11.2010 arhiiv

Kaks mõtet

28.11.2010

… tekkis [L] seda Postimehe üllitist lugedes.

* Šveitslased on läbi aegade vinged sellid olnud ja näitavad erinevalt paljudest selgroogu ka tänapäeval.
* Artikli kokkukirjutajad saavad naeruväärse ülepingutamise ja propaganda (tahtmatu?) absurdikstegemise eest tõenäoliselt peremeestelt sugeda.

Hiinavärki v2.0

27.11.2010

Eelmisel nädalal katsetatud (ja siin eespool kirjeldatud) sealiha hiina moodi sai täna järje samalaadse kana näol. Ülejäänud komponendid olid samad, ainult sealiha asemel oli kanafilee ja puljongisegu asemel kaks puljongikuubikut – ja juurde keetsime seekord riisi asemel tagliatelle-pusasid.  Aga tulemus oli endiselt ülimaitsev.

Kui millalgi hea hinnaga mingit korralikku kalafileed saab, siis peaks kala kah ära proovima.

Rahvaauto?

25.11.2010

ERR uudised räägivad sellest, et 2011. aasta autoks valiti Opel Astra. Muuhulgas aga on seal ka veel selline rida:

Traditsiooniliselt kuulutati välja ka rahvaauto 2011, milleks osutus Volvo S60.

Huvi pärast vaatasin [L] AS Info Auto kodulehelt järele: odavaima baasmudeli hind on 464 000 krooni, kallimad variandid lähevad 700k alla.

Päris huvitav oleks teada, kui palju on Eestis inimesi, kes seda “rahvaautot” endale lubada võivad?

Nagu kass ja koer

23.11.2010

Slashdotis käib kära Oxfordi tegelaste värske väite ümber, mille kohaselt koerad on intelligentsemad kui kassid.

ESR-il on täiega õigus – häkkerid on suures enamuses kassi-inimesed. Vähemalt nii nähtub kommentaariumist. Ettevaatust – täis põiega ei soovita lugeda!

Keegi pole süüdi?

17.11.2010

Selle vaimusünnitise peale tuleb meelde anekdoot sellest, kuidas õpetaja sundis Jukut Mari ees tolle litsiks nimetamise pärast vabandama ning käskis öelda kolm korda: “Mari ei ole lits!”. Juku ütles seepeale: “Mari EI OLE lits? Mari ei ole LITS? MARI ei ole lits? No andke andeks!”.

Kakk teab natuke sellisest käitumisest omal nahal ka. Olid nimelt ajad, kui iga päev võis tänaval kuulda huvitavaid sõnu (“Värdjas” jms) või käis mõni tarkpea nina all demonstratiivselt nägusid tegemas. Lihtsalt seetõttu, et nägid teistmoodi välja. Tollal jah ei otsitud süüdlasi, sest probleemi ju polnud. Järk-järgult kasvas Kakk suuremaks ja ajad muutusid kah viisakamaks – alates keskkooli lõpust pole selliseid asju praktiliselt enam esinenud. Stopp: selja taga imelikult vaatajaid ja vargsi nägudetegijaid (näo ees ilmselt ei julgeta – Kakk näeb vist suur ja kole välja, pealegi on ametlik suhtumine sellise käitumise osas tauniv) on viimase aasta jooksul selgelt juurde tulnud. Ajamärk?

Mida ise arvan?

Võtmeks on asi, mida nimetatakse kehtestavaks käitumiseks. Seda peab ise õppima, kuid mingil määral on see ka õpetatav. Pea rahu teistega nii palju kui võimalik, ole viisakas ja inimlik, ära otsi tüli. Elementaarne ju. Pluss, huumorisoonest on alati abi – mõnegi lolli situatsiooni saab pea peale naljaks pöörata. Ja ei tasu eeldada pahatahtlikkust seal, kus olukorda saab selgitada kas arusaamatuse, teadmatuse või lihtsalt lollusega.

Aga KUI miski muu ei aita, peab suutma virutada. Ja soovitavalt kõvasti.   Miskipärast ei kipu ükski kiusaja norima suuremate ja tugevamate kallal  (tegu on 100% argpükstega) – ja karatekadel, eskrimadooridel, kikkpokseritel jt  selle seltskonna esindajatel tekib silmavaatesse selline alateadlikult tajutav signaal, millest kiusajad eemale hoiavad. NB! Väga suure reeglina on sedalaadi seltskond lihtsalt nii mõnusad inimesed, et keegi ei tahagi neid kiusama hakata (see omadus tuleb trenniga kaasa, trenn peseb inimesest tühikargamise välja).

Korraldajate-kantseldajate (k.a. koolid) poole pealt aga… Loomulikult on ideaalne selline õhkkond, kus inimsuhted on terved ning karistuste järele puudub vajadus. Õpetajatel ja muudel asjapulkadel peaks olema aega, tahtmist ja võimeid inimestega tegelda. Kuid ometi, KUI seda vaja läheb (ja selliste kiusamisjuhtude puhul on see kindlasti nii) peaks vajadusel olema üheselt karm suhtumine. Ja mitte nii, et “ei viitsi lahendada, vääname mõlemale” –  99% sellistest juhtumitest on selgelt süüdlane olemas.

Karistus peab olema reaalne ja mõnel juhul ka teadlikult alandav, et kaabaka järel jooksvatel ajudeta sabarakkudel kaoks tahtmine tema järel joosta (edaspidi on tegu mitte jobu ja tema gängiga, vaid lihtsalt jobuga, kel pealegi on tuurid kõvasti maha võetud).  Kiusaja mark tuleb piisavalt täis teha – teisalt peab jälgima, et ajudeta sabarakud siis mõnd uut ninameest ei leia ja endist ebajumalat kottima ei hakka (kulub konkreetsele tegelasele ehk äragi, aga tekitab uue ringi).

Üks kodustest juppidest on hetkel sõjaväes. Kaks asja, mis on temaga rääkides välja tulnud:
* vähemalt konkreetses kohas venelikku dedovštšinat ei ole – ja selle vältimisega tegeldakse aktiivselt.
* kui korrarikkuja peab kirjutama karistuseks essee vihmausside suguelu mõjust mürskude lennutrajektoorile, siis a) saavad kõik, k.a. süüdlane, esmalt kõvasti naerda, siis hakkavad asja üle mõtlema ja teevad omad järeldused. b) karistuseks on piisavalt nüri töö, et mõjuda, kuid piisavalt jabur, et mitte alandada.  c) edaspidi piisab essee mainimisest – sedalaadi karistus ei lähe naljalt meelest.

Ja kõige lõpuks – veel üks väga oluline oskus on andeksandmine. Mitte unustamine – omad järeldused tuleb juhtunust teha. Aga andestada peaks suutma igaüks. Mitte et see eriti kerge oleks…

Häkker või see teine?

11.11.2010

Kirjutasin selle võrdluse esmalt inglise keeles enda ingliskeelse blogi jaoks. Aga sinna tahaks kokku panna põhjalikuma jutu, panen need pähekaranud mõtted siis esialgu maakeelsena siia.   Mõtted tulid nii mõne eelneva postituse põhjal (näiteks too USA artikkel ülikoolide kriisist kui ka ITK õppekavaarutelu – esimene punkt pärineb sealt) kui ka paari viimase nädala kogemustest õpetatavatel kursustel. Et mitte poliitkorrektseid lugejaid ehmatada, kasutan tolle teise tegelase kohta akronüümi ITN.

OK, tegemist on lahterdamisega ja mõnevõrra lihtsustatuga pealegi. Aga ehk annab mõnele mõtteainet (eeskätt just selle nurga alt, kumba sorti kodanikke tuleks Eestis ette valmistada). Niisiis…

Kui järjekordne pointy haired boss ütleb mõne ülesande kohta “Olgu tehtud!”, siis
* ITN küsib “Mis ajaks?”
* häkker küsib “Mille jaoks?”

Koolist tahab
* ITN hetkel vajatavaid kutseoskusi
* häkker tarkust ja teadmisi

Töökohal hindab
* ITN palganumbrit
* häkker vabadust ja loovust (palganumber kujuneb selle tulemusena ise)

Töö juures on
* ITN-il ülemused ja alluvad
* häkkeril kolleegid

Mitte-IT inimestega suheldes näeb
* ITN dambjuusereid
* häkker potentsiaalseid kaastöölisi

Teisi õpetades
* tahab ITN luua täpseid koopiaid iseendast
* tahab häkker panna inimesed omaenda peaga mõtlema

E-õppe all mõtleb
* ITN WebCT-d/Blackboardi
* häkker Võrku

Vabast tarkvarast rääkides
* ei saa ITN aru, miks peab oma asju tasuta jagama
* teab häkker Linuse seaduse mõlemat tähendust

Virtuaalmaailmades näeb
* ITN mänguasja
* häkker teenuseplatvormi

Kuuldes sõna “intellektuaalomand”,
* ITN mõtleb “Kui palju ma võlgnen?”
* häkker mõtleb “Kaua see jama veel kestab?”

Litsentside osas on
* ITN võhik ja uhke selle üle
* häkker lugenud Windowsi EULAt, tunneb CC-d ja eristab GPL-i BSD-st

Loomariigis oleks
* ITN koer
* häkker kass

Mõttemalliks on
* ITN-il  kohusetundlik nüridus (dutiful dullness)
* häkkeril mänglev tarkus (playful cleverness)

CC-kärbes

09.11.2010

Laupäeval värsket Creative Commonsi eestinduse raamatut lugedes leidis Kakk sealt… mitte puugi, aga ilmselt siis tsetsekärblase.

Igatahes leidus BY-SA tõlkes klausel, mis oli sinna sattunud ilmselt BY-NC-SA’st kopeerimise teel (sama asi oli veel ka BY ja BY-ND -litsentsidega) ja mis sätestas autoritasu nõudmise võimaluse litsentsialuse materjali ärikasutuse korral.

Seega nüüd tuleb lähiajal kogu kupatusele esimene suur paik väljastada…

Oi sa püss

08.11.2010

Tuli postkasti hulk raamatureklaame. Ühes pakuti miskit turvaõpikut,  kus autorite kinnitusel “toimub praktiline töö Ubuntu GUN/Linuxi keskkonnas”.

Püss värk see Linux.

Hiinavärki

06.11.2010

Laupäeva õhtul oli natuke rohkem aega söögiga mässata. Anti ette ülesanne kapis leiduva 0,6kg lihatükiga miskit ette võtta. Kakk arvas, et võiks miski hiinlaste asja teha. Esialgseks malliks sai võetud üks [L] netiretsept, aga kes see ikka manuaali väga loeb… 😛

NB! Asi on krehvtisemapoolne. Kes nii kurja ei taha, võib jalopeno välja jätta ja ehk vähem ingverit ja/või küüslauku panna.

Toormaterjal:

* 0,6kg sealiha
* peaaegu täis laastukorv pisikesi pruune šampinjone
* pisike tops puljongikontsentraati
* 1 suur sibul
* 4 küünt küüslauku
* paarisentimeetrine ingverijupp
* kümmekond lõiku konservjalopenot
* 5 tl suhkrut
* maisitärklist
* meresoola
* sojakastet
* riisiäädikat
* õli praadimiseks

Punkt üks. Kapis leidus miski puljongikontsentraat, see sai poole liitri sooja vee sees ära lahustatud, sisse sortsuke riisiäädikat, sojakastet ja suhkur. Maisitärklist esialgu sisse ei seganud.

Punkt kaks. Liha juppideks (Toomas Hendrik Nuustik muidugi luuras ja ei jätnud enne, kui oma osa kätte sai), pann soojaks. Taldrikule segamini peent meresoola ja maisitärklist, liha sealt seest läbi ja pannile.

Punkt kolm. Sibul, küüslauk, ingver ja jalopeno peenteks lõikudeks.

Punkt neli. Liha praetud, pannilt maha ja seened asemele. Kui need ka valmis, siis need ka maha ja eelmise punkti tulemus asemele. Kui needki korras, siis esmalt 2 spl maisitärklist tilga veega ära segada ja siis puljongisse kupatada. Viimaks kõik komponendid pannile kokku ja segamini. Mõnda aega tuleb veel soojendada, kuni kaste paksuks kissellimoodi asjaks muutub.

Punkt viis. Keeta juurde riisi (nuudlid vms on ilmselt ka head).

Punkt kuus. Nämm-nämm!

Creative Commonsi eestinduse tutvustus

05.11.2010

Otseülekande link (hakkab toimima pealelõunal – esimese otsa juristid tegid iseendale karuteene ja keelasid veebiülekande ära): [L] http://enos.itcollege.ee/~mpuusaar/vv_live_stream.html

APDEIT ÕHTUL: Kokkuvõttes läks asi päris kenasti (Kaku slaidid leiab [L] tavalisest kohast). Muidugi, tehnokratt Petsi küsimus selle kohta, et kas 5-10 aastaga on reaalne saavutada tulevaste Tartu Ülikoolist tulevate juristide kaasarääkimisoskus kõnealusel teemal (loe: kas Tartu juurakad hakkavad lähiaastatel midagi ka vabadest litsentsidest jagama) oli ülimalt asjakohane – ja jäi paraku õhku rippuma.  Seni on küll paraku üsna tihti tundunud, et Tartu koolkond taob paljude inimeste pea “intellektuaalomandit” niimoodi täis, et sellest erinevaid asju on neil edaspidi üsna raske hoomata (no ei juhita lennukit nagu autot – isegi kui sel on olemas pedaalid ja rooli moodi asi!).  Aga loodame, et aja jooksul seis paraneb.

Üritus ürituseks, aga juriidiliselt vastuvõetava [L] eestinduse valmimine on suur asi.  Suured tänud tegijatele!