Silt: Linux

Orjadel hakkab üle viskama

Sellist kogust kommentaare stiilis “¤%¤#?#&T#!# Microsoft, kolige Linuxile!”, nagu siin Slashdoti artiklis, polegi vist kaua aega näinud. 😛 Microsofti alamatel on viimaks kopp ees…

Ei ole (taas kord) enda arvutites Windowsi oma pool aastat käivitanud, ei ole neid plärakaid ise näinud –  aga sõbralik soovitus endale lihtsalt uus arvuti osta, kuna “meie seda süsteemi enam ei toeta ja uuendada siin masinas ka ei lase” kõlab tibake ülbelt küll.

Arvatavasti leitakse enne toda järgmise aasta oktoobrit mingi hea kõlaga põhjus Windows 10 toetust pikendada – aga alternatiiv võib olla ka see, et MS hakkab enda tavaarvuti-operatsioonisüsteemide ärile üldse käega lööma (ja kolib enda kupatuse ka Linuxile – veel tosina aasta eest oleks see ulmeliselt kõlanud, praegu enam mitte) ning üritab kasutajatelt pappi välja pigistada hoopis sinna peale ehitatud asjade eest.

Aga endiselt on see võõras mure.

Serveriuuendus

Täna sai Kakupesa server enne uue semestri algust edukalt Ubuntu 24.04 peale viidud.  Erinevalt eelmisest korrast pääses seekord üsna väikeste lammutamistega:

  • Veeb läks maha – varasem PHP versioon jäi ripakile ja tuli pärast käsitsi välja lülitada (a2dismod php8.1) ning uus moodul paigaldada (a2enmod php8.3).
  • PHP uuendus kaotas ära kaks PHP laiendust, tuli uuesti paigaldada (apt-get install php8.3-mbstring php8.3-intl).
  • Miskipärast jäi uuendusele jalgu OpenDKIM – võeti maha ja tuli uuesti paigaldada (apt-get install opendkim opendkim-tools)

Viimaks sai ka KakuWiki ära uuendatud 1.42 seeria peale – sel korral tuli andmebaasis suurem kolistamine (see tehti üsna põhjalikult ringi) ning peale uuendust karjusid kõik lehed “sisemist viga”. Lahenduseks oli LocalSettings.php sätetes $wgTmpDirectory-direktiivi väljalülitamine (kuna ma seal üleslaadimisi ei tee ja LaTEXit seal ka ei kasuta – teine võimalus on see ajutine kataloog korralikult ära häälestada).

Nüüd võiks jälle mõneks ajaks rahu majas olla. 🙂

Süsteemiuuendus: Linux Mint 22

Enne õppeaasta algust tuli enda kodused arvutid uuele süsteemile viia (praegu on kujunenud nii, et kõik tööarvutid on Minti peale jäänud).

Esmalt muidugi varukoopiad ja uuendused. Etteruttavalt: unustasin Firefoxi järjehoidjad salvestamata ja pidin need üsna ümbernurga taastama. Võttis aega, aga tehtud sai. Alustasin lauaarvutitest ja jätsin läpaka kui kõige tähtsama viimaseks. Ega’s midagi, mintupgrade käima.

Esimesena lõpetas arwen (veel omaaegse IT kolledži päritolu HP lauamasin, kasutusel videosuhtluseks ja “sõprade arvutina”, kui keegi tahab külla tulles midagi teha). Veidral kombel suutis peale restarti joosta kinni nii hiire kui klaviatuuri – recovery mode aitas välja, pärast seda oli veel vaja paigastläinud lahutusvõime korda sättida ja – tehtud!

Teisena elrond (natuke uuem HP Steami, Spotify ja kergema multimeediumi jaoks). Täiesti veatu uuendus, kõik jäi paika.

Viimaks aragorn ehk enda läpakas. Sinna on igasugu värki paigaldatud ja uuendus jäi kinni kunagisest katsetusest pealejäänud Postfixi taha. Install seisma, Postfix maha, apt’iga seis paika ja uus mintupgrade.

Üldiselt väga hullu ei olnud – katki läks ID-kaardi värk, TTÜ-s kasutatav Fortineti VPN ning miskipärast tiriti maha Cairo-Dock (samas Compiz, WiFi, heli jms, samuti kohalikud serverid jäid kõik tööle). Mõnevõrra totter oli Firefoxi totaalne uuendus, nõuti uue profiili tegemist. Ja nagu kiuste olid ka järjehoidjad kadunud.

Nuhkisin Firefoxi kataloogis ja leidsin ./mozilla/firefox/mwad0hks.default/bookmarkbackups alt hunniku .jsonlz4-laiendiga faile.  Tuli paigaldada paar juppi (apt-get install lz4 lz4json), tekitada käsuga lz4jsoncat algsefailinimi | jq > uuefailinimi uus .json-fail ning importida see Firefoxi. Täitsa toimis.

Kokkuvõttes läks siiski üsna libedalt. Järgmise nädala lõpus peaks avanema Ubuntu serveri uuendus 24.04 peale, siis saab Kakupesa ka ära uuendada. Võib tähendada poolt tundi – või täispäeva tööd, kui midagi peeti läheb…

APDEIT 09.09: Üks jama jäi siiski üles (aga see ei ole otseselt vist uue Minti viga): peamine uudiseallikas Liferea lõpetab peale uuendamist ca 10 sekundiga töö segmentation fault’iga. Liferea on kogu aeg olnud lihtne ja kiire, aga räigelt ebakindel asi – paraku kasutatakse tänapäeval vist RSSi ja Atomit nii vähe, et head ja töötavat alternatiivi on raske leida. Õnneks on voonimekiri (OPML) alles – ootan mõne aja (ehk loksub ise paika) ja proovin uuesti. Seniks panin peamised uudisevood meilide juurde Evolutionisse (kust nende kasutamine tegelikult kunagi algaski).

APDEIT 2: Tänase Evolutioni uudisevoogude osa on kahjuks kohmakas, võtsin ajutiselt kasutusele QuiteRSSi – on küll KDE/Qt rakendus, aga töötab üsna kenasti ja välimuselt Lifereast väga ei erine. Hiljem, kui Liferea korda tehakse, võib tagasi kolida.

Microsoft õpetab… Linuxit paigaldama

Vanarahvas teab rääkida, et enne maailma äralõppemist pidavat ilmaelu puhta sassi minema. Kanad pidavat kuke moodi kirema, mehed naiste riietes käima ja nõnda edasi.

Mõned märgid kipuvad juba siin ennegi tõeks minema, aga nüüd on küll asi tõsine… Microsofti firma veebis on selline leht. Microsoft õpetab arvutisse Linuxit paigaldama.

Härrad Gates ja Ballmer, teie õudusunenägu on tõeks saamas. Ja see ei ole ESR, kes “Revolution OS“-filmi avalõigus ütleb hauataguse häälega “I’m your worst nightmare!”. Õudukas on palju, palju suurem kui üks vurrudega onu.

Mis edasi? Nagu klassik ütleb “Viimses programmeerijas“, “Armas jumal! Bill, Windows kuulutatakse freewareks!”?

Jõuluhäkid serveriga

Mõne aja eest otsustati kusagil kõrgemal pool ilmselt, et Kakk vajab IT-oskuste tuhmiksmineku vältimiseks mingit kiirkursust. Algas asi laupäeval, 17.12 riistvarapraktikumiga – kodune, ligi 10 aastat edukalt toimetanud pesumasin otsustas viimaks otsad anda. RTFM ja STFW suures koguses, kolmekordne avariitühjendus sinna otsa – abi paraku ei olnud, tuli uus hankida (läks Euronicsi tegelaste abiga libedalt, teisipäevaks oli olemas).

Pühapäeval pani keegi pähe mõtte serveri süsteem ära uuendada. Pesa oli seni Ubuntu 20.04 peal, uuem versioon oli juba pool aastat saadaval ning õppetöö oli just reedel läbi saanud (loomulikult saadeti viimane töö taas 2 minutit enne keskööd…). No proovib – do-release-upgrade.

Kui server peale restarti netti ei läinud, ei olnud veel suurem jama – miskipärast oli ruuter ka lolliks läinud, restart aitas.  Aga märksa suurem jura oli veebis – wiki maas, blogi ja Budokani veeb ka. Ja takkapihta oli nüüd repodest kadunud GNU Mailman, mille peal Budokani listid töötasid (loll lind, ise süüdi – oleks pidanud enne kontrollima!).

WordPressi saitide probleem oli vananenud kujundusteemades, mida varasem PHP 7.4 veel toetas, uus 8.1 enam mitte.  Ajutise lahendusena viisin serveri mõneks ajaks tagasi 7.4 peale. Wiki puhul aitas tarkvara uuendamine (oli varasema LTS-versiooni peal).

Ja siis listid…  Alternatiivideks olid uus Mailman 3 (mis varasemaga ei ühildu), Sympa (mida olin varem juba korra edutult üritanud paigaldada, lõpuks läksin Mailmani peale) ja ka võimalikud muud alternatiivid. Selgus aga tõsiselt veider asi – nii elementaarse ja vajaliku IT-lahenduse nagu meililisti jaoks ei olegi muidu nii suures ja kirjus Linuxi maailmas eriti tarkvara!

Leidus paar WordPressi pluginat, mis aga olid freemium-litsentsiga (loe: tasuta versioon on nadi) ja hakkasid ka selgelt liiga palju infot küsima. Mailman 3 jättis ikka väga piraka mulje, paari lihtsa listi jaoks nagu fugasspomm kärbse pihta.  Jäi üle Sympa.

Tagantjärele vaadates meenus “Marslase” film, kus peategelane järgemööda probleeme lahendama asus. Põhipaigaldus. Postfixi meiliserveri häälestus. Listide loomine.  Iga samm oli tõsine ooper – tarkvara ise on asjalik, aga nii kehva dokumentatsiooni ei ole kaua aega näinud.   Näiteks olid listide loomiseks vajalike mallide kataloogid peale installi tühjad – viimaks selgus, et mallid tuleb kopeerida /usr/share/sympa/default/ -kataloogist…  Ja kui loota, et listi loomine käib lihtsalt käsuga “create list uuelistinimi” vms, siis – päris ei käi. Oluline osa dokumentatsioonist ilmub lihtsalt kunagi tulevikus.

Aga nagu Matt Damoni astronaudist tegelaskuju lõpuks Marsilt tagasi sai, õnnestus ka Sympa käima saada – kolmepäevase praktikumi tulemusena (ja ilma graafilise liideseta – ent seda ei olegi kinniste listide jaoks eriti vaja).

Tänasega sai siis viimaks sellele programmile joon alla. Budokan ja Jora on mõlemad “uue vana välimusega”, PHP on versiooni 8.1 peal ja serveriooper selleks korraks edukalt (?) läbi.

Läpakauuendus: Mint 21

Otsustasin riskida ja peamise töömasina kohe mõne päeva pärast peale Mint 21 väljatulemist ära uuendada, et augusti keskel jälle tööle minnes oleks see asi päevakorrast maas. Mõned muljed:

* Seekord tegin kogu ketta puhtaks – ligi terabaidise kodukataloogi edasi-tagasi pumpamine võttis aega… no ikka korralikult.
* Muidu üsna lollikindlal Minti paigaldussüsteemil on endiselt nõrk koht alglaaduri paigaldamise juures. Eelmise versiooniga selgus, et see toimis ainult ilma võrguühenduseta paigalduse korral, muidu anti päris paigalduse lõpus fatal error ja visati välja. Seekord tekkis samas kohas jälle jama ning võrgu eemaldamine ka ei aidanud – selgus, et paigaldussüsteemile ei meeldinud kahe ketta (SSD ja HDD) tähiste järjestus (kumb on sda ja kumb sdb) ning alglaadur tuli paigaldada hoopis tagumise ketta algusse.
* ID-kaardi paigaldusskript ei tundnud (üsna ootuspäraselt) verivärsket süsteemi ära ja viskas paigaldusest välja. Tuleb install-open-eid.sh paigaldusskript mingis redaktoris lahti teha ja lisada Linux Minti juures  (rida 167) “case $release in” järele uus plokk – kopeerida 20. versiooni kolm tekstirida selle ette 21. versiooniks ja asendada Ubuntu versiooninimi focal uue jammy-ga.
* Pärast ülaltoodud pisikest häkki läheb ID-kaardi paigaldus kenasti, aga peale restarti enam asi tööle ei hakanud. DigiDoci tööriist oskas aga vea ära öelda: pcscd ehk ID-kaardi taustatarkvara ei pandud miskipärast arvuti käivitamisel tööle. Vea lahendab käsurealt sudo systemctl enable –now pcscd.service (ühekordselt, pärast hakkab asi kenasti tööle).
* Minti vaikimisi ekraanipilt 14″ ekraani ja 1920 x 1080 lahutusvõime juures on nõrgema nägemisega inimestele endiselt liiga kribu. Lisaks veebilehitseja jt rakenduste suurendusfaktorile tuleb väänata ka menüüs “Välimuse” all “Kirjatüüpide” sakis olevaid kirjastiile (panin 14-punktiseks) ja seal omakorda “Üksikasjade” all olevat DPI väärtust (keerasin 96 pealt 104-le).
* Varem kasutasin sisselogimisel “vana kooli” GDM/MDM sisselogimist Moria värava kujundusega. Nüüd aga sobitasin väravapildi vaikimisi sisselogimisekraaniga ja nägi peaaegu sama välja.

Aga üldiselt näib uus Mint olevat täiesti korralik tööriist. Compiz enda efektidega, Cairo-Dock jms “tilulilu” töötab ka kenasti.

Anna käsi pingviinile!

Ei, pealkirjast hoolimata ei tule juttu Eesti levimuusika ajaloost ja 90-ndate pundist, kes laulis/rääkis veel muudki, nagu “Kui käpp on maas, siis tuju hea” jms sousti.

Täna 30 aasta eest, 25. augustil 1991, saatis üks soomerootslasest kutt Useneti uudisegruppi comp.os.minix kirja selle kohta, et ta plaanib lasta välja uue operatsioonisüsteemi. Alguses oli sell veel nii tagasihoidlik, et ei tahtnud süsteemi enda järgi nimetada ja pakkus nimeks hoopis Freax – aga kuna ta sõbrale see ei meeldinud (ja sõber oli Soome ülikoolivõrgus suur nina), siis sai sellest Linux.

Vägev tee on maha käidud. Alguses oli see tudengi hobi, siis juba üle maailma “karvaste” mänguasi, siis läks järk-järgult asi tõsisemaks. Juba algne 90-ndate veeb levis enim LAMP-platvormi (algselt Linux, Apache, MySQL, PHP) peal, kuna see oli kaugelt kõige soodsam ja ka kindlam sellesuunaline lahendus. Ilmselt ei oleks ilma Linuxita tänast sotsiaalmeediat – kasvõi juba seetõttu, et nii Google kui Facebook elavad väga suurel määral selle peal. Ilma Linuxita poleks Androidi. Tänase taseme näeb ära Top 500 kvartaalsetest nimekirjadest – maailma 500 võimsaima superarvuti peal ei tööta juba aastaid ühtegi muud süsteemi.

Ise sai põhikohaga üle kolitud veidi hiljem, Mandrake Linux 7.0 “Air” peale – otsustavaks sai StarOffice 5.1. mis võimaldas Microsofti dokumendimonopoli murda piisavalt, et ülikoolis edasi töötada (esimesed aastad muidugi väikeste konarustega). Algaastatel juhtus korduvalt, et TTÜ tudengid nägid võõrast ekraanipilti ja küsisid: “Teil ei ole MS Office’it? (paus) Teil ei ole isegi Windowsi? (pikem paus) Kuidas te arvutit kasutada saate?”. Ja oli selge, et küsimus oli aus, mitte pullitegemine.  Ent vähemalt IT kolledži arvutiklassid on algusest peale ehk 2000. aastast olnud dualbuudis.

Aga kogu selle 20+ aasta jooksul ei ole kordagi tekkinud tõsist mõtet, et koliks Windowsile tagasi – viimastel aastatel on kahes lauaarvutis olevat Windows 10 (saadud koos koolist mahakantud ja odavalt ostetud masinatega) käivitatud enam-vähem kaks korda aastas uuenduste tegemiseks. Seda süsteemi ei ole lihtsalt vaja läinud (paar korda on aidatud mõnda Windowsi-hädalist ning üks kord sai TTÜ DigiTarkuse kursuse tarvis ekraanist ja menüüdest pilte tehtud).

Ja Pingviin kasvab aina suuremaks. Nagu Tuxi evangeelium ette nägi…

TTÜ uus VPN

Ülikoolist saadeti teade, et senine Toru VPN asendatakse eduVPNiga. Paigaldasin õpetuse järgi ära, paigaldus läks probleemideta, aga asi ei käivitunud – tuli veateade “Caught exception: namespace NM not available” ja IT-keeles öeldes “pang”.  Väike guugeldus andis lahenduse: juurde tuleb paigaldada pakk gir1.2-nm-1.0 (sürrimat nime ühele tarkvarajupile on raske välja mõelda… Paki nimi on ilmselt samal kujul Mintis, Ubuntus ja Debianis, mujal võib see miskit muud olla).

Ehk aitab mõnda, kel sama probleem.

Poleerib pingviini

Aeg uuesti õppima hakata…  Aprilli keskel peaks LPIC-1 sertifikaadi aeg täis saama, seega peaks aprilli alguses uuesti IT Koolitusse eksameid tegema minema. LPIC-2 jaoks on ka korduvalt hoogu võetud, aga see tahab suuremat õppimist ning koroonast hoolimata on tegemist päris paksult (130 tudengit, 14 diplomandi, sel nädalal näiteks veel lisaks oma 15 tundi virtuaalseid – klapid, mikker ja MS Teams – kavandikaitsmiskomisjone). Seega tuleb esialgu taas olemasolevat pikendada. Niisiis: aa, bee, hakka pähe…

Kohe esimese veerandtunniga sai ka midagi uut teada: Mintis (ja Ubuntus) vastab /bin/sh -sümlingi tagant mitte Bashi (nagu võinuks eeldada), vaid hoopis väiksem ja kiirem Dashi käsukest. Vat siis.