Iga-aastane häda

Kui ühtedel on häda, siis teeb see häda ka teistele.

Jutt käib muidugi lindudest, kes puude otsas pesitsevad ja koduse väljakäigu saadused otse pesadest samade puude alla pargitud autodele selga kupatavad. Kaku Sinine Kass seisab suure kase all (hea parkimiskoht, pealegi ei ole viimasel ajal enam maja ümber pea üldse vaba parkimisruumi jäänud) ning sealt ülevalt tuleb ikka… kõvasti. Kohati on tunne, nagu lehmad ikkagi lendaksid.  Pidevalt pesulas käia läheks kalliks, nii tuleb välja minnes sooja vee pudel ligi võtta ja enne sõitmahakkamist natuke harjatööd teha.

Kakk Siiber kirjutas kõige selle peale nõnda:

Lendavate autoreostajate töölaul

Suurem julk
väiksem julk
mõlemaid on paras hulk
Roojarahe lendu laske
Lend on kerge
julk on raske
kaske kaske kaske

APDEIT 26.07: tekkis mõte see ka Vitale Taanimaale saata. Seega Owl MacDamper ja ingliskeelne variant:

Work Song of Flying Carfoulers

Bigger poo,
smaller poo –
we will throw them both at you.

A hail of dung we shall discard –
flight is gentle,
hit is hard.
Avoid the trees, you damn retard!

Rahvaauto?

ERR uudised räägivad sellest, et 2011. aasta autoks valiti Opel Astra. Muuhulgas aga on seal ka veel selline rida:

Traditsiooniliselt kuulutati välja ka rahvaauto 2011, milleks osutus Volvo S60.

Huvi pärast vaatasin [L] AS Info Auto kodulehelt järele: odavaima baasmudeli hind on 464 000 krooni, kallimad variandid lähevad 700k alla.

Päris huvitav oleks teada, kui palju on Eestis inimesi, kes seda “rahvaautot” endale lubada võivad?

Hobusevahetus

Hyundai Getz oli viis viimast aastat igati hea sõiduriist. Tänapäeva autode kvaliteet on aga paraku selline, et liisinguperioodi lõppedes hakkab ka masin ära väsima. Niisiis tuli vahetus ette võtta ja nüüd sõidab Kakk teise korealasega.

Kia Cee'd SW

Kia Cee’d SW (mis huvitaval kombel on tegelikult eurooplane, kokku pandud Slovakkias) on täitsa korralik väiksemat sorti pereauto, umbes samas kaliibris üle-eelmise sõiduriista Mitsubishi Lanceriga. Viie aastaga on autode areng üsna korralikult edasi läinud ja igasugu automaatikat kõvasti juurde tulnud: isegi esitulede läbiminevaid pirne ei soovitata enam ise vahetada… Ühena juba vähestest uutest masinatest ei ole sel autol veojõukontrolli – aga kuna seda pole nagunii varem kasutanud, ei oska ka kurta. Kiirusehoidja on see-eest olemas.

Esimese päeva muljed on positiivsed (tõsi, üldiselt korraliku väljanägemise seest leiab ka pisidetaile, mis reedavad odavama otsa autot). Alguses häiris raadio, mis omatahtsi jaamu vahetas – aga väikese päringu järel sai sest hädast vist lahti. Käigud on tublisti lühemad, 90-kraadise pöörde annab kolmanda käiguga teha.  Kui esimene tuhat kilomeetrit seljataga ja masin sisse sõidetud, tuleks minna ka kuhugi ringrajale ja natuke tõsisemaid harjutusi proovida.