).