Asjalik seminar

Sellest sügisest õpib IT kolledžis uuel ingliskeelsel küberturbetehnoloogiate erialal koos eestlastega punt välistudengeid (hindu, prantslane, vietnamlane, paar egiptlast ja mõned veel) ning Kakul tuleb neile enda nüüdseks juba päris pika ajalooga ITSPEAd (ingliskeelne akronüüm tuli küll SPEAIT) lugeda.  Nagu ikka, tehakse seminarides ettekandeid, aga täna tuli vist seni kõige huvitavam kuulamine.

Teemadeks tulid järgemööda transhumanism, Pirate Bay, Oculus Rift ja Apple ning kõik olid korralikud ettekanded. Ühe senikuuldud parima ettekandega aga sai maha egiptlane Mohanad – soovitus teha millestki, mis endale korda läheb, pidas 100% paika. Teemaks oli sealne 2011. aasta revolutsioon (täpsemalt vastavalt ITSPEA spetsiifikale sotsiaalmeedia roll selles) ning autor oli lisaks korralikule esitlusele ja väga korrektsele kirjatööle teinud valmis lausa minidokkari – kusjuures mõnedki kaadrid olid tõeliselt põrutavad. Paralleel meie laulva revolutsiooniga oli täitsa olemas. Väga kõva töö.

Ootame huviga, ehk tuleb järgmistel kordadel veel miskit sarnast.

Anneli küpsised

Anneli on suvest alates IT kolledži söögikoha perenaine. Teeb igasuguseid huvitavaid toite ja ei tee numbrit tülikast linnust, kes jahuvärki süüa ei tohi. Nii et meil vedas täiega.

Üleeile lõunal käies  tõi ta aga proovida pruunika küpsise moodi asja, mis pidavat täitsa gluteenivaba olema. Väga söödav oli ning muidugi tuli kohe retsept küsida.

Täna sai katsetus edukalt läbi viidud. Potti läks järgemööda

  • 3/4 potsikut (~300g) Nussa pähklikreemi
  • suur kuhjaga supilusikatäis maapähklivõid (selle pani Kakk omast peast sinna juurde)
  • 1/2 kotti (ca kaks klaasitäit) maisijahu (riisijahu pidavat ka sobima)
  • kaks väiksemat muna

Pikema füüsilise mõjutamise järel tekkis potti väliselt natukene piparkoogitaigna moodi asi (maitse on küll täiesti teine). Supilusikaga pätsikesed ahjuplaadile ja seejärel kogu kupatus ahju, 200 kraadi peal kulus ca 40 minutit. Tulemuseks on head muredad küpsised, maitselt midagi šokolaadi- ja kaerahelbeküpsise vahepealset. Ja täiesti gluteenivabad.

Homme saab edukast katsetusest ette kantud. Järgmisel korral võiks juurde segada rosinaid ja/või riivitud apelsinikoort.

Muusikameenutus

Nagu korduvalt mainitud, Kakk on muusikaliselt ilmselt üsna kapitaalselt 80-ndatest pärit.

Nüüd jäi ette üks väga ehe selle aja popplugu. Kahe klassiku kombinatsioon, mõlemad kõlavad laulust ülihästi välja – nii autor Jeff Lynne kui muidugi esitaja Agnetha (kummalisel kombel on Jeff suutnud üdini ABBA-liku loo teha ja samas jätta sisse paar ELO stammkäiku). Lisaks veel saksofon, taustavokaal ja väga hea kogusaund. Tänapäeval sihukest kraami enam ei tehta.

Töine nädalalõpp

Reede hommikul tuli Kakule külla punt õpilasi Inglise Kolledžist. Eelmisel kevadel TTÜ e-kursusel “Security and Privacy in a Networked World” osales üks Ciarani-nimeline iiri kutt – nüüd võttis uuesti ühendust, ütles end olevat Inglise Kolledži õpetaja ja palus võimalust EIKi kaema tulla. No kui on lootust tulevasi tudengeid saada, teeme ära. 🙂

Viimaks tuli küll lisaks Ciaranile vaid neli inimest (kolm tüdrukut ja üks poiss), aga näis, et huvi oli asja vastu küll. Ciaran palus rääkida kolmel teemal – autorikaitse, vaba tarkvara ja IT-ligipääsetavus puuetega inimestele – jõudumööda sai ära tehtud ning laekunud tagasiside olevat positiivne olnud. Teeb teinekordki, kui vaja.

Aga eile sai käidud Kultuurikatlas. Polegi varem sinna juhtunud, igavesti huvitav paik – vana katlamaja on seest korralikult ära elektrifitseeritud, ent nõgine vana olemus on vähemalt visuaalselt paika jäetud. Süüdi oli aga sihuke üritus.

Päris huvitav oli. Paneeldiskussioon virtuaalmaailma teemadel oli kõige lõpus ning enne sai vaadatud kahte dokfilmi – esmalt sakslaste lugu nelja noore näitlejaõpingutest (polnud just minu rida, aga täitsa huvitav siiski) ja seejärel juba rohkem Kaku rea peal olevat “Login2Life”-nimelist teost. Viimane tekitas alguses üsna kummastava tunde (eriti sealne puuetega inimeste kujutamine, samuti kogu virtuaalmaailma taandamine Second Life’i, WoW-i ja teiste sarnaste visuaalsete keskkondade peale). Õnneks lõpu poole mulje natuke paranes, kuid enne diskussiooni mainisin sessioonijuhile ikkagi, et film oli “nii ja naa”.

Paneel oli aga huvitav. Omalaadne kompott oli kokku pandud – sessiooni juht oli taustalt kultuuriuurija-filosoof, osalejad olid maastikuarhitekt ja akadeemiline häkker, publikuks peamiselt kunstiinimesed ning teemaks mängud ja virtuaalkogukonnad.  Õnneks saadeti ports küsimusi sama päeva hommikul orienteerumiseks ette ära ning senine teadmistepagas vedas põhiosas välja.  Nii et oli samuti tore kogemus, aitäh kutsujatele!