Loodus ei salli tühja kohta

21.08.2017

Njaa… Selle jutu peale meenub küll kohe ajaloost kuulus indulgentsimüüja Johann Tetzel. “Kui raha kastis kolksatab, hing põrgust välja volksatab!”

Piinlik palk

21.06.2012

Delfi kirjutab sellest, kuidas keegi härra Liive kõva palgatõusu sai.

Tjah… Jätaks korra kõrvale kõik arutlused selle üle, kas Eestis on tõesti võimalik mitmekümnekordne vahe töö efektiivsuses ja oletaks, et inimene ongi seda raha väärt – arvestades hetkeolukorda riigis oleks võinud vähemalt selle tõusuga natukenegi oodata.  Praeguse seisuga ei ole see negatiivne foon ja rahva viha, mille kodanik endale kaela tõmbas, küll toda kaht tuhandet väärt, kahju on ikka tublisti suurem.

Eestis vaieldakse ikka, et kas oleme pärit rohkem idast või läänest.  Praeguse seisuga tuleks pigem vaadata lõunasse – näiteks sinna kaugele teispoole Vahemerd, kus asub tore maa nimega [L] Nigeeria.

Päris karm

18.03.2012

Slashdotis arutatakse lugu Belgiast, kuidas sealne “autorikaitse” ähvardab lastele raamatuid ettelugevaid vabatahtlikke trahvidega. Hoopis jõhker on aga järgnevas arutelus esinev küsimus, kas restoranis tohib sünnipäeva puhul “Õnne soovime sul” laulda (ja selgub, et mikimaal tohib meloodiat juba laulda, aga tekst tuleb ära muuta, kuna see on veel “autorikaitse” käpa all…).

Ikka päris haigeks kisub.

Mis oleks võinud olla

02.01.2012

… kui ahned kirjastajad ja muud sarnased ei oleks USAs oma tahtmist saanud ning autoriõiguste kestus oleks jäetud veidikegi mõistuslikesse piiridesse, sellest võib lugeda [L] sellest päris mõtlemapanevast artiklist.

Siit on väga hästi näha, et praeguseks on kogu nn autorikaitse oma algse mõtte täielikult kaotanud ning muutunud puhtakujuliseks korruptiivse äri ja poliitika vahendiks.

Tarakanid jooksevad

05.07.2011

Kakk on juba ammu väitnud, et nn autorikaitsjate näol on tegu sisuliselt organiseeritud kuritegevusega.  Nüüd on vähemalt [L] Hispaanias sellest aru saadud.  Huvitaval kombel on laiatarbemeedia ses osas suhteliselt vait ja info levib vaid väiksemate lehtede ja foorumite kaudu.

Huvitav, mida Eestis leida annaks…

Õiendus

26.04.2011

Eile hommikul sai Kakk meiliga teate, et Tallinna linnavalitsus korraldab 29. aprillil omavalitsuse asjapulkadele ürituse, kus räägitakse, kui hirmus, kole ja karvane on e-valimine. Ürituse kohaks oli valitud … IT Kolledž.  Majas selle kohta inimestelt küsides keegi midagi ei teadnud. Et teadaolevalt arvatakse meie majas mõnevõrra teisiti kui linnavalitsuses, siis tuli asja lähemalt uurida.

Tänaseks on see lugu [L] Minutisse jõudnud ja seoses sellega peab Kakk kolledži õppejõuna vajalikuks rõhutada, et IT Kolledž ei ole selle üritusega kuidagi seotud ning tegu on tavalise renditud ruumidega külalisüritusega. Meie majas käivad ruume rentimas igasugused karvased ja sulelised, kelle üritustel esitatavad seisukohad ei pea kuidagiviisi kattuma õppeasutuse omadega. Pealegi jäeti ruumi broneerides ürituse iseloom targu avamata.

Mis Kakku natuke pahandab, on see, et nimme säärane koht valiti ja üritatakse sõita kolledži hea nime seljas. Leedi Kotka ja kompanii ei ole ilmselt nii lollid, et loodaks endale siit suurel hulgal mõttekaaslasi leida. E-valimistest võib kahtlemata rääkida (valimismehhanismides on probleeme nii E kui mitte-E puhul), kuid teistsuguses kontekstis ja seltskonnas.

APDEIT 27.04: Samaaegselt Jaanuse viimase kommentaariga laekus just ka postkasti kiri samasuguse teatega – kõnealune üritus on TTÜ-sse üle viidud. Põhjusi ma igaks juhuks siin kommenteerima ei hakka. 🙂

Kaitseme autorit

03.02.2011

… tema enda eest.

Eilsetes AK uudistes oli [L] lahe lugu sellest, kuidas Peeter Rebane ja Lauri Saatpalu laadisid YouTube’i üles enda uue laulu video ja see siis sealt ära kadus. Mehed kirjutasid ise laulu, ise tegid sõnad, ise mängisid sisse ja ise tegid video. Aga kuna nad “ei teavitanud õigeaegselt Eesti Autorite Ühingut”, siis leiti, et kutid on iseenda laulu “piranud”.  Võtmeks oli EAÜ asjapulga lause stiilis “kui olete juba ühingu liikmeks astunud, siis ärge imestage.”. PNA?

Kui keegi veel kahtleb, et “autorikaitse” näol on tegu sisuliselt räkitiga (ja seda igal pool maailmas – sarnaseid juhtumeid leiab ka Ameerikast mitmeid), siis võiks natuke järele mõelda. Ja ka selle üle, kas tasub igasuguste kahtlaselt lõhnavate asjade sisse astuda.

Kas mängivad lolli või…?

12.05.2010

See küsimus kerkis keelele, kui BSA-nimeline kunstirühmitus [L] oma järjekordse umbl^H^H^H^Havangardistliku luuletuse avaldas. Kaua võib…?

Igaks juhuks selgitav märkus: Kakk pole 2000. aasta sügisest saadik oma tarkvara eest maksnud. Täiesti legaalselt (Linux, OO.o, Firefox etc) – kuid BSA metoodika järgi on tegu selge “piraatlusega”.

Muide, [L] Äripäevas on grupivend Valdur asjale pihta saanud (ehkki ta väljendub kaugelt liiga diplomaatiliselt – BSA statistika kvaliteedis on alust kahelda küllaga).

Ekskurss minevikku: tasuta tarkvara raamat

12.05.2010

Vaatasin, et omal ajal (2006 – sellest on ka Joras juttu tehtud) õpetliku juhtumi tekitanud hr. Argo Siegeri raamat “Tasuta tarkvara” [L] on endiselt müügis (ja endiselt  absurdse hinnaga – selle raha eest saab Krisost või Amazonist palju tõsisemaid asju). Meeldetuletuseks: see oli lugu, kus kommertskujul müüdavasse raamatusse pandi ilma luba küsimata Kaku GNU FDL litsentsiga loengutekstid (tõele au andes, teine pool raamatut ei olnud Kaku kirjutatud). Saime siis kokkuleppele, et raamat avaldati veebis täiskujul (alternatiiv oleks olnud kurjaks minna).

Praegu huvi pärast üle vaadates oli taas raamatu täistekst  asendatud lühikokkuvõttega (müüdaval versioonil on aastaarvuks 2008 – ilmselt on materjali siis natuke muudetud. Ent Kaku teksti on alguse osas senimaani kõvasti), nii et kokkuleppest pole kinni peetud. See materjal on juba üsna vananenud ning seepärast vana asja üles kaevama hakata ei viitsi, kuid  muidugi süvendab selline teguviis veelgi arvamust, et tegu ei ole tõsiseltvõetavate tegijatega. Seega sellest kirjastusest (ega ka Ten-Teamist, kus autor nüüdseks töötab) Kakk midagi ei telli ja üritab jõudumööda hoolitseda ka selle eest, et teised lähikondlased seda ei teeks. Kuna aga raamatu  litsents sai pandud omal ajal kokkuleppe järgi GNU FDL peale, siis olgu veel kord mainitud, et  raamat on oma algses versioonis [L] saadaval ka siit.  Raamatu esimese poole moodustavad loengutekstid saab [L] Kaku Akadeemia arhiivist.

Autorikaitsest ja lastepornost

28.04.2010

Eelmisel aastal autorikaitsjate kiuste (kes teda loomulikult ka äärmuslaseks nimetasid – tegelikult peaks “autorikaitset” kasutama enamasti jutumärkides, kuna autoreid need organisatsioonid küll ei kaitse) Europarlamenti valitud Rootsi Piraadipartei esindaja Christian Engström kirjeldab oma ajaveebis, [L] kuidas üks kodanik kiitis lastepornot. Mitte et ta seda otse “tarbinud” oleks, aga see olevat nii hea viis otsustajaid veenda, et Internetti tuleb igal juhul tsenseerida. Ja sealt on väga hea sujuvalt üle minna juba vajalikemate meetmete juurde nagu failijagamise mahatapmine (ja sealt muidugi juba muude asjade juurde).  Kui midagi muud sellest artiklist ka teada ei saa, siis näitab see vähemalt ilmekalt BSA ja muude sedalaadi asutuste eetilist taset. Klassikaline näide sellest, mida laiatarbemeedia harilikult “jesuiitlikuks käitumiseks” nimetab.

Engströmi blogi on kasulik lugemine, kui tahta end suure äri sigaduste ja eurolollustega kursis hoida.