Jalutuskäik Butafoorias

Eile sai üle pika aja Tallinna vanalinnas käidud. Oli vaja ühele sõbrale kingitus vaadata ning meenus, et Raekoja platsis peaks jõuluturg olema. Läheb ja nuusutab…

Ilus lumine ilm, kenasti puhas ja korras vanalinn, palju rõõmsate nägudega inimesi – võiks nagu kõik korras olla. Aga tunne oli, nagu oleks Second Life’is ringi jalutanud. Väheste eranditega olid pea kõik majade aknad pimedad – vanalinnas ilmselt enam lihtsalt ei elata. Jõukam rahvas ei ole sealse elaniku tüüpi ning linnaboheemlastele käib see elukoht üle jõu. Nii ongi pea ainus asukas turist.

Jõuluturg oli kah omamoodi.  Süüa-juua oleks paraja hingehinna eest saanud, aga kauba seas ei hakanud vist ühtki eesti käsitöötoodet silma. Oli mingi puitesemete lett, aga ka need jätsid standardse importkauba mulje. Ülejäänu oli enamjaolt made in China pudipadi. Isegi müüjad ei tundunud olevat eestlased. Suurimaks elamuseks jäi sel aastal tõesti kena Raekoja platsi kuusk.

Butafooriast ei õnnestunudki kingitust leida, üks vahva asi leidus aga hoopis tavalises Selveris. Sain Noarootsi Noavabrikus tehtud pulli juustunoa. Noa tera on pulli pea ja lõikepilu selle suu. Täiega pull asi. 🙂

 

Virtuaalne vanalinn

Eile sai käidud Raekoja platsis C-Jami kontserdil. Kontsert oli vahva, aga mitte sellest ei tahtnud kirjutada.

Polnud sealkandis vist oma kaks aastat(!) käinud, seepärast panin auto Admirali parkimismajja ja jalutasin läbi uue Postimaja-taguse kvartali ja siis vanalinna. Viimane näis puhas, korras… ja täiesti elutu. Seda hoolimata kirjust seltskonnast peamiselt soome- ja ingliskeelsetest inimestest ümberringi (eriti lahe oli üks kogukas onu, kes kandis kirjut hommikumantlit, tosse ja tulipunast fedora-kaabut).

Tekkis tunne, et olen Second Life’is või mõnes sellesarnases keskkonnas – või äärmisel juhul Las Vegases, kus Caesars Palace’is on olemas terve sise-kaubatänav ja -väljak lakke loomutruult maalitud õhtuse taevaga.  Peamiselt olid kõikjal turistide söögikohad. lisaks oli metsikute 90-ndate tagasitulekuna mitmes kohas näha ilmselt mõnevõrra pikantseid asutusi (üks oli reklaamsildi väitel näiteks “massaažisalong”). Mida aga ei olnud, oli elav linn – ei kujutanud hästi ette, et kellelgi sealkandis päris korter võiks olla.

Õnneks oli märksa elusam toosama uus linnaruum Postimaja taga. Seal võiks teinekordki ringi kolada.

Hiiu ime

Hiiu tänav oli pool aastat remondis. Tülikas, aga on selge, et tänavad vajavad aeg-ajalt parandamist. Sai tööle sõidetud Tähe tänava kaudu.

Täna sõitsin esmakordselt uut Hiiu tänavat pidi ja karp vajus lahti. Nii tõsist WTF-elamust ei ole isegi Tallinna linnaviletsus enne pakkunud.

Hiiu tänav koos raudteeülesõiduga on Nõmme ja Hiiu rahvale väga oluline läbipääs Mustamäe ja Õismäe poole (nii Nõmme keskuse kui üha enam ka Vääna tänava ja Kadaka pst kaudu). Järgmine raudteeületuskoht autode jaoks on maa pool Pääskülas (kuhu jõudmiseks tuleb esmalt sõita 7 bussipeatusevahet  eemale ja sisuliselt pärast sama palju tagasi) ja linna pool Nõmmel (Valdeku tänav aga suubub vahetult enne raudteeületust Pärnu maanteele, mis tipptundide ajal tähendab korralikke ummikuid maanteele pääsemisel). Järelikult tuleks seda olulist liiklussoont hoida võimalikult suure läbilaskevõime juures.

Mida aga tegi linnaviletsus? Praegune Hiiu tänav meenutab hetkel istuvat peaministrit – näeb esmapilgul kena välja, aga on totaalselt eluvõõras ja minimaalse kasuteguriga.  Tänaval on kogu pikkuses Vabaduse puiesteest kuni raudteeni üksainus sõidurada, kus piirkiiruseks 30 km/h. See-eest on aga kõrval XL-suuruses (julgesti bussi laiune) kõnnitee! Sisuliselt on tulemuseks jalakäijate tänav, kuhu teatud tingimustel ka sõidukeid lubatakse. Mõte on hea, koht on vale.

Aga kõige krooniks on bussipeatused. Sellel lõigul on kolm peatust, millel sõidab 33. liini buss (enamasti lõõtsaga) – ja buss peatub sealsamas tollel ainsal sõidureal! Mõte “taskust” kõnniteel ei mahtunud ilmselt mõne inimese peakesse ära.  Tahaks näha, kuidas hakkab seal toimuma liiklus hommikusel tipptunnil, kui sellesse “torru” siseneb toosama lõõtsbuss (mis on loomult üsna pikaldase liikumisega). Tõenäosus, et terve tänav otsast lõpuni umbe saab, on üsna suur. Seda, mis saab kevadtalvel lumehangedega, ei hakka üldse ette kujutamagi.

Tjah. Partei andis ameti, mõistuse jättis seekord andmata.

Tulnukad Tallinnas

Tallinna linnavalitsuses toimuvat absurditsirkust jälgides tuli pähe paralleel viimasel ajal aeg-ajalt mängitava arvutimänguga “XCOM: Enemy Unknown”. Äge mäng on, 1994. aasta hittmängu “UFO: Enemy Unknown” uusversioon. Ainus häda, et tahab hirmus vinget arvutit saada. Aga mitte mängust ei tahtnud niivõrd rääkida.

Mängus toimub maakera kaitsmine seda ründavate erinevat sorti tulnukate eest. Üks sort on Thin Man – meenutab esmapilgul pikka ja peenikest, ülikonda riietatud meesterahvast. Lähemal vaatamisel aga paistavad rohelised sisalikusilmad ning inimvärvi naha alt samuti midagi rohekat – seega selge tulnukas.  Üsna vastik vaenlane – laseb täpselt ja tapab halastuseta,  liigub kärmelt ja suudab end taibukalt varjata, lisaks relva pruukimisele suudab kauge maa taha mürgipilve pritsida.  Kui lõpuks maha kooleb, tekib samasugune mürgipilv ka laiba ümber, seega võib halval juhul endaga mõne sõduri kaasa võtta.

Tekkiski mõte – äkki ongi Tallinnas võimul tulnukad? Näevad küll inimese moodi välja, kuid inimlike käitumisviisidega on üsna vähe ühist. Inimestest ei hooli üldse. Kohalikele seadustele vilistavad täiega. Tabada on raske. Ja see mürgipilv klapib ka. Ainult et erinevalt linnavalitsuse versioonist saab mängus neist lõplikult lahti.

Õiendus

Eile hommikul sai Kakk meiliga teate, et Tallinna linnavalitsus korraldab 29. aprillil omavalitsuse asjapulkadele ürituse, kus räägitakse, kui hirmus, kole ja karvane on e-valimine. Ürituse kohaks oli valitud … IT Kolledž.  Majas selle kohta inimestelt küsides keegi midagi ei teadnud. Et teadaolevalt arvatakse meie majas mõnevõrra teisiti kui linnavalitsuses, siis tuli asja lähemalt uurida.

Tänaseks on see lugu [L] Minutisse jõudnud ja seoses sellega peab Kakk kolledži õppejõuna vajalikuks rõhutada, et IT Kolledž ei ole selle üritusega kuidagi seotud ning tegu on tavalise renditud ruumidega külalisüritusega. Meie majas käivad ruume rentimas igasugused karvased ja sulelised, kelle üritustel esitatavad seisukohad ei pea kuidagiviisi kattuma õppeasutuse omadega. Pealegi jäeti ruumi broneerides ürituse iseloom targu avamata.

Mis Kakku natuke pahandab, on see, et nimme säärane koht valiti ja üritatakse sõita kolledži hea nime seljas. Leedi Kotka ja kompanii ei ole ilmselt nii lollid, et loodaks endale siit suurel hulgal mõttekaaslasi leida. E-valimistest võib kahtlemata rääkida (valimismehhanismides on probleeme nii E kui mitte-E puhul), kuid teistsuguses kontekstis ja seltskonnas.

APDEIT 27.04: Samaaegselt Jaanuse viimase kommentaariga laekus just ka postkasti kiri samasuguse teatega – kõnealune üritus on TTÜ-sse üle viidud. Põhjusi ma igaks juhuks siin kommenteerima ei hakka. 🙂