Kuu aja pärast Inglismaal

Näis, mida siis inglased otsustavad. Igatahes on EL valitseval seltskonnal vist vesi tõsiselt ahjus – kõikvõimalikke “sõltumatuid uuringuid” ja “eksperthinnanguid” lendab kõigist meediakanalitest juba umbes kuu aega, teemaks muidugi see, kuidas Brexit inglased nälga jätab, nende kassidele purgeeni söödab ja vanaemadele koolikud tekitab.

Tõenäoliselt muidugi ei juhtuks brittidega eriti midagi hullu (ajutise raputuse ja mõned ümberkorraldused majanduses ehk tekitab), küll aga hakkab tõsiselt kõikuma euroföderalistide istumisalune.

Hipsterisnäkk

Eespool sai kirjutatud sellest, kuidas tänapäeva poppide inimeste üht lemmiktoitu pestot sai tehtud.

Täna koju tulles selgus, et kapis olev poolik suur baklažaan tuleb kiiremas  korras ära likvideerida. Samas oli ka poolik purk karulaugupestot ja tükk juustu. Proovime…

Baklažaan läks õhukesteks viiludeks ja küpsetuspaberi peale ahjuplaadile. Iga viilu peale lusikatäis pestot ja juustulõik sinna otsa – ning kogu kupatus ahju. Küpsemise ajal sai juurde tekitatud ka kurgisalat – kurgiviilud, õunaäädikas, vesi, sool ja suhkur ning törts sinepit.

Väga asine suutäis tuli. Tasub teinekord isegi külalistele pakkuda.

Eelmise jätkuks

Üks tsitaat Holger Kaljulaiult, millele võiks ka ise alla kirjutada:

Ma ei hooli isiklikult paraku ammu AK käekäigust — ehkki peaks! Eesti avaõiguslik TV on kanalite arvu hiljutisest paisutamisest olenemata nimelt ammu, juba vähemalt poolteise kümnendi eest minetanud tehnilise kvaliteedi rahuldava taseme. Ja konkreetselt Aktuelle Kamera igapäevased, eriti aga pühapäevane “kommentaaride” ja põhjalikumate vaatlustega nädalakokkuvõte on intellektuaalselt küündimatute ja kitsavõitu silmaringiga inimeste pahatihti pea ajuvaba praaktoode, mis kõigest püüab imiteerida kvaliteetset uudisteajakirjandust. Mistap mina jälgin AK-d reeglina kiirkerimise režiimis, vaid aeg-ajalt ja ainult üksikuid uudistelõike tähelepanelikumalt n-ö normaalrežiimis üle vaadates.

Ehk tasuks enne aeg maha võtta ja natuke järele mõelda, kui mõni meediauuring ehmatavaid numbreid näitama hakkab…

Küsimus

Kas keegi teab, kuidas saaks maksumaksjana korraldada asju nii, et konkreetse inimese maksurahast ERR-nimelist organisatsiooni ei toetataks?

Kommertsmeedia on selles mõttes isegi ausam – on teada, kellele kuulub Postimees või Eesti Ekspress ning kes nende arusaamu ei jaga, see lihtsalt ei osta nende toodangut. ERR on uhkest nimest hoolimata tänaseks aga end niivõrd nurka värvinud, et isegi enam ei vaevu neutraalset nägu tegema (viimaseks näiteks oli tänane “Rahva teenrite” saade Vikerraadios). Sõnavabadus on hea asi ja ka neil peab olema õigus enda arvamust avaldada – aga kui see on niivõrd kiivas, siis ei peaks teistmoodi arvajad selle eest maksma.

Öirovärgist

Niih… Selleaastane suur tsirkus on ära vaadatud.

Positiivselt poolelt: korraldajad olid muu trullallaa sisse paar päris head “kärna” ära peitnud, mis kogu asja peale vaikselt vett tõmbasid. Rootslastel on reeglina hea oskus enda üle naerda (kahjuks aga mõne koha peal unustavad nad selle ära). Esinejate seltskonnas tundus päris mitu head lauljat olevat. Ja IT-pool efektide näol oli päris vägev.

Halvema poole pealt: mitte ühtegi head laulu ei olnud, kõige lähemale said Holland, Leedu ja Poola. Finaalis oli ca kolmandik kuulatavad, lisaks jäeti päris mitmed, sh Eesti oma, poolfinaalis välja (Jüri lugu oleks olnud finaalis paremate – st kuulatavate – seas). Itaalia saatis (laulurahva kohta) end esindama fenomenaalselt kehva laulja ning Austria tšikk meenutas kõvasti omaaegset maarjamaist Push Uppi (mitte küll, khm, partii poolest – aga kogu olemine, lauluoskus ja ka laulu meloodiakäik meenutasid päris kõvasti “Ämblikmehe” aegu).

Võidulugu? Ukrainlaste üle on hea meel (up yours, Putler – ehkki tunnustaks ka vene lauljat Sergei Lazarevi, kuna  Krimmi Ukrainale kuulumise avalik tunnistamine nõuab tänapäeva Venemaal ikka vägevaid mune). Laul ise oli aga küll selge sõnumiga ja hästi lauldud, aga muusikaliselt üsna väheütlev.

Järgmisel aastal tuleb aga heliloojatel küll haltuurategemine ära lõpetada.

JÄRGMISE HOMMIKU APDEIT: Ilmselt parim osa kogu selle loo juures on lugeda mitmest kohast Vene tipp-poliitikute jauramisi jubeda ahistamise teemadel. Ärgu keegi öelgu, et Eestis Eurovisiooni liiga tõsiselt võetakse.

Miks Facebook hea ei ole

Sel teemal on jauratud muidugi palju, küll turvalisuse, privaatsuse, spämmi jpt vaatenurkadest. Täna enda doktorant Birgyga arutades aga tuli välja veel üks huvitav aspekt.

Tavaveebis on olemas üks huvitav “kroonika” selle ajaloo kohta – Interneti Arhiiv ja sealne Wayback Machine. Ehk siis suur arhiiv vanadest, ammuilma “tavalevist” kadunud lehtedest. Sealt võib näiteks leida kõik meie omaaegse TTÜ Apollose serveri kolm veebiversiooni (aastad 1996-2002). Selle tähtsust kultuurilise järjepidevuse hoidja ja ajalooallikana ei saa alahinnata. Niisamuti on olemas arhiivid Usenetil (mida sisuliselt enam olemas ei ole) ja kõikvõimalikel meililistidel.  Tuleviku “digiarheoloogidel” on, mida uurida.

Facebookist ja teistest temataolistest sedasorti jälge sisuliselt ei jää. Kogu kupatus sõltub üheainsa ettevõtte suvast ning ka paljude seal toimunud asjalike arutelude säilimine järeltulevatele põlvedele ei ole mingilgi moel tagatud.

Seetõttu kutsuks üles jätma FB tema algsesse rolli kergemakaalulise suhtevõrgustikuna ning ajama asjalikke asju mujal Internetis.